Schleswig-Holstein

See artikkel räägib Saksamaa liidumaast; soomuslaeva kohta vaata artiklit Schleswig-Holstein (laev)

Schleswig-Holstein
saksa Schleswig-Holstein
alamsaksa Sleswig-Holsteen
(põhja)friisi Slaswik-Holstiinj
taani Slesvig-Holsten
Schleswig-Holsteini lipp Schleswig-Holsteini vapp
Pindala: 15 804 km² (2017)[1]
Elanikke: 2 953 270 (31.12.2022)[2]
Rahvastikutihedus: 187 in/km²
Pealinn: Kiel

Schleswig-Holstein on liidumaa Saksamaa põhjaosas Põhjamere kagu- ja Läänemere edelarannikul.

Haldusjaotus

Liidumaa jaguneb 11 kreisiks ja 4 kreisivabaks linnaks.

Kreisid

• Dithmarscheni kreis (Heide)
• Herzogtum Lauenburgi kreis (Ratzeburg)
• Põhja-Friisimaa kreis (Husum)
• Ostholsteini kreis (Eutin)
• Pinnebergi kreis (Pinneberg)
• Plöni kreis (Plön)
• Rendsburg-Eckernförde kreis (Rendsburg)
• Schleswig-Flensburgi kreis (Schleswig)
• Segebergi kreis (Bad Segeberg)
• Steinburgi kreis (Itzehoe)
• Stormarni kreis (Bad Oldesloe)

Kreisivabad linnad

• Flensburg
• Kiel
• Lübeck
• Neumünster

Suuremad linnad

Ajalugu

Ühisele Schleswig-Holsteini liidumaale eelnesid 11. sajandil moodustunud Schleswigi hertsogkond ja 12. sajandil moodustunud Holsteini krahvkond (1476. aastast hertsogkond), mis 1386. aastal ühendati Schleswig-Holstein-Gottorfi hertsogi ühise valitsemise alla Schleswig-Holsteini hertsogkonda.

1460. aastast oli piirkond personaaluniooni alusel Taani kuningaga liidus Taani kuningriigiga. Schleswig-Holstein-Gottorfi hertsogid:

• Adolf I (Schleswig-Holstein-Gottorf) (1544–1586), Holstein-Gottorpi dünastia asutaja
• Friedrich II (Schleswig-Holstein-Gottorf) (1586–1587)
• Philipp (Schleswig-Holstein-Gottorf) (1587–1590)
• Johann Adolf (Schleswig-Holstein-Gottorf) (1590–1616)
• Friedrich III (Schleswig-Holstein) (1616–1659)
• Christian Albrecht (Schleswig-Holstein-Gottorf) (1659–1695)
• Friedrich IV (Schleswig-Holstein-Gottorf) (1695–1702)
• Karl Friedrich (Schleswig-Holstein-Gottorf) (1702–1739)
• Karl Peter Ulrich (1739–1762), hilisem Venemaa keisririigi keiser Peeter III.

Põhjasõja eel 1697. aastal abiellus hertsog Friedrich IV, Rootsi kuninga Karl XII õega ning Põhjasõja algetapil 1700. aastal vallutasid Taani väed Schleswig-Holsteinis Schleswigi hertsogkonna. Rootsi kuninga Karl XII poolt Kopenhaageni piiramise ja Taani alistumise järel vabastas Taani kuningas Frederik IV vallutatud maad ja astus välja Rootsi-vastasest liidust ning taastati status quo (rootslased lahkusid Sjællandist ja taanlased Gottorpist). 1709. aastal aga asus Taani jälle Rootsiga sõdima, kuid kindral Magnus Stenbock lõi Helsingborgi lahingus Taani armeed ja sundis selle Rootsist lahkuma. Pärast seda keskendusid taanlased Rootsi valdustele Põhja-Saksamaal.

1712. aastal püüdis Rootsi veel kord sõjaõnne enda kasuks pöörata, Rootsi väed kindral Magnus Stenbocki juhatusel tungisid Rügenisse, et Poolasse sisse marssida. Ent Taani laevastik purustas Hiddensee all Rootsi abieskaadri. Siiski lõi Stenbock 1712. aastal Gadebuschi lahingus Taani ja Saksimaa ühendatud väeüksust. Pärast seda liikusid rootslased Tönningi kindlusse Holstein-Gottorpis, kus taanlased nad peagi ümber piirasid. Nälja ja haiguste tõttu suri rootslastel 3000 sõdurit, allesjäänud 9000 meest kapituleerusid 16. mail 1713.^[4] 1713. aastal vallutasid liitlasväed kõik Rootsi valdused Saksamaal. 3. juunil 1720 sõlmis Rootsi Taaniga Frederiksborgi lossis Frederiksborgi rahu, mille kohaselt Taani sai Schleswigi Gottorpi-osa ja see liidendati ametlikult Taaniga 1721. aastal.

Napoleoni sõdade järel, 1815. aastal liitus Holsteini hertsogkond Saksa Liitu.

1864. aastal pärast Teist Schleswigi sõda Taaniga, läks Holsteini piirkond Austria keisririigi võimu alla ja Schleswig Preisi kuningriigi võimu alla, pärast aga Preisi-Austria sõda 1866. aastal muudeti Schleswig-Holstein Preisi kuningriigi provintsiks.

1920. aastal toimunud referendumi tulemusena liitus Põhja-Schleswig Taani kuningriigiga.

Vaata ka

• Schleswig
• Oldenburgi dünastia
• Holstein-Gottorpi dünastia

Viited

Välislingid

• Liidumaa koduleht