Sisseränne Eestisse
Eestisse sisserände all mõistetakse ükskõik millise inimese (eestlasest tagasipöörduja, Euroopa Liidu kodanik, kolmandate riikide kodanik jne) ajutist või pikaajalist kolimist Eestisse. Alates 2015. aastast ületab sisseränne väljarännet ja Eesti rändesaldo on positiivne. Enamik sisserännanutest on Ukraina, Venemaa ja Euroopa Liidu kodanikud.
Pärast II maailmasõda
Nõukogude okupatsiooni ajal saabus Eestisse ühtekokku 1,6 miljonit inimest ning lahkus 1,26 miljonit. Rändesaldo oli positiivne 340 tuhande inimese võrra.
Aasta | Kogurahvastik | Eestlased | Vähemusrahvused | Immigrantrahvastik |
---|---|---|---|---|
1934 | 1,13 mln | 1 mln | 0,12 mln | 0,01 mln |
1989 | 1,57 mln | 0,96 mln | 0,07 mln | 0,54 mln |
Eestlaste osakaal langes 88%-lt 61%-le, põlisrahvastiku osakaal 99%-lt 66%-le ja immigrantrahvastik kasvas 1%-lt 34%-le.
Rahvaarvu muutus 2008–2019
- Vaata ka: Eesti rahvastik, Uussisserändajad Eestis ja Tagasipöördumine Eestisse
Aasta | Loomulik iive | Rändesaldo | Rahvaarvu muutus |
---|---|---|---|
2019[1] | –1489 | 5028 | 3539 |
2018 | –1404 | 6095 | 4691 |
2017 | –1759 | 5258 | 3499 |
2016 | –1339 | 1030 | –309 |
2015 | –1336 | 2410 | 2673 |
2014 | –1933 | –733 | –2548 |
2013 | –1713 | –2642 | –4355 |
2012 | –1394 | –3682 | –5043 |
2011 | –565 | –2505 | –4443 |
2010 | 35 | –2484 | –3630 |
2009 | –318 | –774 | –2450 |
2008 | –647 | –735 | –2700 |
Vaata ka
Viited
- ↑ Sisseränne suurendab juba viis aastat rahvaarvu, 17. jaanuar 2020 – Statistikaameti pressiteade nr 7