Teises maailmasõjas osalenud eesti väeosade loend

Siin on loetletud Teise maailmasõja ajal Eestis ja eestimaalastest formeeritud sõjaväeosad.

Väeosad Eesti Vabariigi teenistuses

Väeosad Eesti Omavalitsuse teenistuses

Omakaitse

  • Omakaitse
  • piiriomakaitse
  • Eesti Omakaitse Lahingrügement "Kivi" – Estnische Selbstschutz-Regiment Kivi
  • Eesti Omakaitse Viljandi Lahingrügement – Estnische Selbstschutz-Regiment Fellin
  • Eesti Omakaitse Pärnu Lahingrügement – Estnische Selbstschutz-Regiment Pernau

Väeosad Saksamaa teenistuses

  • Politseipataljon Ostland (Polizei Front-Bataillon Ostland)
  • Erna
  • Pataljon "Erna"
  • Hirvelaane pataljon

Wehrmachti koosseisus

Julgestusgrupid

  • 181. Eesti julgestusgrupp – (saksa keeles Estnische Sicherungs Abteilung 181)
  • 182. Eesti julgestusgrupp – (Estnische Sicherungs Abteilung 182)
  • 183. Eesti julgestusgrupp – (Estnische Sicherungs Abteilung 183)
  • 184. Eesti julgestusgrupp – (Estnische Sicherungs Abteilung 184)
  • 185. Eesti julgestusgrupp – (Estnische Sicherungs Abteilung 185)
  • 186. Eesti julgestusgrupp – (Estnische Sicherungs Abteilung 186)
  • Eesti Põhiüksus Narvas – (Estnische Ersatz-Sicherungsgruppe in Narwa)

Idapataljonid

  • 657. Üksik Idakompanii, 183. Julgestugrupi 13. kompaniist
  • 658. Idapataljon – Ost-Bataillon 658, major Alfons Rebane
  • 659. Idapataljon – Ost-Bataillon 659, hauptman Georg Sooden
  • 660. Idapataljon – Ost-Bataillon 660, oberleutenant Andres Korp
  • 657. Eesti Kompanii
  • 658. Eesti Pataljon – Estnische Bataillon 658
  • 659. Eesti Pataljon – Estnische Bataillon 659
  • 660. Eesti Pataljon – Estnische Bataillon 660

Kaitsepataljonid I

Kaitsepataljonid moodustati Saksa vägede poolt okupeeritud Eestis 1941. aasta Suvesõjas tekkinud Eesti Omakaitse liikmetest, välispolitseinikest, Punaarmeest ületulnutest ja mobiliseeritutest. Enamus väeosadest formeeriti, algselt kas Wehrmachti armeede juhtkondade või tagalapiirkonnas SS-i ja saksa Korrapolitsei Komandöri korraldusel väegruppi "Nord" tagalateenistuse. 1942–1943 aasta talvel reorganiseeriti Omakaitse senised palgalised üksused kas rinde- või vahipataljonideks ja viidi Omakaitse alluvusest välja. Kaitsepataljonid nimetati alates 9. detsembrist 1943. aastal ümber politseipataljonideks.

1941, suvi:

  • 37. Kaitsepataljon – (37. Estnische Schutzmannschafts-Abteilung Dorpat, Schutzmannschaft Wacht Bataillon nr. 37)
  • 38. Kaitsepataljon – (38. Estnische Schutzmannschafts-Abteilung Fellin, Schutzmannschaft Wacht Bataillon nr. 38)
  • 39. Kaitsepataljon – (39. Estnische Schutzmannschafts-Abteilung Oberpahlen, Schutzmannschaft Wacht Bataillon nr. 39)
  • 40. Kaitsepataljon – (40. Estnische Schutzmannschafts-Abteilung Pleskau, Estnische Schutzmannschaft Bataillon nr. 40)
  • 41. Kaitse Tagavarapataljon (Schutzmannschaft Erzats Bataillon 41)
  • 42. Kaitse Pioneeripataljon – (Schutzmannschaft Pionier Bataillon 42, Bau-Abt,Estnische Pionier Sicherungs Abteilung Dorpat), alates 1942. aastast 41. Kaitse Tagavarapataljon

1941, sügis:

