1. jaanuar

1. jaanuar on Gregoriuse kalendri esimene päev. Aasta lõpuni on jäänud 364 päeva, liigaastal 365 päeva. Juliuse kalendris 19. detsember (1901–2099). Rooma kalendris jaanuari kalendid.

Sündmused

Eestis

• 1573 – Paide piiramise käigus langes Ivan Julma lähim nõuandja, opritšnina rajaja Maljuta Skuratov.
• 1871 – Tallinna Kaarli kirik õnnistati sisse^[1].
• 1897 – Saadjärve juures asutati esimene maaspordiselts^[2].
• 1906 – Läänemaal Velisel toimus karistussalga ja talupoegade vahel kokkupõrge, milles hukkus 5 ja raskesti sai haavata 10 talupoega^[3]. Sellest päevast algas Eestis karistussalkade tegevus^[3].
• 1919 – Vabadussõda. Punaarmee vallutas Viru rindel Aegviidu ja Lõunarindel Tõrva.
• 1924 – Rakvere mõis ja Rakvere Vallimägi ühendati Rakverega.
• 1927 – Eesti poksija Ervin Klausner kaotas Brasiilias oma esimese matši, kui Portugalist pärit Jose Santa lõi ta teises raundis nokauti^[4].
• 1928 – rahareformiga võeti käibele Eesti kroon.
• 1929 – hakkas kehtima vanade mõõtühikute asemel meetermõõdustik^[5].
• 1933 – majanduskriis on haripunkti jõudmas: registreeritud töötuid on 26 000^[1]. Töötute abistamiseks hakati kõikidelt tööstus- ja kaubandusettevõtetelt nõudma nn kriisimaksu^[1].
• 1933 – Iisaku kogudus heideti Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirikust välja^[6].
• 1935 – soomlased avaldasid kõigi aegade amatöörmaadlejate maailma edetabeli, milles eestlastel oli kaks esikohta: parim kärbeskaallane Eduard Pütsep ja raskekaallane Kristjan Palusalu. Peale selle hinnati elukutselistest parimaks Georg Lurich Aleksander Abergi ees^[4].
• 1937 – jõustus perekonnanimede korralduse seadus.^[1]
• 1938 – jõustus uus põhiseadus.
• 1938 – jõustus uus ülikoolide seadus, asutati Tartu Ülikooli majandusteaduskond, Tallinna Tehnikainstituut nimetati Tallinna Tehnikaülikooliks.
• 1938 – lõppes maa jagamine riigi maatagavarast maaseaduse alusel.
• 1942 – Soomest saabus Tallinna 400 eesti sõjavangi, nende hulgas Kristjan Palusalu^[7].
• 1945 – Eestis elas 854 000 elanikku, millest eestlasi 831 000 ehk 97,3%.
• 1952 – tegevust alustas Eesti NSV Riiklik Nukuteater.
• 1959 – töönduskooperatsioon korraldati ümber; selle käigus läksid vastavad ettevõtted riigi kätte^[1].
• 1961 – toimus rahareform, mille käigus 1947. aasta rahatähed vahetati välja kursiga 10 : 1^[1].
• 1971 – tegevust alustas Jõu Kesknõukogu Kõrgema Spordimeisterlikkuse Kool^[4].
• 1979 – Eesti Televisioonis esilinastus telemängufilm "Siin me oleme".^[8]
• 1995 – kinnitati 18. juulil 1994 sõlmitud Baltimaade ja Euroopa Liidu vaheline vabakaubandusleping.
• 1998 – murdmaasuusataja Kristina Šmigun murdis Otepääl rangluu, kui ta mootorsaaniga sõites kukkus vastu puud. Vigastus tegi küsitavaks tema osalemise Nagano taliolümpiamängudel^[4].
• 2011 – Eestis hakkas kehtima euro.
• 2014 – Elron võttis üle kõik Edelaraudtee rongiliinid Stadler FLIRT-i diiselrongidega.

