1977

See artikkel räägib aastast; muude asjade kohta vaata lehekülge 1977 (täpsustus)

Sündinud 1977 • Surnud 1977 • Viimased sündmused maailmas • Aasta päevad

◄ | 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand
◄ | 1940. aastad | 1950. aastad | 1960. aastad | 1970. aastad | 1980. aastad | 1990. aastad | 2000. aastad | ►
◄◄ | ◄ | 1973 | 1974 | 1975 | 1976 | 1977 | 1978 | 1979 | 1980 | 1981 | ► | ►►

1977. aasta (MCMLXXVII) oli 20. sajandi 77. aasta.

Sündmused maailmas

Jaanuar

1. jaanuar – Prahas asutati kodanikuõiguste eest võitlejate grupp Harta 77.
13. jaanuar – Almatõs kukkus umbes 3 km enne lennuväljale jõudmist mootoripõlengu tõttu alla Aerofloti lennuk Tu-104, kõik 90 pardal viibinut said surma.
18. jaanuar – avastati leegionärihaigust tekitav bakter.
18. jaanuar – Austraalias Sydney lähedal Granville'is leidis aset Austraalia suurim Granville'i rongiõnnetus, milles hukkus 83 inimest.
19. jaanuar – Miamis sadas ainus kord linna ajaloos lund.
20. jaanuar – USA presidendiks sai Gerald Fordi järel Jimmy Carter.
21. jaanuar – USA president Jimmy Carter andis armu Vietnami sõtta mobiliseerimisest kõrvalehoidjatele.

Veebruar

7. veebruar – startis Nõukogude kosmoselaev Sojuz 24.

Märts

4. märts – Rumeenias oli maavärin, milles hukkus umbes 1500 inimest.
27. märts – toimus ajaloo raskeim lennuõnnetus: Tenerife saarel Los Rodeoses põrkasid kokku kaks lennukit Boeing-747, hukkus 575 inimest.

Aprill

4. aprill – lennufirma Southern Always lennuk Douglas DC-9 üritas mõlema mootori ülesütlemise tõttu hädamaandumist kaherealisel autoteel USA Georgia osariigis Hope'is. 85 pardal olnud inimesest hukkus 62 ja lisaks 8 inimest, kes viibisid autoteel.

Mai

7. mai – Eurovisiooni lauluvõistluse võitis Prantsusmaa lauluga "L'Oiseau Et L'Enfant".
23. mai – teatati bakterite kasutamisest insuliini valmistamiseks laboris.
25. mai – esilinastus film "Tähtede sõda: osa IV – Uus lootus".

Juuni

5. juuni – Seišellidel toimus riigipööre, presidendiks sai France-Albert René.
5. juuni – müügile tuli esimene praktiline personaalarvuti Apple II.
15. juuni – Hispaanias olid esimesed demokraatlikud valimised üle 41 aasta.
27. juuni – Djibouti iseseisvus.

Juuli

5. juuli – Pakistanis toimus sõjaväeline riigipööre, millega kukutati Zulfikar Ali Bhutto valitsus ning mille käigus tuli võimule Muhammed Ziaul Haq.
8. juuli – peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis Tõnis Kint asutas Finantsministeeriumi.
13. juuli – New Yorgis oli suur voolukatkestus.
22. juuli – Hiinas tuli Deng Xiaoping taas võimule.
28. juuli – Hispaania esitas avalduse Euroopa Ühendusse astumiseks.

August

17. august – Nõukogude Liidu aatomijäälõhkuja Arktika jõudis esimese pealveelaevana põhjapoolusele.
20. august – startis USA kosmoseaparaat Voyager 2.

September

5. september – startis USA kosmoseaparaat Voyager 1.
10. september – Prantsusmaal leidis aset viimane giljotiiniga hukkamine.
20. september – Vietnam ja Djibouti võeti vastu ÜRO-sse.

Oktoober

November

10. november – Hispaania võeti Euroopa Nõukogu liikmeks.
19. november – Egiptuse president Anwar Sadat külastas Jeruusalemma.

