Sirmokas

See artikkel räägib puuliigist; perekonna kohta vaata artiklit Sirmokas (perekond)

Sirmokas

Kaitsestaatus
Ohulähedane (IUCN 2.3)^[1]
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae
Hõimkond	Paljasseemnetaimed Pinophyta
Klass	Okaspuud Pinopsida
Selts	Okaspuulaadsed Pinales
Sugukond	Sirmokkalised Sciadopityaceae
Perekond	Sirmokas Sciadopitys
Liik	Sirmokas
Binaarne nimetus
Sciadopitys verticillata (Thunb.) Siebold et Zucc.

Sirmokas (Sciadopitys verticillata) on igihaljas okaspuu, sirmokkaliste sugukonna ja sirmokka perekonna ainuke liik.

Varem oli sirmokas paigutatud küpressiliste (sooküpressiliste) sugukonda.^[2]

Levik ja kasvukohad

Sirmokas on Jaapani endeem. Ta kasvab Shikoku saarel, Honshū saare edelaosas ja Kyūshū saare idaosas.

Puu kasvab niisketes metsades mägedes 500–1000 meetri kõrgusel merepinnast.^[3] Ta eelistab orgusid ja tuule eest varjatud nõlvu. Puu eelistab viljakat pinnast.

Kirjeldus

Puu kasvab 20–30, harvem kuni 35 meetri kõrguseks.^[3] Ta on väga aeglase kasvuga.

Võra on püramiidja kujuga ja tihe. Tüve läbimõõt võib ulatuda meetrini.^[3]

Koor on paks, punakaspruun, kiuline.^[3]

7–12 cm pikkused, 2–3 mm laiused ja 1 mm paksused kladoodid kinnituvad okstele männastena. Selle keskel on nii pealmisel kui ka alumisel küljel pikivagu, alaküljel on kaks valkjat õhulõheriba.

Sirmokas on ühekojaline taim. Isaskäbid on 6–12 mm läbimõõduga. Emaskäbid on peaaegu varretud, munajad, 4,5–10 cm pikkused ja 3,5–6,5 cm läbimõõduga; küpsevad 18 kuuga ning valmimisel avavad soomused, mille alt vabanevad tiibadega seemned. Seejärel käbid peagi lagunevad. Ühel käbil on 15–40 seemneid katvat soomust, soomuse all on 5–9 seemet. Seeme on oranžikaspruun, lamemunajas, 8–12 mm pikkune, kahe kitsa tiivaga.^[3]

Kasutamine

Sirmokas on dekoratiivne puu ning seetõttu kasutatakse seda haljastuses ning ka toataimena. Jaapanis on teda ammustest aegadest ka bonsaina kasvatatud.

Ka Euroopas kasvatati sirmokast pargipuuna juba 19. sajandil.

Sirmokka puit on vastupidav, kollakasvalge kuni punakas. Seda on kasutatud muu hulgas ehituses ja laevaehituses ning tarbeesemete valmistamiseks.

Kiulist koort on kasutatud paadikerede tihendamiseks.

Okastest valmistatakse õli, mida kasutatakse viimistlusmaterjalide valmistamisel.

Ajalugu

Leitud fossiilide järgi on kindlaks tehtud, et kunagi kasvas sirmokas lisaks Jaapanile ka vähemalt Gröönimaal, Norras, Uuralites ja Sahhas. Vanimad fossiilid on umbes 230 miljoni aasta vanused.

Infrapunaspektroskoopia abil on välja selgitatud, et tõenäoliselt on Läänemere merevaik tekkinud sirmokkaliste vaigust.