  • 29. Kaitsepataljon – (Schutzmannschaft Front Bataillon 29)
  • 30. Kaitsepataljon – (Schutzmannschaft Wacht Bataillon 30)
  • 31. Kaitsepataljon – (Schutzmannschaft Wacht Bataillon nr. 31)
  • 32. Kaitsepataljon – (Schutzmannschaft Wacht Bataillon 32)
  • 33. Kaitse Rindepataljon – (Schutzmannschaft Front Bataillon 33)
  • 33. Kaitse Vahipataljon – (Schutzmannschaft Wacht Bataillon 33)
  • 34. Kaitse Vahipataljon – (Schutzmannschaft Wacht Bataillon nr. 34)
  • 34. Kaitse Rindepataljon – (Schutzmannschaft Front Bataillon nr. 34)
  • 35. Kaitse Vahipataljon – (Schutzmannschaft Wacht Bataillon 35)
  • 35. Kaitse Tagavarapataljon – (Schutzmannschaft Erzats Bataillon nr. 35)
  • 36. Kaitse Rindepataljon – (Schutzmannschaft Front Bataillon nr. 36)

1943, kevad:

Politseipataljonid

 Pikemalt artiklis Eesti politseipataljonid

Kaitsepataljonid nimetati alates 9. detsembrist 1943. aastal nimetati ümber politseipataljonideks. 1943, detsember

Piirikaitserügemendid

300. EoD ja 207. Jd op. alluvuses

Saksa Politsei ja SS Juhi admin. alluvuses

Tollipiirkaitsepataljonid

1942. aasta 22. märtsil allutati Idaalade Riigikomissariaadi Kõrgema SS-i ja Politsei juhi Friedrich Jeckelni poolt Eesti omakaitse piirikaitse kohalikule Saksa Korrapolitsei juhile ja 10. aprilli Saksa Korrapolitsei juhi Hermann Schallerti korraldusel saadeti Piiriomakaitse pataljonid ning piiri omakaitse juhtkond laiali 3. juulil ja piiripataljon lõpetasid tegevuse 6. augustist 1942. aastal. Piirikaitse funktsioon anti üle moodustatavale Saksa Tolli-piirikaitsele.

  • 43. Tollipiirikaitsepataljon
  • 44. Tollipiirikaitsepataljon
  • 45. Tollipiirikaitsepataljon, kuna tollipiirikaitsepataljonid allusid Saksa Korrapolitseile ning tollipiirikaitsepataljonide numbrid jätkusid sealt, kus 1941. aasta lõpus formeeritud politseipataljonide järjekorranumbrid lõppesid, siis võidi neid segi ajada ning käsitleda kõiki kui politseipataljone.

Piirikaitserügemendid (1944–)

Relva-SS koosseisus

Eesti SS-leegion

Pataljon Narva

  • Pataljon Narva (Estnisches SS-Freiwilligen-Panzergrenadier-Bataillon Narwa)

Eesti SS-vabatahtlike brigaad

20. Eesti SS-vabatahtlike diviis

  • 20. Eesti SS-vabatahtlike diviis – 20. Estnische SS-Freiwilligen-Division
  • 20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviis – 20. Waffen-Grenadier-Division der SS (estnische Nr. 1)
  • 20. Relva-SS Vabatahtlike Suurtükiväerügement – Waffen-SS Freiwillige Artillerie Regiment der SS 20
  • SS-Panzerjäger Abteilung 20
    • SS-Freiwillige Flak Abteilung 20
  • Waffen-SS Füsilier Bataillon 20
  • Waffen-SS Pionier Bataillon 20
  • Waffen-SS Bau Pionier Bataillon 20
  • Waffen-SS Nachrichten Abteilung 20
  • Waffen-SS Versorgungs Abteilung 20
  • Waffen-SS Sanitäts Abteilung 20
    • SS-Division Nahchschubtruppen 20
    • SS-Feldgendarerietrupp (mot) 20
    • 20. SS-Väljaõppe ja Tagavararügement SS-Ausbildungs- und Ersatz Regiment 20
      • 20. SS-Välitäienduspataljon – SS-Feldersatz Battalion 20
    • 20. Eesti Sõjakirjasaatjate Rühm – 20. Estnische Kriegsberichter-Zug
  • Estnische Grenzschutz Ersatz Bataillon
  • Kurt Gerocki lahingugrupp[2]

Kriegsmarine koosseisus

Luftwaffe teenistuses[3]

Lennuväe abiteenistus

1944. aasta juunis kutsuti 16–17-aastaseid noormehi astuma vabatahtlikult lennuväe abiteenistusse. Lennuväe abiteenistuslased õpetati välja gruppidena õhutõrjekahurite, helgiheitjate ja tõkkeballoonide meeskondadeks. Kahuriõppustel pidi abiteenistuslane omandama vähemalt kolm meeskonnanumbri eriala. 3. augustil 1944 andis Eesti Omavalitsus välja määruse 1927. aastakäigu lennuväe abiteenistusse kutsumiseks.