Maailmas

• 0153 eKr – Rooma konsulid alustasid esimest korda uut ametiaega 1. jaanuaril, mitte 1. märtsil, nagu senini oli kombeks olnud.
• 0045 eKr – hakkas kehtima Juliuse kalender.
• 0404 – toimus viimane teadaolev gladiaatorite võitlus Roomas.
• 0521 – algas Justinianus I esimene konsuli ametiaeg.^[9]
• 0532 – algas Nikaia revolutsioon Bütsantsis.
• 0630 – Muhamed asus oma sõjaväega teele Meka poole.
• 0756 – langobardid alustasid Rooma piiramist.
• 0990 – Juliuse kalender hakkas kehtima Kiievi-Venemaal.
• 1438 – Albrecht II Habsburg sai Ungari kuningaks.
• 1500 – Portugali maadeavastaja Pedro Álvares Cabral avastas Brasiilia ranniku.
• 1502 – avastati jõgi, mille äärde rajati Rio de Janeiro.
• 1527 – horvaadi aadlikud valisid Ferdinand I Horvaatia kuningaks, toimus riigi sisuline liidendamine Austriaga.
• 1622 – Gregoriuse kalendris kuulutati 1. jaanuar aasta esimeseks päevaks.
• 1651 – Charles II krooniti Šotimaa kuningaks.
• 1700 – Venemaa võttis kasutusele Juliuse kalendri.
• 1707 – João V sai Portugali kuningaks.
• 1739 – Prantsuse maadeavastaja Jean-Baptiste Charles Bouvet de Lozier avastas maailma kõige eraldatuma saare Bouvet' saare.
• 1772 – Londonis tulid müügile esimesed reisitšekid.
• 1785 – ilmuma hakkas inglise ajaleht The Times toonase nimega The Daily Universal Register; tänapäevase nime sai ajaleht 1. jaanuaril 1788.
• 1801 – Suurbritannia ja Iirimaa ühinesid Ühendkuningriigiks.
• 1801 – Giuseppe Piazzi avastas esimese asteroidi 1 Cerese.
• 1804 – lõppes Prantsusmaa ülemvõim Haitil.
• 1806 – Prantsusmaal tühistati vabariiklik kalender.
• 1808 – keelustati orjade sissetoomine Ameerika Ühendriikidesse.
• 1834 – kehtima hakkas Saksa tolliliit.
• 1860 – Pariis jagati kahekümneks piirkonnaks.
• 1863 – Abraham Lincoln kuulutas välja Ameerika Riikide Konföderatsiooni orjade vabastamise (USA-s vabastati orjad 1865).
• 1874 – New Yorgiga liideti Bronx.
• 1877 – Kuninganna Victoria kuulutati Delhis India keisrinnaks.
• 1880 – alustati Panama kanali ehitamist.
• 1892 – Ellis Island hakkas vastu võtma Ameerika Ühendriikidesse sisserändajaid.
• 1893 – Jaapan võttis kasutusele Gregoriuse kalendri.
• 1893 – New Yorgiga liideti Brooklyn.
• 1899 – lõppes Hispaania ülemvõim Kuubal.
• 1899 – New Yorgiga liideti Queens ja Staten Island.
• 1900 – Nigeeria sai Suurbritannia protektoraadiks.
• 1900 – Roomas esietendus Giacomo Puccini ooper "Tosca".
• 1901 – rajati Austraalia Liit.
• 1911 – Austraalia Põhjaterritoorium eraldati Lõuna-Austraalia osariigist.
• 1912 – Mandri-Hiinas rajati Hiina Vabariik.
• 1916 – sakslased loovutasid Briti sõjajõududele Kameruni.
• 1919 – Edsel Ford sai Ford Motor Company juhiks.
• 1919 – Alcatrazi saarel avati föderaalvangla.
• 1929 – moodustati Vancouveri linn, kui liideti Point Grey ja Lõuna-Vancouver.
• 1933 – jagati Burkina Faso Prantsuse Sudaani, Elevandiluuranniku ja Nigeri vahel.
• 1937 – Anastasio Somosa sai Nicaragua presidendiks.
• 1939 – toimus esimene Viini uusaastakontsert.
• 1942 – vastu võeti Ühinenud Rahvaste deklaratsioon, milles liitlasvägesid nimetati esimest korda ühinenud rahvasteks.
• 1956 – Sudaan iseseisvus, lõppes Suurbritannia ja Egiptuse protektoraat Sudaani üle.
• 1958 – loodi Euroopa Majandusühendus.
• 1959 – Fidel Castro kukutas Kuubal Fulgencio Batista.
• 1960 – Kamerun sai iseseisvaks.
• 1962 – Samoa iseseisvus Uus-Meremaast.
• 1964 – Rodeesia ja Njassamaa liit tühistati.
• 1970 – algas Unixi ajaarvamine.
• 1971 – USA-s keelati sigarettide reklaam televisioonis.
• 1979 – Ameerika Ühendriigid ja Hiina sõlmisid diplomaatilised suhted.
• 1981 – Belau sai omavalitsuse.
• 1981 – Kreeka astus Euroopa Ühendusse.
• 1983 – ARPANET võttis kasutusele Interneti protokolli, pannes alguse Internetile.
• 1984 – Brunei sai täieliku iseseisvuse.
• 1984 – Hispaania ja Portugal astusid Euroopa Ühendusse.
• 1984 – telekommunikatsioonifirma AT&T jagati 26 osaks.
• 1986 – Aruba sai iseseisvaks.
• 1989 – sõlmiti Montreali protokoll maakera osoonikihi kaitsmiseks.
• 1992 – George H. W. Bush esines esimese USA presidendina Austraalia parlamendi ees.
• 1993 – Tšehhoslovakkia lagunes Slovakkiaks ja Tšehhiks.
• 1994 – jõustus Põhja-Ameerika vabakaubandusleping NAFTA.
• 1995 – jõustus Maailma Kaubandusorganisatsiooni leping
• 1995 – Austria, Soome ja Rootsi võeti Euroopa Liitu.
• 1996 – Curaçao sai piiratud omavalitsuse.
• 1998 – kõigis California baarides ja restoranides keelati suitsetamine.
• 1999 – võeti kasutusele euro.
• 2002 – hakkasid kehtima euro pangatähed ja mündid.
• 2003 – Luís Inácio Lula da Silva sai Brasiilia presidendiks.
• 2007 – Euroopa Liidu 2007. aasta laienemine: Euroopa Liitu astusid Bulgaaria ja Rumeenia.
• 2015 – loodi Euraasia Majandusühendus, millesse kuuluvad Armeenia, Kasahstan, Kõrgõzstan, Valgevene ja Venemaa.
• 2024 – 2024. aasta Noto poolsaare maavärinas hukkus üle 200 inimese.

