Veetorn

Veetorn on rajatis, mis koosneb veemahutist, pumbast ja veetorudest. Veetorni ülesanne on tagada tarbijatele ühtlane veesurve ja vee tarbimine.

Veetorni läbilõige

Veetorni töö põhimõte

Veetornid on energiasäästlikud, kuna need võimaldavad veepumpadel ööpäev läbi töötada, ilma et energia efektiivsus väheneks. Ajal, mil veenõudlus on madal, tavaliselt öösel, täidetakse veetorni mahuti veega. Kui veenõudlus on suur, suunatakse veetornis kogutud vesi pumba abil tarbijateni. Veemahuti ehitatakse võimalikult kõrgele, et maa gravitatsioon ja langev vesi tekitaksid rõhu, mis suunab vee tarbijani. Sellise süsteemi abil säilib veesurve torudes ühtlasena, isegi kui pumbad ei suuda nõudlust täita. Seega aitavad veetornid säästa nii vett kui ka energiat.[1][2][3]

Veetorni konstruktsioon

Veetorni põhiosa koosneb suurest veemahutist ja pumbast. Veemahuti ruumala on keskmiselt 4546–6819 m3 ning veetorni kõrgus sõltub vajalikust rõhust torudes. Vee rõhutaseme määravad veepuhastusjaamad, ning veetornide ehitamisel kehtib kõrguse kuldreegel: 1 meetri kõrguse kohta on torudes 0,09 baari rõhku, seega 100 meetri kõrguse veetorni veetorude surve oleks 9 baari, mis vastab maapealsele õhurõhule 9,2 kg/cm². Näiteks mitmetes suuremates Ameerika Ühendriikide linnades, samuti Bangladeshis, Indias, Singapuris ning veel mitmes riigis võib näha kõrgetel korterelamutel isiklikke veetorne.[4][5]

Vana veetorn raudtee ääres 1907

Ajalugu

Veetornide tööpõhimõte ulatub Rooma ajastuni, kus lisaks akveduktidele kasutati ka veereservuaare. Veetorni praegune kuju võeti kasutusele alles aastal 1835, kui hakati ehitama auruvedureid, mis vajasid mootori jahutamiseks ja töös hoidmiseks aurutamiseks vett[4]. Pideva liikumise tagamiseks pidid veemahutid asuma iga 11–16 km tagant. Praegu on vähesed veetornid töökorras ja kasutusel, samas kui need, mis enam ei tööta, on kas ümber ehitatud turismiobjektideks või jäetud lagunema.

Veetornid Eestis

Kuressaare kõrgeim elumaja on endine veetorn

Eestis on rajatud umbes 200 veetorni[6], kuid suurem osa neist pole enam aktiivsed ning on ümber ehitatud või kasutusel turismiks mõeldud atraktsioonidena või muudel eesmärkidel. Mõned tuntumad Eestis mittefunktsioneerivad veetornid on Aegviidu veetorn, Tartu Raadi veetorn ja Narva Kreenholmi veetorn. Endiselt töötavad veetornid on näiteks Jõhvi, Kehra ja Kiviõli veetorn[6]. Lisateavet ja pilte Eesti veetornide kohta saab veebilehelt veetornid.ee[6].

  • Noblessneri laevatehase veetorn-elamu Tallinnas
    Noblessneri laevatehase veetorn-elamu Tallinnas
  • Rakvere raudteejaama veetorn
    Rakvere raudteejaama veetorn
  • Tartu raudteejaama veetorn talvel
    Tartu raudteejaama veetorn talvel
  • Viljandi vana veetorn on üks linna sümboleid
    Viljandi vana veetorn on üks linna sümboleid
  • Aegviidu Veetorn raudtee jaama lähedal
    Aegviidu Veetorn raudtee jaama lähedal
  • Narva kreenholmi tehase veetorn
    Narva kreenholmi tehase veetorn
  • Tartu Raadi mõisa veetorn
    Tartu Raadi mõisa veetorn

Viited

  1. ↑ "How Water Towers Work". HowStuffWorks (Ameerika inglise). 1. aprill 2000. Vaadatud 13. aprillil 2023.
  2. ↑ How Water Towers Work, vaadatud 13. aprillil 2023
  3. ↑ How Do Water Towers Work?, vaadatud 13. aprillil 2023
  4. ↑ 4,0 4,1 "History of Watertowers". Vaadatud 13. aprill 2023.
  5. ↑ surgeadmin (29. mai 2014). "Water Towers All Around The US". Surge For Water (Ameerika inglise). Vaadatud 17. juunil 2023.
  6. ↑ 6,0 6,1 6,2 "Veetornid". www.veetornid.ee. Vaadatud 13. aprillil 2023.

Välislingid

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Veetorn