Soomets
Soometsad on üks kahest Eesti metsatüübiklassist (teine on arumetsad). Soometsade alla kuuluvad soomuldadel kasvavad metsad.
Soometsade alla arvatakse järgmised metsatüübirühmad: rohusoometsad, samblasoometsad ja kõdusoometsad.
Puurinne on üsna liigivaene põõsarinne hõre, rohurinne aga lopsakas ja koosneb peamiselt sootaimedest[viide?].Alustaimestikus domineerivad sootaimed. Mullad on liigniisked, ja seetõttu kasvab soometsa biomass tihtipeale aeglaselt. Kaksikliigitusega piirdudes võib looduslikud soometsad jaotada rohusoo- (puurindes valdab kask või sanglepp) ja samblasoometsadeks (puurindes valdab mänd, harvemini kask).
Põhjavesi on mineraalaineterikas ja üsna maapinnalähedane. Aastaajati esineb veetaseme kõikumisi (kevadel kõrge ja suvel madal).
Välislingid
- Metsatüübiklassi kirjeldus TÜ Loodusteadusliku hariduse keskuse interaktiivses õpikeskkonnas (bio.edu.ee)
Eesti metsatüübirühmad kahes metsatüübiklassis (E. Lõhmuse järgi) ja tüpoloogiaväliseid rühmi | |
Arumetsad | Loometsad • Nõmmemetsad • Palumetsad • Laanemetsad • Salumetsad • Soovikumetsad • Rabastuvad metsad |
---|---|
Soometsad | Rohusoometsad • Samblasoometsad • Kõdusoometsad |
Ökoloogilised rühmad | Sürjametsad • Lammimetsad • Pangametsad |