Rutt Hinrikus

Rutt Hinrikus (neiuna Rutt Põld; 7. mai 1946 Tallinn – 29. oktoober 2023) oli eesti kirjandusteadlane ja -kriitik.

Ta oli üks väljapaistvamaid biograafilise lähenemisviisi esindajaid eesti kirjandusteaduses ning eestlaste eluloolise pärandi kogumise üks algatajaid ja pikaajalisi eestvedajaid. Tema töös kirjandusteadlasena tõusevad esile eesti kirjanike pagulasperioodi käsitlused, mis põhinevad uutel arhiivimaterjalidel.

Elulugu

Hinrikus lõpetas 1970. aastal Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogi ja eesti keele õpetajana. 1972. aastal asus ta tööle Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloolisse arhiivi, tollase nimetusega käsikirjade osakonda. Aastatel 1977–1993 oli ta käsikirjade osakonna juhataja, 1993–1995 kirjandusmuuseumi direktori kohusetäitja. Ta oli üks Karl Ristikivi Seltsi asutajaid ja töötas aastatel 1995–1997 Tartu Linnamuuseumi filiaali Karl Ristikivi muuseumi juhatajana.

Ta kaitses 27. juunil 2002 Tartu Ülikoolis magistrikraadi (töö pealkiri "Eesti kirjandus diasporaas") ning töötas kuni pensioneerumiseni 2021. aastal kirjandusmuuseumis Eesti Kultuuriloolise Arhiivi teadurina.

Hinrikuse tegevus eesti elulugude kogumisel algas 1996. aastal ja sellest ajast peale on Eesti Kultuuriloolisse Arhiivi jõudnud kümnete kogumisvõistluste kaudu tuhandeid elulugusid. Tema osalusel loodi ka Ühendus Eesti Elulood.

Samuti hõlmab tema töö eesti kirjanduskultuuris kesksete autorite isikuarhiivide (Marie Under, Karl Ristikivi, Aino Thauvón-Suits ja Gustav Suits) loomist ja täiendamist, nende laiemale avalikkusele tutvustamist ja kirjandusteaduslikku kasutusse toomist. 2016. aastal ilmus Rutt Hinrikuselt artiklikogumik "Kahe vahel. Artikleid kirjandusest ja elulugudest".

2000. aastal pälvis ta Valgetähe III klassi teenetemärgi, 2018. aastal valiti ta Tartu linna aukodanikuks ning 2020. aastal pälvis ta riikliku kultuuri elutööpreemia.

Muu hulgas on ta koostanud Eesti rahva elulugude sarja. Elulugude tunnustatud koguja ja uurijana oli ta raamatusarja "Eesti mälu" nõustaja.[1]

Teosed

Artiklite kogumik

Artikleid

  • Rutt Hinrikus: kas raamat peab olema kirjandus?, Postimees, 24. jaanuar 2009

Tunnustus

Isiklikku

Rutt Hinrikuse abikaasa on Tartu Ülikooli farmaatsiaõppejõud Toivo Hinrikus (snd 1944), neil on kaks tütart ja poeg; noorem tütar Hanna (snd 1976) on riigiametnik, vanem tütar Mirjam (snd 1972) on kirjandusteadlane, poeg Taavet (snd 1981) on firma TransferWise kaasasutaja ja üks omanikke.

Rutt Hinrikuse isa oli ajaloolase haridusega vaimulik Agu Põld, vanaisa Peeter Põld oli eesti teoloog, haridus- ja riigitegelane.

Viited

  1. ↑ ERR (29. oktoober 2023). "Suri kirjandusteadlane Rutt Hinrikus". ERR. Vaadatud 2. novembril 2023.
  2. ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).

Kirjandus

  • "Ruti raamat: artikleid, lugusid ja mälestusi. Pühendusteos Rutt Hinrikusele: 7. 05. 2006". Koostanud Sirje Olesk ja Janika Kronberg, sari EKLA töid kirjandusest ja kultuuriloost, nr 4, EKM, Tartu 2006, 392 lk (sisaldab ka Rutt Hinrikuse koondbibliograafia 483 nimetusega); ISBN 9789949418442
  • Livia Viitol, "Elulugudekoguja eluloost: intervjuu kirjandusteadlase Rutt Hinrikusega" – Keel ja Kirjandus 2006, nr 5, lk 392–399
  • Anu Saluäär, "Ruti raamat ja Jaakobi redel" ("Ruti raamatu" arvustus) – Looming 2006, nr 8, lk 1274–75

Välislingid

Tsitaadid Vikitsitaatides: Rutt Hinrikus
  • Rutt Hinrikus Eesti Teadusinfosüsteemis Muuda Vikiandmetes
  • "Rutt Hinrikus ihkab raamatuid", Eesti Päevaleht, 7. mai 1997
  • Andrus Esko. Eesti elulugude koguja Rutt Hinrikus: "Sõda ei lõppenud kõigi jaoks 1945. aasta mais…", Õhtuleht, 7. mai 2005
  • Väikese ajaloo koostaja Rutt Hinrikus – 60, Postimees, 5. mai 2006
  • Tiina Kirss, "Rutt Hinrikus 70" – Keel ja Kirjandus 2016, nr 5, lk 401–404
  • Rutt Hinrikus Eesti biograafilises andmebaasis ISIK