Soome-ugri rahvad

Soome-ugri rahvad ehk soomeugrilased on soome-ugri keeli kõnelevad rahvad.

Tänapäeval elab maailmas järgmisi soome-ugri rahvaid: ungarlased, handid, mansid, saamid, soomlased, karjalased, eestlased, liivlased, isurid, vadjalased, vepslased, ersad ja mokšad (mordvalased), marid, udmurdid ja komid.

Omariiklus on tänapäeval kolmel soome-ugri rahval: eestlastel, soomlastel ja ungarlastel.^[1]

Samojeedi rahvaid ja soome-ugri rahvaid kokku nimetatakse uurali rahvasteks. Soome-ugri rahvaid ja keeli uurib interdistsiplinaarne teadusharu nimega fennougristika, uurali rahvaid ja keeli uralistika.

Ajalugu

Soome-ugri rahvaste keelelise suguluse avastas 18. sajandi lõpus ungari õpetlane János Sajnovics (1733–1785).^[2] Tänapäevaks on ungari teoloogi üksikuist tähelepanekutest välja kasvanud keeleteaduse haru fennougristika laienenud uralistikaks (uurali keeleteadus), mis haarab enesesse ka samojeedi keeled. Vahel mõeldakse soomeugrilastest kõneldes kõiki uurali rahvaid, samojeedid kaasa arvatud.

Hõimuliikumine

20. sajandi algusest on soome-ugri rahvaste seas levinud hõimuliikumine, mis rõhutab soome-ugri rahvaste kultuurilist ja keelelist ühisosa. Nõukogude ajal oli hõimuliikumine suuresti takistatud ning keskendus peamiselt teadusuuringutele, sh fennougristikale ja etnograafiale. Tänapäeval tehakse hõimuliikumise raames koostööd ennekõike omariikluseta soome-ugri väikerahvaste kultuuri ja keele toetuseks ja arenguks, kuid ka kodanikuühiskonna arendamiseks.

Hõimuliikumise edendamiseks on loodud rahvusvahelisi organisatsioone, nagu soome-ugri rahvaste konsultatiivkomitee ja noorteorganisatsioonide ühendus MAFUN, kahepoolsete sidemete hoidmisele keskendunud seltse, nagu Eesti-Saami Selts ning lokaalseid organisatsioone, nagu Eestis tegutsev Fenno-Ugria Asutus.^[3]

Soome-ugri rahvaste maailmakongressid

 Pikemalt artiklis Soome-ugri rahvaste maailmakongressid

Alates 1992. aastast on iga nelja aasta tagant korraldatud soome-ugri rahvaste maailmakongresse, millel iga soome-ugri ja samojeedi rahvast esindab nende ühiskondlike organisatsioonide või rahvuslike esinduskogude moodustatud delegatsioon.^[viide?]

• I – Sõktõvkar (Komi Vabariik, Venemaa) 1992;
• II – Budapest (Ungari) 1996;
• III – Helsingi (Uusimaa maakond, Soome) 2000;
• IV – Tallinn (Harju maakond, Eesti) 2004;
• V – Hantõ-Mansiisk (Handi-Mansi autonoomne ringkond, Venemaa) 2008;
• VI – Siofok (Somogyi komitaat, Ungari) 2012;
• VII – Lahti (Päijät-Häme maakond, Soome) 2016;
• VIII – Tartu (Tartu maakond, Eesti) 2021;
• IX – koht teadmata 2024 (plaanis).^[4]

Kongresside vahepealsel ajal töötab kongressil valitud soome-ugri rahvaste konsultatiivkomitee, kus on esindatud kõik kongressil osalevad rahvad.^[5]

"Soome-ugri kultuuripealinnad"

"Soome-ugri kultuuripealinnad" on soomeugri rahvaste noorteühenduse (MAFUN) ja Põlisrahvaste Arengu Keskuse MTÜ ühine ettevõtmine, mis sai alguse 2013. aastal. Tiitel on kavandatud rahvuspiirkondade arengu hoogustamiseks ja neist positiivse kuvandi loomiseks. Soome-ugri kultuuripealinna sümbol on tsirk.

Programm on pälvinud positiivsest vastukaja soome-ugri maailmas ka laiemalt – näiteks nimetas ÜRO põlisrahvaste õiguste eriraportöör Victoria Tauli-Corpuz seda eeskujuks põlisrahvaste kultuuriliste õiguste edendamisel.^[6]

Sümboolika

Kõigil soome-ugri rahvastel oma rahvuslippu ei ole. Poola fennougrist Szymon Pawlas on kavandanud ühtse soome-ugri rahvaste lipu, mida pole küll ametlikult kasutusele võetud.^[7]

Vaata ka

• Rahvusvaheline soome-ugri kongress
• Fenno-Ugria Asutus

Viited

Kirjandus

• Miroslava Derenko, Y-chromosome haplogroup N dispersals from South Siberia to Europe, Journal of Human Genetics, vol. 52 (September, 2007), lk 763-770.

Välislingid

Tsitaadid Vikitsitaatides: Soomeugrilased

• Jaak Prozes: hõimurahvaid tunda tähendab teada meie iseeneseks olemise lugu Sakala, 13. veebruar 2021
• Juhan Luiga, Soome sugu usk., Eesti Kirjandus, nr 11 1916, nr 1-2 1918, nr 7 1918-1919
• Tiit Saare, Millised on soomeugrilaste lipud-vapid?, Horisont, september 6/1997
• Alo Lõhmus, Moskva lähedalt leiti soome-ugri "Stonehenge", Maaleht, 5. september 2013