28. veebruar

28. veebruar on Gregoriuse kalendri 59. päev. Juliuse kalendri järgi 15. veebruar (1901–2099).

Sündmused

Eestis

• 1218 – väidetavalt algas 15. aprillini kestnud riialaste, liivlaste ja lätlaste retk Läänemaale, mille tulemusel lubasid sealsete kihelkondade vanemad vastu võtta ristiusu, tasuda iga-aastast hinnust ja anda pantvange.
• 1921 – Eesti tunnustas Läti iseseisvust de jure.^[1]
• 1917 – Tallinna võimlemisõpetaja Anton Õunapuu moodustas Tallinna Kommertskoolis esimese rahvusliku skaudirühma.^[2]
• 1921 – Tallinnas loodi Eesti Arstideseltside Liit.
• 1925 – toimusid Eesti käsipallimeistrivõistlused^[küsitav]: võrkpallis võitis meeskondadest Tallinna Sport.^[3] ja naiskondadest Tallinna Flora.^[4]
• 1924 – Prangli saarel tapeti vallavanem Jaan Einberg perekonnaga.^[5]
• 1926 – Helsingis toimusid rahvusvahelised kiiruisutamisvõistlused, kus Christfried Burmeister sai 500 meetri distantsil esikoha. Ta pidi küll võistlustel uisutama üksi, sest Eesti ei olnud veel Rahvusvahelise Uisuliidu liige.^[4]
• 1926 – Riias toimusid Eesti ja Läti raskejõustikumaavõistlused, kus eestlased võitsid nii poksis (24:23) kui tõstmises (17:13).^[4]
• 1928 – Tallinnas asutati jalgpalliselts Estonia.^[4]
• 1931 – Rakveres toimusid Eesti meistrivõistlused suusatamises. 25 km distantsi võitis Theodor Andresson.^[4]
• 1932 – Eesti meistrivõistlustel Kreeka-Rooma maadluses domineerisid spordiklubi VS Sport maadlejad, võites seitsmest alavõistlusest kuus. Esimest korda tuli Eesti meistriks Kristjan Trossmann (Palusalu).^[4]
• 1934 – Eesti esimeseks meistriks jäähokis tuli Tallinna Kalev, kes finaalis võitis Akadeemilist Spordiklubi 3:0.^[4]
• 1936 – Saulepi vald Läänemaal otsustas liituda Pärnumaaga.
• 1937 – toimusid Eesti meistrivõistlused murdmaasuusatamises, kus Vello Kaaristu võitis kõigis kolmes distantsis esikoha^[4]
• 1938 – toimus Vabatahtliku Kodanliku Õhukaitse Liidu asutamiskoosolek, esimeheks valiti Artur Keller.
• 1939 – Talispordiliidu otsusel jäid ära Eesti Talimängud, põhjuseks toodi vähene lumi. Ühtlasi otsustas liit Eestist saata 1940. aasta Sankt Moritzi taliolümpiale 6 suusatajat, 1 ilu- ja kiiruisutaja ning jäähokikoondis.^[4]
• 1940 – Tallinnas astus kokku Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku erakorraline kirikukogu.
• 1941 – Eesti Apostlik Õigeusu Kirik allutati Moskva patriarhaadile.^[6]
• 1994 – Tõraveres algas rahvusvaheline konverents energiavõsa kasvatamisest ja kasutamisest.
• 1995 – Eesti, Läti ja Leedu ekspertgrupid arutasid Riias Balti õhuruumi ühise vaatlus- ja kontrollsüsteemi loomist.
• 1999 – Austrias Ramsaus toimunud suusatamise maailmameistrivõistlustel võitis Andrus Veerpalu 50 km klassikastiilis sõidus hõbemedali.
• 2004 – Iraagis Bagdadis hukkus pommiplahvatuses Eesti jalaväerühma ESTPLA-8 kaitseväelane, 21-aastane nooremseersant Andres Nuiamäe. Temast sai esimene Eesti kaitseväe välismissioonidel hukkunud sõdur.

