Titani hukk
| Titani hukk | |
 | |
| Põhja-Ameerika manner ja Suhmi ookeanihäil | |
| Koht | Titanicu laevavrakid ja rusuväli Põhja-Atlandi ookeanis |
|---|---|
| Koordinaadid | 41° 43′ 32″ N, 49° 56′ 49″ W |
| Kuupäev | 18. juuni 2023[1] |
| Vahend | Titan (allveeaparaat) |
| Põhjus | uurimisel |
| Hukkunud | 1 ameeriklane 1 prantslane 3 britti |
| Hukkunuid | 5[2] |
| Vastutaja(d) | OceanGate Expeditions |
| Tulemus | allveeaparaadi survekambri purunemine[3] implosioonis[4] |
 | |
| 1: Saint John's, 2: Titanicu vrakk | |
 Meediafailid Wikimedia Commonsis | |
Titani sukeldamisõnnetus toimus 18. juunil 2023. aastal, mil OceanGate'i käitatav ja sukeldatav süvavee sukelaparaat Titan jäi kadunuks rahvusvahelistes vetes Atlandi ookeanis.[5] Neljandal õhtul pärast teadmata kadumist informeeriti üldsust rusude leidmisest.[3]
Newfoundlandi rannikul asuvast Saint John'si linnast ehk lähtesadamast ligikaudu 690 km kaugusel lõunakagus ning umbes 3 km ja 780 m sügavusel ookeanipõhjas paiknevad aurulaeva Titanicu kaheks murdunud vrakid ja nende rusuväli. Titanic hukkus 1912. aasta kevadel rutakal esmareisil Loode-Euroopa kolmest sadamalinnast New Yorgi suurlinna Põhja-Ameerikas. Titan oli sealkohal oma neljandal turismiekspeditsioonil, et viie inimesega pardal vaadelda luksuslikku ookeaniliinilaeva jäänukeid ja riismeid. Sel korral katkes ühendus sukelaparaadiga tund ja 45 minutit pärast vrakkide kohal sukeldumist.
Ameerika Ühendriikide ja Kanada ametivõime teavitati paaritunnise hilinemisega, kui Titan ei tõusnud samal päeval plaanitud ajaraamides ookeani pinnale. Alustati ulatuslikke otsingu- ja päästeoperatsioone, arvatavasti ammendunuks pardal olnute neljapäevane hapnikuvaru 22. juuni hommikuks.
Ekspeditsioon
Polar Prince'i nimeline arktiline jäämurdja väljus Saint John'sist ekspeditsioonile 16. juunil. Mootorlaev jõudis sukeldumispaika järgmisel päeval, mil alustati Titani paigaldust. Newfoundlandi suveajavööndis pühapäeval 18. juunil kell 9.30 (NDT; UTC−02.30) alustati Titanicu vrakkide kohal sukelduse opereerimisega. Esimesed poolteist tundi laskumisel suhtles mootorlaeva veepealne meeskond Titani meeskonnaga iga 15 minuti järel, kuid salvestatav side katkes pärast kella 11.15 (Eestis kell 15.45). Sukelaparaat pidi pinnale tõusma kell 16.30 (Eestis kell 21.00), kella 19.10-ks (Eestis kell 23.40) teatati Ameerika Ühendriikide rannavalvet kadunud alusest.
Ookeani ohud ja tehnilised riskid
Intsidendis võis esineda mitmeid kokkusattumisi. Titani sideseadmed võisid üles öelda, mis tähendab, et nad ei saanud pinnal oleva meeskonnaga kontakti, kuigi võisid vabalt navigeerida. Juhtimisseadmed allusid konsoolilaadsetele mängukontrolleritele. Samuti oli võimalik, et probleem seisnes ballastisüsteemis, mis vastutas sukelaparaadi ujuvuse juhtimise eest. Teine stsenaarium oli see, et Titan sattus lõksu või sattus prahitükile, mis takistas tõusmist ookeanipinnale. Sukelaparaat võis saada kahjustusi, seal võis tekkida mehaanilisi rikkeid, mis põhjustasidki survekambri implosiooni. Veealuse tohutu välisrõhu tõttu hukkuksid nad viivitamatult, mainimata väga madalat veetemperatuuri. Neid võis enne seda psühhosotsiaalsetes ohutegurites vaevata ka teadmatus/teadvusetus ning kompressioontõbi, hüpoksia, hüpotermia, malnutritsioon ja dehüdratsioon.
Titanis viibinud inimesed
- Shahzada Dawood, britist-pakistanlasest ärimees ja miljardär;
- Suleman Dawood, eelmise 19-aastane poeg, kes õppis Strathclyde'i Ülikoolis;
- Hamish Harding, britist ärimees, miljardär, lendur ja kosmoseturist;
- Paul-Henri Nargeolet, prantslasest endine mereväe komandör, sukelduja ja sukeldumispiloot;
- Stockton Rush, OceanGate'i asutaja ja tegevjuht, kadunuks jäänud sukelaparaadi piloot.