Detsember

4. detsember – Jean-Bédel Bokassa kroonis ennast Kesk-Aafrika Keisririigi keisriks.
4. detsember – Malaisias Tanjung Kupangis kukkus alla kaaperdatud Malaysian Airline Systemi lend 653, kõik 100 pardal viibinut said surma.

Sündmused Eestis

17. veebruar – Tartu sai 100 000 elanikuga linnaks.
24. veebruar – Vanemuise teatrihoone katusel lehvis varahommikul sinimustvalge lipp, tuletamaks meelde Eesti Vabariigi 59. aastapäeva.
25. veebruar – Eesti alevike ja külade nimekirja kinnitamisega viidi lõpule 1975–1976 toimunud maa-asulate arvestuse "korrastamine", mille käigus anti suurematele maa-asulate aleviku kategooria ning vähendati tunduvalt külade arvu, ühendades väikesed külad omavahel või liites suurematega. Enne oli 7023 mitmesugust maa-asulat (küla, asundust, keskust, alevikku), pärast 3444, nendest 3279 küla ja 165 alevikku.
10. märts – EPA rektor Arnold Rüütel sai EKP Keskkomiteesekretäriks põllumajanduse küsimustes.
19. aprill – toimus Lääne-Virumaal Tapa vallas Moel NSV Liidu õhujõudude lennuki AN-24 lennuõnnetus (Moe lennukatastroof), kui see maandumisel ohutusnõuete rikkumise ja Moe katlamaja korstnal ohutustulede puudumise tõttu põrkas kokku katlamaja korstnaga. Hukkusid kõik 21 lennukis olnud sõjaväelast.
15. august – asutati Kristjan Raua majamuuseum^[1].
14.–15. oktoober – Tartu Ülikooli taasavamise 175. aastapäeva pidustused.
21. detsember – kinnitati "Eesti NSV ajaloo- ja kultuurimälestiste kaitse ja kasutamise seadus", mis hakkas kehtima 1. mail 1978^[1].

Aasta jooksul algas Tallinna Lasnamäe linnaosa väljaehitamine.

Spordisündmused

14. aprill – Rosemarie Ackermann püstitas naiste kõrgushüppe maailmarekordi 1.97.
21. aprill – Alejandro Casanas püstitas meeste 110 m tõkkejooksu maailmarekordi 13,21.
21. aprill – Alberto Juantarena püstitas meeste 800 m jooksu maailmarekordi 1.43,44.
1. mai – Chantal Langlacé püstitas naiste maratonijooksu maailmarekordi 2:35.16.
16. mai – Muhammad Ali võitis profipoksi raskekaalu maailmameistri tiitlimatšis USA-s Landoveri Capital Centre'is punktidega Alfredo Evangelistat.
25. mai – Rosemarie Ackermann püstitas naiste kõrgushüppe maailmarekordi 2.00.
1. juuni – Chantal Langlacé püstitas naiste maratonijooksu maailmarekordi 2:35.15.
9. juuni – Peg Neppel püstitas naiste 10 000 m jooksu maailmarekordi 33.15,1.
10. juuni – Christa Vahelensieck püstitas naiste maratonijooksu maailmarekordi 2:34.47.
11. juuni – Edwin Moses püstitas meeste 400 m tõkkejooksu maailmarekordi 47,45.
1. juuli – Marlies Göhr püstitas naiste 100 m jooksu maailmarekordi 10,88.
2. juuli – Vladimir Jaštšenko püstitas meeste kõrgushüppe maailmarekordi 2.33.
5. juuli – Dick Quax püstitas meeste 5000 m jooksu maailmarekordi 13.12,9.
6. juuli – Jane Merrill püstitas naiste 5000 m jooksu maailmarekordi 15.37,0.
11. juuli – Edwin Moses püstitas meeste 400 m tõkkejooksu maailmarekordi 47,45.
29. september – Muhammad Ali võitis profipoksi raskekaalu maailmameistri tiitlimatšis New Yorgi Madison Square Gardenis punktidega Earnie Shaversit.