Soome nimi
 | See artikkel räägib nimede "Soome", "Suomi", "Finland" jt Soomet tähistavate nimede kasutamisest ja päritolust. |
Suomi
Suomi on nähtavasti algselt olnud Soome lahe ümbruse ja seejärel (2. aastatuhande esimesel poolel) ligikaudu Päris-Soome nimi ning alles hiljem (2. aastatuhande keskpaiku) laienenud kogu Soome nimeks. Seda sõna on kasutatud juba Pähkinäsaari rahulepingus nime Somewesi osana; seal on silmas peetud Viiburi lahe soppi Zaštšitnaja lahte, mida praegugi soome keeles nimetatakse Suomenvedenpohja.
Vanemates etümoloogiates on seda nime seostatud soome sõnadega suo ('soo'; on arvatud, et maad nimetati Soomaaks (Suomaa)), suomu või suoda ('lubada, lasta; pakkuda, anda; näha, soovida, tahta').
Uuemates etümoloogiates on nime peetud laenuks mõnest indoeuroopa keelest.
Finland
Eksonüüm "Finland" sarnaneb selliste Skandinaavia kohanimedega nagu Finnmark, Finnveden ja Finnskogen, mis tulevad germaani sõnast "finn" küttide-korilaste kohta. Miks ja millal see hakkas tähendama soomlasi, on teadmata.
Kirjandus
- Heikki Ojansuu. Nimistä Suoma, Suomi, suomalainen ja suomalaisheimon asuma-alueista. – Turun Suomalaisen Yliopistoseuran vuosikirja, 1909, I, lk 131–145.
- Vihtori Laurila. Suomen saari ja muinaisrunon saari. – Kalevalaseuran vuosikirja, 1964, 44.
- Jorma Koivulehti. Suomi. – Virittäjä, 1993, 97, lk 400–408.
- Raimo Anttila, Sheila Embleton. On the Origin of Suomi 'Finland'. – Scandinavian-Canadian Studies, 1994, VII, lk 25–32.
- Kalevi Wiik. Zeme – Häme – Saame – Suomi. – Virittäjä, 1996, 100, lk 244–252.
- Kalevi Wiik. Suomi, Häme ja Saame: edestakaisin lainautunut sana. – Hiidenkivi, 1997, 6/97, lk 14–16.
- Christian Carpelan. Suomi, häme, sabme, sekä finne arkeologian näkökulmasta. – Johanna Laakso, Riho Grünthal (toim). 'Oekeeta asijoo:
Commentationes Fenno-Ugricae in honorem Seppo Suhonen sexagenarii 16. V. 1998 [Mémoires de la Société Finno-Ougrienne 228], Suomalais-Ugrilainen Seura: Helsinki 1998, lk 76–88.