Saksa õhutõrjeabiliste (Flakmiliz aus Jugendlichen) organisatsioon, asutati 1942. aasta veebruaris. Hiljem nimetati ümber lennuväe abiteenistuseks. Organisatsiooni värvati Saksamaal vabatahtlikkuse alusel noormehi kesk- ja kutsekoolidest ning saadeti teenima oma elukoha lähedal paiknevatesse õhutõrjeüksustesse. Teenides oma kodukohas õhutõrjes, jätkasid noored samal ajal õpinguid. Selline õhujõudude vabatahtlik abistamine osutus küllaltki efektiivseks ja aitas täiendada õhutõrjeüksuste isikkoosseise, vabastades sealt rindele lahingutegevuseks kõlbulikke mehi.

Väeosad Soome teenistuses

200. Eesti Jalaväerügement

Väeosad Norra teenistuses

  • Martikaineni rühm, Alta pataljonis: Eduard Kalda, Leonhard Kenk, Helmut Valentin Kohal, Arseni Kristal, Artur Mäehans, Helmut Pedanik, Artur Rägastik, Arnold Soinla, Elmar Gustav Suits, Artur Veebel,[4][5] Alta pataljoni ridades võidelnud Arnold Soinla oli esimene sõjas hukkunud eestalane[6]

Väeosad Nõukogude Liidu teenistuses

Punaarmees

22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus

180. Eesti Laskurdiviis
  • 180. Eesti Laskurdiviis
    • 21. laskurpolk
    • 42. laskurpolk
    • 86. laskurpolk
    • 627. suurtükiväe polk
    • 629. haubitsapolk
    • 15. tankitõrje pataljon
    • 150. õhutõrje pataljon
    • 33. sapöörpataljon
    • 90. luurepataljon
    • 157. sidepataljon
182. Eesti Laskurdiviis
  • 182. Eesti Laskurdiviis
    • 140. laskurpolk
    • 171. laskurpolk
    • 232. jalaväepolk
    • 625. suurtükiväe polk
    • 626. haubitsapolk
    • 14. tankitõrje pataljon
    • 138. õhutõrje pataljon
    • 201. sapöörpataljon
    • 108. luurepataljon
    • 9. sidepataljon
    • 614. suurtükiväe polk

8. Eesti Laskurkorpus

7. Eesti Laskurdiviis
249. Eesti Laskurdiviis
  • 249. Eesti Laskurdiviis
    • 917. Laskurpolk
    • 921. Laskurpolk
    • 925. Laskurpolk
    • 85. Suurtükiväe polk
    • 779. Suurtükiväe polk
    • üksik miinipildujate divisjon
    • 307. Tankitõrje divisjon
    • üksik keemiakaitse rood
    • 45. üksik tankipolk
    • 221. tankipolk
    • 87. üksik lennueskadrill "Tasuja"
    • 1. tagavara laskurpolk
    • 2. tagavara laskurpolk
    • Suurtükiväe tagavara divisjon
    • 49. üksik sidepataljon
    • 28. üksik sapöörpataljon

Tööpataljonid

 Pikemalt artiklis Tööpataljonid

NSV Liidu SARKi 2. ja 4. valitsus

 Pikemalt artiklis NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi 4. valitsus

Eesti Partisaniliikumise Staap

  • Eesti Partisaniliikumise Staap
    • 1. partisanibrigaad, ülem A. Filippov
    • 2. partisanibrigaad, ülem F. Jangirov, luureülem A. Kallaste
    • 3. partisanibrigaad, ülem Ivanov

Vaata ka

Viited

  1. ↑ [1]
  2. ↑ [2]
  3. ↑ Hendrik Arro, POMMID ÖISEST TAEVAST. ÖÖLAHINGULENNÜKSUSED IDARINDEL, TALLINN 2009, ISBN 978-9949-18-844-4
  4. ↑ Eestlane, kes jäi ühte sõtta hiljaks ja langes teises, epl.delfi.ee, 12.10.2018
  5. ↑ Eesti kodanikud Soome relvajõududes Teise maailmasõja ajal, okupatsioon.ee, Vaadatud 20.03.2021
  6. ↑ Norrapoisid - Eesti vabatahtlikud Norras Narviki lahingutes 1940, Kaitse Kodu! nr 2 2021. a.

Välislingid

  • EESTLASED SAKSA ARMEE TEENISTUSES 1941 – 1945
  • Toomas Hiio. Eesti üksustest Wehrmacht’i, SSi ja politsei ning Relva-SSi alluvuses Teise maailmasõja ajal,
  • SLÕL "Mehed unustatud armeest"