Sündinud

 Pikemalt artiklis Sündinud 1. jaanuaril

• 1431 – Aleksander VI, paavst
• 1449 – Lorenzo de' Medici, Firenze valitseja
• 1467 – Zygmunt I, Poola kuningas
• 1484 – Huldrych Zwingli, Šveitsi protestantlik usujuht
• 1618 – Bartolomé Esteban Murillo, hispaania maalikunstnik
• 1714 – Kristijonas Donelaitis, leedu luuletaja
• 1806 – Lionel Kieseritzky, baltisaksa maletaja
• 1823 – Sándor Petőfi, ungari luuletaja ja revolutsionäär
• 1854 – James George Frazer, šoti antropoloog
• 1863 – Pierre de Coubertin, kaasaegsete olümpiamängude algataja
• 1865 – Gustav Wulff-Õis, eesti luuletaja
• 1879 – Edward Morgan Forster, inglise kirjanik
• 1886 – Anna Altleis, eesti näitleja
• 1887 – Wilhelm Canaris, Saksamaa sõjaväelane
• 1887 – Dimitri Uznadze, gruusia psühholoog ja filosoof
• 1894 – Satyendranath Bose, India füüsik
• 1895 – Edgar Hoover, FBI direktor
• 1898 – Nikolai Trankmann, Eesti ja Nõukogude Liidu sõjaväelane ja spioon
• 1905 – Stanisław Mazur, Poola matemaatik
• 1909 – Stepan Bandera, ukraina rahvuslane
• 1912 – Aleksander Gavrilov, Eesti arst
• 1912 – Boriss Gnedenko, ukraina päritolu matemaatik
• 1912 – Kim Philby, spioon
• 1915 – Eduard Ertis, eesti kirjandusteadlane
• 1917 – Paul Kees, eesti pedagoogikateadlane
• 1919 – Daniil Granin, vene kirjanik
• 1919 – Jerome David Salinger, ameerika kirjanik
• 1920 – Ilmar Mikiver, eesti ajakirjanik ja kirjanik
• 1921 – Alain Mimoun, prantsuse pikamaajooksja
• 1921 – Ilmar Torn, eesti graafik
• 1924 – Jacques Le Goff, prantsuse ajaloolane
• 1925 – Idi Amin, Uganda diktaator
• 1925 – Veniamin Basner, vene helilooja
• 1926 – Kalju Leht, eesti kirjandusloolane ja pedagoogikateadlane
• 1927 – Maurice Béjart, koreograaf
• 1927 – Karl Muru, eesti kirjandusloolane
• 1928 – Vello Viisimaa, eesti opereti- ja estraadinäitleja
• 1929 – Ustus Agur, eesti informaatik
• 1938 – Miruts Yifter, Etioopia pikamaajooksja
• 1944 – Mati Unt, eesti kirjanik ja lavastaja
• 1945 – Jacky Ickx, Belgia autovõidusõitja
• 1946 – David Lynch, ameerika filmirežissöör
• 1948 – Pavel Gratšov, Nõukogude Liidu ja Venemaa sõjaväelane, Venemaa poliitik
• 1949 – Sirje Helme, eesti kunstiteadlane
• 1954 – Jevgeni Kogan, Eesti ja Nõukogude Liidu poliitik
• 1956 – Christine Lagarde, Prantsusmaa poliitik
• 1957 – Urmas Arumäe, eesti advokaat
• 1959 – Kajar Pruul, eesti kirjandusloolane
• 1960 – Toomas Vitsut, Eesti poliitik
• 1966 – Maris Lauri, Eesti majandusanalüütik ja poliitik
• 1967 – Riho-Bruno Bramanis, eesti käsipallur
• 1969 – Rauno Pehka, eesti korvpallur