Maailmas

• 509 e. Kr - Silva Arsia lahingus lõi Rooma tagasi kukutatud kuninga Tarquinius Superbuse väed
• 1700 – Rootsis võeti üleminekuperioodiks kasutusele niinimetatud Rootsi kalender, mis oli üks päev ees Juliuse kalendrist ja kümme päeva taga Gregoriuse kalendrist. Seda kasutati 1712. aastani.
• 1710 – Põhjasõda: Rootsi väed purustasid Lõuna-Rootsis Helsingborgi lähistel Taani armee.
• 1732 – Peterburis avati kadetikorpus – esimene maaväe õppeasutus Venemaal.
• 1784 – John Wesley registreeris metodisti kiriku.
• 1835 – Soomes ilmus Kalevala esmaväljaanne. ˇ
• 1850 – Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku teine president ja mormoonide prohvet Brigham Young asutas University of Desereti, tänapäevase Utah' Ülikooli eelkäija.
• 1854 – Ameerika Ühendriikide Wisconsini osariigi Riponi linnas asutati Vabariiklik Partei.
• 1871 – Prantsuse-Preisi sõda: Pariis kapituleerus preislastele.
• 1897 – Prantsuse koloniaalväed kukutasid Madagaskari viimase monarhistliku valitseja kuninganna Ranavalona III.
• 1921 – Venemaal Kroonlinnas algas 18. märtsini kestnud sõjaväelaste ülestõus bolševike vastu. Eestis tekitas ärevust Nõukogude Venemaa võimude väide, nagu toetaks Eesti valitsus ülestõusnuid.
• 1922 – Suurbritannia tunnustas Egiptuse iseseisvust.
• 1935 – Ameerika Ühendriikide keemik Wallace Carothers leiutas nailoni.
• 1945 – Teine maailmasõda: propagandaminister Joseph Goebbels tunnistas oma raadiokõnes, et Punaarmee talvise pealetungi tõttu on Saksamaa olukord tunduvalt halvenenud. Ta rõhutas aga, et ei ole kahtlust selles, et kaotatud alad varsti tagasi vallutatakse.^[7]
• 1945 – Teine maailmasõda: Saudi Araabia kuulutas Saksamaale ja Jaapanile sõja.^[8]
• 1947 – eelmisel päeval aset Taipeis leidnud tüli sigaretimüüja ja riigiametniku vahel puhkes ületaiwaniliseks ülestõusuks Hiina Vabariigi valitsuse vastu. Ülestõusus hukkus märtsi keskpaigaks üle 10 000 inimese.
• 1986 – Stockholmis mõrvati Rootsi peaminister Olof Palme.^[9]
• 1990 – Nõukogude Liidus lubati talunikel maad osta-müüa ja pärandada. Sellega hakati Lenini 1917. aasta maadekreedil põhineva maareformi tingimusi lõdvendama.
• 1993 – Ameerika Ühendriikide Texase osariigis Wacos ründasid BATFi agendid sektijuhi David Koreshi peakorterit. Rünnak lõppes 4 agendi ja 5 sektiliikme surmaga ning 51 päeva kestnud piiramisega, mille lõpus suri veel 76 inimest.
• 1996 – Venemaast sai Euroopa Nõukogu liige.
• 2003 – Tšehhi Vabariigi presidendiks vannutati Václav Klaus.
• 2004 – üle miljoni inimese moodustas Taiwanil 500 km pikkuse inimketi, mälestamaks 1947. aasta 28. veebruari juhtumit.

