Timotheus Grünthal
Timotheus Grünthal (29. juuni 1893 Rässa küla, Muhu-Suure vald, Saaremaa – 29. mai 1955 Lidingö) oli eesti jurist, riigikohtunik.
Elulugu
Timotheus Grünthal lõpetas 1914. aastal Kuressaare Poeglaste Gümnaasiumi.[1][2] Aastatel 1914–1916 õppis Peterburi ülikoolis (algul vanu keeli, seejärel õigusteadust)[1][2] ja 1920–1922 Tartu Ülikoolis õigusteadust, mag. jur. 1936 ("Pandiõiguse, eriti kinnispandiõiguse arengust Rooma, Saksa ja Balti õigustes").[2]
Aastatel 1916–1917 võitles Esimeses maailmasõjas, osales 1917. aastast Eesti diviisi organiseerimisel Tallinnas, hiljem oli Muhu komandant.[2]
Aastatel 1918–1920 oli Saare Maakonnavalitsuse esimees, 1921–1922 Tartu 1. jaoskonna kohtunik ja Tartu-Võru Rahukogu kohtuameti kandidaat ning 1922–1924 Tartu-Võru ja 1924–1928 Tallinna-Haapsalu Rahukogu liige, 1928. aastal tsiviilosakonna esimees, aastatel 1928–1939 Riigikohtu tsiviilosakonna liige ja 1939–1940 Riigikohtu esimees.[2]
Aastatel 1935–1940 oli Timotheus Grünthal Tartu Ülikooli tsiviilprotsessi õppejõud. Ta oli Eesti Tööerakonna liikmena 2.–25. novembrini 1921 I Riigikogu liige, asendades Friido Kirssi. Pärast Grünthali tagasiastumist sai tema asemel Riigikogu liikmeks Aleksander Hint.[2]
1944. aastal põgenes Grünthal Rootsi, kus töötas aastatel 1944–1947 arhiiviassistendina. Aastatel 1947–1955 oli ta Stockholmi Ülikooli riiklik stipendiaat.[2]
Tunnustus
Isiklikku
Tema vend oli Villem Grünthal-Ridala, abikaasa Vera Poska-Grünthal ning lapsed Ivar Grünthal ja Tanni Kents.[viide?] Raoul Grünthal on tema poja Timotheuse poeg.[viide?]
Viited
Kirjandus
- Endel Püüa. Timotheus Grünthal - Muhu külapoisist välisministri väimeheks. Jaan Poska oma ja meie ajas. Peatoimetaja Küllo Arjakas, tegevtoimetaja Anne Velliste. Tallinn, 2010, lk 169–173.
Välislingid
- Endel Püüa. "Timotheus Grünthal – Muhumaalt võrsunud suurmees" Meie Maa, 31. mai 2010
