Valge-toonekurg

Valge-toonekurg

Kaitsestaatus

Soodsas seisundis  (IUCN 3.1)[1]
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Linnud Aves
Selts Toonekurelised Ciconiiformes
Sugukond Toonekurglased Ciconiidae
Perekond Toonekurg Ciconia
Liik Valge-toonekurg
Binaarne nimetus
Ciconia ciconia
Linnaeus, 1758)
Valge-toonekure levik ja ränne
Valge-toonekure levik ja ränne

Valge-toonekurg (Ciconia ciconia) on toonekurglaste sugukonda kuuluv lind. Lindu nimetatakse rahvapäraselt ka toonekureks, Lääne-Eestis on kasutusel ka vorm toonakurg, Lõuna-Eestis toonikurg.

Valge-toonekurge on kaks alamliiki: Ciconia ciconia ciconia, kes elab Euroopas, Loode-Aafrikas ja Aasia lääneosas, talvitub Aafrikas; ja Ciconia ciconia asiatica, kes elab valdavalt Kesk- ja Lääne-Aasias; talvitub Indias.

Ida-toonekurge (Ciconia boyciana), keda praegu loetakse omaette liigiks, käsitleti varem samuti valge-toonekure alamliigina.

Valge-toonekurg on Leedu rahvuslind ja Valgevene mitteametlik rahvuslik sümbol. Leidub vihjeid tema rahvuslinnuks valimise kohta Saksamaal ja Poolas, aga need ei vasta tõele.[2]

Välimus

Sulestik on valge, vaid hoosuled on mustad, jalad ja nokk on punased. Täiskasvanud lind kaalub umbes 3–4 kg. Kehapikkus on 100–115 cm, tiiva siruulatus 200–215 cm.

Levik ja arvukus

Valge-toonekurg on levinud Euroopa ja Aasia metsavöötmes ning Lõuna-Aafrikas. Ta on rändlind, kes talvitub troopilises Aafrikas ja Indias. Hispaanias elavad isendid on paiksed.

Eestis on levila põhjapiir. Eesti aladele jõudis valge-toonekurg mitte kuigi ammu. Esimene pesitsemine registreeriti 1841. aastal Vastseliina piiskopilinnuse varemetel.[3]

  • Valge-toonekurg kombainiheedriga
    Valge-toonekurg kombainiheedriga
  • Valge-toonekurgede parv
    Valge-toonekurgede parv
Valge-toonekurg
Valge-toonekurg
Valge-toonekurg Kadrina lähistel Lääne-Virumaal 2017. aasta suveõhtul.


Valge-toonekure koguarvukus maailmas on hinnanguliselt 500 000 – 520 000 lindu[4]. Kõige arvukamalt pesitseb neid Poolas (52 500 paari), järgnevad Hispaania (33 217), Ukraina (30 000), Valgevene (20 342), Leedu (13 000), Läti (10 700) ja Venemaa (10 200)[5]. Eestis pesitseb hinnanguliselt 4500–5500 valge-toonekure paari (2014) ja nende arvukus on meil järjepidevalt kasvanud, kuigi viimase kümne aasta jooksul on kasv aeglustunud[3].

Valge-toonekurg
Valge-toonekure muna

Pesitsemine ja elupaigad

Pesa teeb puu, elektriposti või korstna otsa. Kurnas on 3–5 muna, mida emaslind haub 33 päeva. Esmakordselt on teada pesitsemine Eestis Vastseliina piiskopilinnuse lähedal 1841. aastal, tänapäeval on siin üldlevinud haudelind.

Toitumine

Valge-toonekurg toitub kahepaiksetest, madudest, kaladest ja närilistest.

Kaitse

Eestis on valge-toonekurg III kategooria kaitsealune loomaliik.

Viited

  1. ↑ BirdLife International (2016). Ciconia ciconia. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2016.
  2. ↑ Veedla, Peep (2021). Rahvuslinnud ja sümbollinnud Euroopas ja kaugemal. Mõedaka: Pesapaik. Lk 137–139.
  3. ↑ 3,0 3,1 Margus Ots (2015). "Valge-toonekure (Ciconia ciconia) loendus Eestis 2014. aastal" (PDF). Vaadatud 7.09.2017.
  4. ↑ "White Stork Ciconia ciconia". www.birdlife.org (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 2.01.2009. Vaadatud 29.08.2010.
  5. ↑ "Preliminary results of the VI. International White Stork Census 2004/05" (PDF). bergenhusen.nabu.de (inglise). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 12.08.2011. Vaadatud 29.08.2010.

Kirjandus

  • Veromann, Heinrich 1980. Valge-toonekurg. (Sari "Pääsuke" 5.) Tallinn: Valgus.
  • Valgete toonekurgede loendus. Päevaleht, 15. aprill 1939, nr. 102, lk. 3.

Välislingid

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Valge-toonekurg
  • Valge-toonekurg andmebaasis eElurikkus Muuda Vikiandmetes
  • Jahimehed: valge-toonekurg on muutunud Eesti suurimaks röövlinnuks
  • III kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine