Villakvere

Villakvere
Pindala	10,3 km² (2020)[1]
Elanikke	0 (31.12.2011)[2]
EHAK-i kood	9347[3]
Koordinaadid	58° 53′ N, 26° 23′ E

Villakvere (18. sajandi L. A. Mellini kaardil "Willakfer") on küla Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas.

Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Rakke valda.

Eesti 2000. aasta rahvaloenduse andmeil Villakveres elanikke ei olnud.

Ajalugu

• Villakvere küla on mainitud juba 13. sajandi Taani hindamisraamatus koos teiste Pudiviru küladega.
• 18. sajandi L. A. Mellini kaardi järgi on Villakvere ja Koila vahel Villakvere küla läbinud oja ääres (Huntaugu talust põhja suunas) veel üks väike asula – Kemba. Mõlemad asulad kuulusid tollal Tartumaa Laiuse kihelkonna koosseisu. Küla lõunaserv on ulatunud Onga jõeni koos sellel paiknenud veskikohaga^[4] (hiljem Pädeküla all).
• 1952 liideti Villakvere Rakke külanõukoguga, viimati elati seal 1979 aastal.
• Ulatuslike maaparandustööde käigus likvideeriti mahajäetud eluasemeid^[5].
• Sepa talu ümbruse paiknev asulakoht on arheoloogiamälestisena nr 10334 riikliku kaitse all.

Tuntud isikud ja endised talukohad

• Küla idaserves paiknesid Tedremaa^[6], Huntaugu, Kaasikvälja ja Tõnsutoa talu. Huntaugu talu süttis pikselöögist ja põles maha enne II maailmasõda.
• Mäe talus, kus veel talupidamisega tegeldakse, sündis laskesportlane Viktor Raidma (1910–1941).
• Metsakunda talust on pärit August Jürman (Asutava Kogu ja Riigikogu Liige)
• Altotsa talus sündis Karl Tamm (prokurör, Ülemtalurahva kohtu esimees ja riigikogu liige)^[7]
• Koolitoa, Villakveres tegutses enne II maailmasõda 3-klassiline kool.^[8]

Mitme talu elanikud arreteeriti või mõrvati kohapeal 1941. aastal või küüditati 1949. aastal.

Viited

Välislingid

• Villakvere kultuurimälestiste riiklikus registris