Sündinud

 Pikemalt artiklis Sündinud 28. veebruaril

• 1533 – Michel de Montaigne, prantsuse kirjanik ja filosoof
• 1612 – John Pearson, inglise teoloog
• 1683 – René Antoine Ferchault de Réaumur, prantsuse teadlane
• 1704 – Louis Godin, prantsuse astronoom
• 1724 – George Townshend, Briti sõjaväelane, feldmarssal
• 1792 – Karl Ernst von Baer, baltisaksa loodusteadlane, embrüoloogia rajaja
• 1823 – Ernest Renan, prantsuse filosoof ja kirjanik
• 1833 – Alfred von Schlieffen, Saksa sõjaväelane, feldmarssal
• 1859 – Jakob Liiv, eesti luuletaja ja näitekirjanik
• 1878 – Artur Kapp, eesti helilooja
• 1884 – Jaan Oks, eesti kirjanik ja kirjanduskriitik
• 1884 – Ants Piip, eesti õigusteadlane ja poliitik
• 1888 – Paul Burman, eesti maalikunstnik ja graafik
• 1890 – August Riismann, Eesti kommunistlik poliitik
• 1895 – Kallista Kann, eesti keeleteadlane
• 1896 – Philip Showalter Hench, USA arst, Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna laureaat 1950
• 1900 – Arnold Sepp, eesti flötist ja dirigent
• 1901 – Linus Pauling, USA biokeemik, Nobeli keemiaauhinna laureaat 1954, Nobeli rahuauhinna laureaat 1962
• 1904 – Leida Mõttus, eesti näitleja
• 1905 – Karl Talpak, Eesti sõjaväelane
• 1906 – Benjamin "Bugsy" Siegel, USA gängster
• 1912 – Enno Lehis, eesti maalikunstnik
• 1916 – Svend Asmussen, taani džässviiuldaja
• 1922 – Juri Lotman, juudi päritolu vene-eesti semiootik ja kirjandusteadlane
• 1926 – Svetlana Allilujeva, gruusia-vene päritolu USA kirjanik, Jossif Stalini tütar
• 1930 – Leon N Cooper, USA füüsik, Nobeli füüsikaauhinna laureaat 1972
• 1932 – Don Francks, kanada näitleja ja muusik
• 1933 – Rein Taagepera, Eesti politoloog ja poliitik
• 1936 – Sulev Mäeväli, eesti arhitektuuriajaloolane
• 1939 – Daniel C. Tsui, hiina päritolu USA füüsik, Nobeli füüsikaauhinna laureaat 1998
• 1939 – Andrei Gerassimov, vene filmirežissöör
• 1940 – Vladislav Starkov, vene ajakirjanik
• 1942 – Brian Jones, briti muusik, ansambli The Rolling Stones liige
• 1945 – Bubba Smith, USA jalgpallur ja näitleja
• 1945 – Jevgeni Ginzburg, juudi päritolu vene filmirežissöör ja stsenarist
• 1946 – Robin Cook, Suurbritannia välisminister 1997–2001
• 1950 – Sirje Kriisa, eesti nahakunstnik
• 1954 – Madis Ligi, eesti ajakirjanik
• 1956 – Tommy Remengesau, Belau president aastast 2001
• 1957 – John Turturro, itaalia päritolu USA näitleja
• 1960 – Tiit Mae, Eesti poliitik
• 1969 – Robert Sean Leonard, USA näitleja
• 1971 – Sébastien Bourdais, Prantsusmaa Vormel 1-sõitja
• 1972 – Kristjan Kalkun, eesti spordiajakirjanik
• 1974 – Lea Liitmaa, eesti laulja
• 1976 – Kaido Külaots, eesti maletaja
• 1980 – Tayshaun Prince, USA korvpallur
• 1982 – Marion Melnik, eesti ja soome ooperilaulja (sopran)
• 1982 – Jelena Slessarenko, Venemaa kergejõustiklane
• 1982 – Natalia Vodianova, vene supermodell

Surnud

 Pikemalt artiklis Surnud 28. veebruaril

• 509 e. Kr - Lucius Junius Brutus, Rooma vabariigi rajaja ja esimene konsul, Silva Arsia lahingus
• 509 e. Kr - Arruns Tarquinius, Rooma kuningapoeg, Silva Arsia lahingus, kahevõitluses Lucius Junius Brutusega
• 1525 – Cuauhtémoc, viimane Tenochtitláni valitseja 1520–1521
• 1535 – Wolter von Plettenberg, Liivimaa ordumeister 1494–1535
• 1616 – Mikołaj Krzysztof Radziwiłł, Leedu riigitegelane ja väejuht
• 1621 – Cosimo II de' Medici, Toscana suurhertsog 1609–1621
• 1648 – Christian IV, Taani ja Norra kuningas 1588–1648
• 1773 – Johann Matthias Harder, Pärnu kaupmees
• 1817 – Pietro Carlo Guglielmi, itaalia helilooja
• 1913 – Henry James, USA kirjanik
• 1925 – Friedrich Ebert, Saksamaa esimene riigipresident 1919–1925
• 1941 – Alfonso XIII, Hispaania kuningas 1886– 1931
• 1952 – Albert Forster, Saksa parteitegelane ja riigiametnik, Danzigi asehaldur 1939–1945
• 1985 – David Byron, briti muusik, ansambli Uriah Heep solist
• 1985 – Ray Ellington, briti laulja
• 1986 – Olof Palme, Rootsi peaminister 1969–1976 ja 1982–1986
• 1993 – Ishirō Honda, jaapani filmirežissöör
• 2004 – Daniel J. Boorstin, juudi päritolu USA ajaloolane ja Kongressi Raamatukogu direktor 1975–1987
• 2004 – Andres Nuiamäe, Eesti sõjaväelane
• 2007 – Olev Laanjärv, Eesti poliitik, siseminister 1990–1992 ja Riigikogu liige 2003–2007
• 2022 – Leonhard Lapin, eesti arhitekt, kunstnik, arhitektuuriajaloolane ja luuletaja
• 2023 – Indrek Toome, Eesti NSV riigitegelane ja eesti ettevõtja

Pühad

• Soomes Kalevala päev
• Katoliku kirikus püha Romanuse mälestuspäev

Ilmarekordid

• Tallinna maksimumtemperatuur +7,8 °C (1943)
• Tallinna miinimumtemperatuur –29,0 °C (1947)
• Tartu maksimumtemperatuur +7,0 °C (1989)
• Tartu miinimumtemperatuur –26,5 °C (1947)

Viited