Vahur Made

Vahur Made, 2009

Vahur Made (11. juuli 1971 Tallinn – 8. oktoober 2017) oli eesti ajaloolane.

Elukäik

Lõpetas 1989. aastal kuldmedaliga Tallinna 22. Keskkooli ning 1994. aastal Tartu Ülikooli ajaloo-osakonna cum laude. Kaitses 27-aastaselt 1999 Tartu Ülikoolis ajaloodoktori (doctor philosophiae) väitekirja teemal "Eesti ja Rahvasteliit".

Töötas reporterina ajalehes Postimees (1993–1995) ja toimetajana ajalehes Äripäev (1996–1997). Oli Riigikantselei juurde kuulunud Euroopa asjade ministri abi (1997). 1998–1999 Eesti Kõrgema Kommertskooli (EBS) kaasprofessor. 1996–2001 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna ajaloolektor ja alates 2005. aastast TÜ filosoofiateaduskonna ajaloo ja arheoloogia instituudi dotsent. Alates 2000. aastast Eesti Diplomaatide Kooli (EDK) asedirektor.

Tegutses Kodanike komiteede liikumises ja oli Eesti Kongressi liige. Oli alates 1998 Eesti Akadeemilise Ajalooseltsi liige. Kuulus alates 2000. aastast Inglismaa ülikoolide Euroopa uuringute assotsiatsiooni liikmeskonda. Oli Eesti Euroopa Ühenduse Uuringute Assotsiatsiooni asepresident ja Eesti NATO assotsiatsiooni nõukogu liige. Alates 2003 kuulus EDK ametliku esindajana Euroopa Poliitiliste Uuringute konsortsiumi liikmeskonda.

Teadustegevus

Made põhilised uurimisvaldkonnad olid Euroopa Liit ja Euroopa integratsioon tervikuna, Euroopa Liidu naabruspoliitika, Eesti välispoliitika ajalugu, Läänemere regiooni julgeoleku arengu küsimused, Balti riikide osalemine ja roll rahvusvahelistes organisatsioonides ning Balti riikide temaatika rahvusvahelistes suhetes külma sõja perioodil.

Osales teaduslike ettekannetega rahvusvahelistel konverentsidel Soomes (Eckerö, Helsingi, Turu), Venemaal (Moskva, Peterburi), Londonis, Riias, Tartus, Birminghamis, Budapestis, Belfastis, Bordeaux’s, New Yorgis, Stockholmis, Reykjavikis, Kiievis, Thbilisis jm.

Teoseid

  • Rahvusvahelised organisatsioonid (koostaja). UNDP. Tallinn 1995. ISBN 9985-60-169-6
  • Külalisena maailmapoliitikas: Eesti ja Rahvasteliit 1919-1946. Tartu 1999. ISBN 9985-56-456-1

Artikleid

Estonian Banking and Currency Reform Loan of 1927: A Case Study of the Estonian Economic Cooperation with the League of Nations / Publications of Estonian Business School 4. Tallinn 1998. ISSN 1406-1260

