Ume saami keel
Ume saami keel on saami keel, mida räägitakse Rootsis ja varem ka Norras. See on hääbuv keel, mida räägib emakeelena alla 10 inimese, kellest suurem osa elab Umeå jõe ääres Arjeplogi valla põhjaosas ja Arvidsjauri vallas.[1]
Grammatika
Konsonantide vältevahetus
Erinevalt Ume saami lõunanaabrist lõunasaami keelest kasutab Ume saami keel konsonantide vältevaheldust. Astmevaheldus on piiratum kui põhjasaami keeles, sest see ilmneb ainult pärast pikki täishäälikuid või diftonge. Lühikesele täishäälikule järgnev kaashäälik ei osale vältevahelduses.
Verbid
Isikud ja grammatilised arvud
Ume saami keeles on tegusõnad kolmes isikus:
- esimene isik
- teine isik
- kolmas isik
Ume saami keeles on kolm grammatilist arvu: ainsus, kaksus (duaal) ja mitmus.
Kõneviis
Ume saami keeles on kaks kõneviisi:
- kindel kõneviis
- käskiv kõneviis
Eitusverb
Ume saami keeles on sarnaselt soome, eesti ja muude saami keeltega eitusverb. Ume saami keeles pöördub negatiivne verb vastavalt kõneviisile (kindel, käskiv), isikule (esimene, teine, kolmas) ja arvule (ainsus, kaksus, mitmus)
Kirjasüsteem
Ume saami keel oli esimene saami keel, mida kasutati laialdaselt kirjutamiseks. Uus Testament avaldati Umeå saami keeles 1755 ning esimene saamikeelne Piibel oli Umeå saamikeelne (1811). 2016. aastal kinnitati umesaami ortograafia.[2]
2018. aastal ilmus umesaami-rootsi-umesaami sõnaraamat.[3]
Keelenäide
Båtsuoj-bieŋjuv galggá báddie-gietjiesna álggiet lieratit. De tjuavrrá jiehtja viegadit ráddiesta ráddáje jah nav ájaj livva-sijiesna, guh jiehtják súhph. Die galggá daina báddie-bieŋjijne viegadit bijrra ieluon, nav júhtie biegŋja galggá vuöjdniet gúktie almatjh gelggh dahkat. Lierruo-biegŋja daggár bälij vánatallá ieluon bijrra ja ij akttak bijgŋuolissa luöjtieh. Die måddie bálliena daggár biegŋja, juhka ij leäh ållást lieratuvvama, die butsijda válldá ja dulvada. De daggár bälij tjuavrrá suv báddáje válldiet jah slåvvat.
Viited
Välislingid
 | Vikisõnastiku kategooria: Ume saami |
 | Ume saami Vikipeedia projekt Vikiinkubaatoris |
- Sámi lottit Sápmis leiduvate lindude nimed paljudes keeltes, sealhulgas koltasaami ja inglise keeles. Otsingufunktsioon töötab ainult soomekeelse sisendsõnaga.
lõunasaami keel – Ume saami keel – Pite saami keel – Lule saami keel – põhjasaami keel – Inari saami keel – Kemi saami keel † – koltasaami keel – Akkala saami keel † – Kildini saami keel – turjasaami keel