Nargeolet on autoriteedina juhtinud mitmeid ekspeditsioone vrakile ja jälginud tuhandete esemete taastamist. Ta on IFREMER-i liige ning E/M Group & RMS Titanic allveeuuringute direktor. Ülejäänud reisijad peale piloodi olid turismiekspeditsioonile koha ostnud jõukurid, väidetavalt maksis 8-päevane reisimine edasi-tagasi kuni 250 000 USA dollarit.
Hukkumine
Tõenäoliselt toimus hukk juba 18. juunil vahetult pärast salvestatava side kadumist.[1] Sest, tohutust veerõhust tingitud implosiooni veealused akustilised signaalid oleksid laialdaselt levinud kui ka hiljemalt kohe registreeritud.
Surmad
Süvaookeani veerõhust tingitud katastroofilises implosioonis surid imekiiresti rusustuvas sukelaparaadis viibinud isikud tõenäoliselt millisekunditega, tuhandetesse kelvinitesse ulatuvas temperatuuris. Nende kolbad ja organid purunesid kiiremini kui närviimpulsid suutsid aistinguid ajudesse edasi kanda, seega olid surmad valutundetud ja silmapilksed.
Otsingu- ja päästetööd
Ameerika Ühendriikide mereväe patrull- ja luurelennuk P-8 Poseidon alustas piirkonna kaardistamist ja merealust kuulamist juba järgmisel päeval pärast kadumist. Otsingupiirkonnas registreeriti kolkimisi või kolksumisi, mis võisid lähtuda ka vrakkidest.[6]
Šotimaa sadamalinna Lossiemouthi lähedaselt RAF-i sõjaväelennuväljalt tõusid sündmuspaiga heaks õhku kaks transpordilennukit A400 Atlas ja C-17 Globemaster III, mis laetakse maha St. John'si rahvusvahelises lennujaamas. Hiljem samal päeval leitigi otsingupiirkonnast prahiväli, mis lähtus kadunud sukelaparaadist.[7]
Lennud sündmuspaigal
CP-140 Aurora (Kanada kuninglik õhuvägi)- C-130 Hercules (Kanada kuninglik õhuvägi)
P-8 Poseidon (Ameerika Ühendriikide merevägi)- C-130 Hercules (Ameerika Ühendriikide rannavalve)
- HC-130J Combat King II (Air National Guard)
- C-130 Hercules (Air National Guard)
- C-130 Hercules (Ameerika Ühendriikide rannavalve)
Laevad sündmuspaigal
- Polar Prince
- Kopit Hopson 1752
- Atlantic Merlin
- John Cabot
- Skandi Vinland
- Horizon Arctic
- Ann Harvey
- Glace Bay
- Terry Fox
Magellan
L'Atalante
Deep Energy
Vaata ka
- 21. sajandi intsidendid allveelaevade ja sukelaparaatidega
- Roger Mallinsoni ja Roger Chapmani päästeoperatsioon
- OceanGate Expeditions
- Titanic
- Titan
Viited
- ↑ 1,0 1,1 Kesling, Ben; Youssef, Nancy A.; Lubold, Gordon; Paris, Costas (22. juuni 2023). "WSJ News Exclusive | Top Secret U.S. Navy System Heard Titan Implosion Days Ago". Wall Street Journal (Ameerika inglise). ISSN 0099-9660. Originaali arhiivikoopia seisuga 22. juuni 2023. Vaadatud 22. juunil 2023.
- ↑ "OceanGate Expeditions believes all 5 people on board the missing submersible are dead". www.cnn.com (inglise). CNN. 22. juuni 2023.
- ↑ 3,0 3,1 "Titan sub debris field: Parts of missing sub's cover found, expert says". www.bbc.com (inglise). BBC News. 22. juuni 2023, 21:19.
- ↑ "Watch Coast Guard press conference live: Officials give updates on missing Titanic sub". USA TODAY (inglise).
- ↑ "USA: kadunud allveelaeva otsiv päästemeeskond kuulis veealust müra". www.err.ee. Eesti Rahvusringhääling. 21. juuni 2023, 09:46.
- ↑ "There are 3 theories for the banging sounds heard in the search for the Titanic sub. None has experts truly convinced". www.insider.com (inglise). Insider. 22. juuni 2023, 02:40.
- ↑ "Debris discovered in hunt for missing submarine". www.walesonline.co.uk (inglise). WalesOnline. 22. juuni 2023, 16:55.
Välislingid
Titani hukk – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis- Safety investigations launched into Titan implosion deaths. BBC News, 24. juuni 2023
- Titanic tourist sub photos show wreckage being brought ashore. BBC News, 28. juuni 2023
