Sauste mõis

Sauste mõis (saksa keeles Sauß) oli rüütlimõis Virumaal Haljala kihelkonnas. Tänapäeval asub Lääne-Virumaal Haljala vallas.

Ajalugu

Dellingshauseni suguvõsa vabahärravapp

Sauste küla kohta on teateid 1450. aastast, mil see kuulus Lodedele. Selle Virumaa võimsa vasallisuguvõsa kätte jäi valdus XVII sajandi alguseni. Tönnis von Wrangelli ajal 1618. aastal[1] on esimest korda nimetatud mõisa. Wrangellid jäid omanikeks 1779. aastani, mil mõisa omandas Hans Wentzel von Tiesenhausen. Seejärel vahetusid omanikud sagedasti; mõisavaldajateks olid Nolckenid, Dolstid, Ungern-Sternbergid, Hasslegrenid ja Walterid.

1818. aastal ostis mõisa vabahärra Friedrich Adolf von Dellingshausen (1769–1839), kelle järeltulijad majandasid mõisa 1919. aastani; Sauste ja Aaspere mõisal olid edaspidi ühised omanikud. Viimane omanik enne võõrandamist oli Eestimaa rüütelkonna peamees vabahärra Eduard Julius Alexander von Dellingshausen (1863−1939).

Viited

  1. Sauste mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris (vaadatud 24.01.2016)

Välislingid

  • Sauste mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris (vaadatud 24.01.2016)
  • Sauste mõis (Haljala khk), Kinnisturegister
Haljala kirik

Kirik: Haljala kirik
Mõisad: Aari mõis | Aaspere mõis | Annikvere mõis | Aru mõis | Ernemaa mõis | Essu mõis | Haljala kirikumõis | Harmi mõis | Holsta mõis | Idavere mõis | Jalumäe mõis | Kaliküla mõis | Kandle mõis | Karula mõis | Kavastu mõis | Koigi mõis | Kodavere mõis | Kärmu mõis | Käsmu mõis | Lihulõpe mõis | Loobu mõis | Läsna mõis | Maheda mõis | Metsiku mõis | Mõisalõpe mõis | Oandu mõis | Paduri mõis | Rassivere mõis | Sagadi mõis | Sauste mõis | Selja mõis | Tammispea mõis | Tatruse mõis | Telliste mõis | Tereski mõis | Tõikvere mõis | Tõugu mõis | Vanaküla mõis | Vanamõisa mõis | Varangu | Veltsi mõis | Vihula mõis | Võle mõis