Surnud

 Pikemalt artiklis Surnud 1. jaanuaril

• 0379 – Basileios Suur, teoloog
• 1515 – Louis XII, Prantsusmaa kuningas
• 1748 – Johann Bernoulli, Šveitsi matemaatik
• 1782 – Johann Christian Bach, saksa helilooja
• 1894 – Heinrich Hertz, saksa füüsik
• 1953 – Hank Williams, ameerika kantrilaulja
• 1967 – Alfried Krupp von Bohlen und Halbach, saksa tööstur
• 1972 – Maurice Chevalier, prantsuse näitleja ja laulja
• 1995 – Eugene Paul Wigner, USA füüsik
• 1995 – Astrid Reinla, eesti kirjanik
• 1997 – Ustus Agur, eesti informaatik
• 2002 – Peep Kalv, eesti astronoom
• 2015 – Ulrich Beck, saksa sotsioloog
• 2016 – Vilmos Zsigmond, Ungari päritolu USA filmioperaator
• 2017 – Derek Parfit, Briti filosoof
• 2023 – Kadri Mälk, eesti ehtekunstnik

Surnud

 Pikemalt artiklis Surnud 1. jaanuaril

• 0379 – Basileios Suur, teoloog
• 1515 – Louis XII, Prantsusmaa kuningas
• 1748 – Johann Bernoulli, Šveitsi matemaatik
• 1782 – Johann Christian Bach, saksa helilooja
• 1894 – Heinrich Hertz, saksa füüsik
• 1953 – Hank Williams, ameerika kantrilaulja
• 1967 – Alfried Krupp von Bohlen und Halbach, saksa tööstur
• 1972 – Maurice Chevalier, prantsuse näitleja ja laulja
• 1995 – Eugene Paul Wigner, USA füüsik
• 1997 – Ustus Agur, eesti informaatik
• 2016 – Vilmos Zsigmond, Ungari päritolu USA filmioperaator

Pühad ja traditsioonid

• Gregoriuse kalendri järgi uusaasta; kell 00.00 ilutulestik
• Viini uusaastakontsert
• Issanda ümberlõikamise püha
• Õigeusu kirikus Basileios Suure mälestuspäev
• Haiti iseseisvus- ja kangelaste päev
• Hiina Vabariigi asutamise aastapäev (Taiwan)
• Sudaani iseseisvuspäev
• Kuuba vabaduspäev (vabanemine Hispaania võimu alt 1899)
• Slovakkias vabariigi aastapäev
• Samoa iseseisvuspäev
• Kwanzaa viimane päev
• Konsulite ametiaasta algus
• Avaliku omandi päev

Ilmarekordid

• ...

Viited

Välislingid

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: 1. jaanuar