  • The Development of Estonian-Russian Relations in 1998: Focuses and Problems / Estonia and Russia, Estonians and Russians: A Dialogue. Institute for International and Social Studies. Tallinn 1998. ISBN 9985-50-217-5
  • Estonian Foreign Policy Options and the EU Enlargement. / Estonia and the European Union. Tallinn 1999. ISBN 9985-9209-3-7
  • The Cultural Angel, the Political Devil: The Historical Importance of St. Petersburg for Estonia. / In: Saint Petersburg: Russian, European and Beyound. Saint Petersburg State University Press. 2001. ISBN 5-288-03033-2
  • On the Doorstep of a New Regional System: Estonian Policy towards Russia after EU Enlargement. / In: Pohjola,T., Rainion,J. (eds.). The New North of Europe. Helsinki 2002. ISBN 951-769-134-3
  • Estonia and Europe: A Common Identity or an Identity Crisis? / In: Post-Cold War Identity Politics. Northern and Baltic Experiences. Frank Cass. 2003. ISBN 0-7146-5428-0
  • Die NATO-Mitgliedschaft Estlands: Der erfolgreiche Abschluss eines zunächst aussichtslos scheinenden Vorhabens. / In: Die zweite Runde der NATO-Osterweiterung: Zwischen postbipolarem Institutionalismus und offensivem Realismus. Strategische Kultur Europas. Band 2. Peter Lang. 2004. ISBN 3-631-51234-1
  • Estonian-Russian Relations in the Context of the International System. / In: The Estonian Foreign Policy Yearbook 2005. Tallinn 2005. ISBN 9985-3-1053-5
  • Estonia and the Iraqi Crisis. / In: Early Warning and Policy Perspectives in the Trans-Atlantic Security Agenda: Central and East European Point of View. Sofia 2005. ISBN 954-90437-7-0
  • Estonia’s Bilateral Relations with Belarus, Ukraine and Moldova. / In: The New Eastern Neighbours of the European Union on the Way to Democracy: How to Support Civil Society? Tallinn 2005
  • La conception estonienne de la politique étrangère et des relations internationals. / In: La revue internationale et stratégique 61. Printemps. 2006. Dossier sous la direction de Pascal Boniface. ISBN 2-247-06665-8. Pp. 175-186
  • "Ideaalid panteonis ja bordellis". Sirp, 10. november 2006
  • "Välispoliitika stabiilse demokraatia ajastul" Sirp, 9. veebruar 2007
  • "Venemaa keset Eesti lähiajalookäsitluse paljusust". Sirp, 31. august 2007
  • "Vahur Made: Nord Streami toetajad võtavad rivvi". Postimees, 13. september 2007
  • "Lätlaste paigaldatud piiritulp". EPL, 20. detsember 2007
  • "Autoritaarsus ja demokraatia". Sirp, 21. detsember 2007
  • The Baltic Question during the Cold War (artiklite kogumik). Routledge, Oxon. 2008. ISBN 978-0-415-37100-1.
    • The Baltic States and Europe, 1918-1940
    • The Estonian Governmenr-in-Exile: a controversial project of state continuation
    • Morris, H. M. and Made, V. Émigrés, dissidents and international organisations
  • "Välispoliitika võimalused julgeoleku kadudes: 1920.-1930. aastate Eesti välispoliitika ja konkureerivad maailmakorrad". Tuna 1/ 2008
  • "Värvitud stalinism". Sirp, 7. märts 2008
  • "Tükike maailmapoliitikat Muugale?". EPL, 18. juuni 2008
  • "Vahur Made: Lahkuks ehk voodoo-kaupade poest?". EPL, 18. november 2008
  • "Naabruspoliitika pärast Gruusia sõda". Sirp, 11. detsember 2008
  • "Ootan elitaarseid eurovalimisi". EPL, 21. mai 2009
  • "Miks me sõdime Afganistanis?". EPL, 30. juuli 2009
  • "Venelased, avage oma arhiivid". EPL, 28. september 2009
  • "Pärast lootust". EPL, 13. november 2009
  • "Vestlus püssirohutünni kaanel". Sirp, 18. detsember 2009
  • "Vahur Made: Autoritaarsusega leppimise ajastu". Postimees, 20. aprill 2010
  • "Teine maailmasõda vajab täiesti uut käsitlust". Sirp, 7. mai 2010
  • "Haagi kohus ja Kosovo - kirjutamata sõnade tähendus". Sirp, 6. august 2010
  • "Vahur Made: aga metsavennad? Küüditatud?". Postimees, 23. august 2010

Isiklikku

Vahur Made oli Reet ja Tiit Made poeg. Oli abielus Annika Madega, neil on pojad Morten, Rasmus ja Kaspar.

Välislingid

  • Haud Tallinna Rahumäe kalmistul