Riia
Riia | |||
---|---|---|---|
| |||
| |||
Ülevalt vasakult päripäeva: Vabadussammas, Riia linnavolikogu hoone, Mustpeade maja, Läti Rahvusooper, Līvu väljak | |||
Riia lipp Riia vapp | |||
Pindala | 304 km² (2023)[1] | ||
Elanikke | 660 187 (1.01.2023)[2] | ||
| |||
Koordinaadid | 56° 57′ N, 24° 6′ E | ||
|
Riia (läti Rīga [r'iigaⓘ], latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Riia veehoidlast asub linn põhjaloodes, jäädes lõunakagusse Läänemerest. Neid ühendab laevatatav Daugava jõe alamjooks, mille mõlemad kaldad on tihedalt asustatud. Reisisadamaga südalinn asub jõe paremkaldal umbes 15 km kaugusel jõe suudmest Liivi lahte. Linna ümbritsevad kirdekaares Ķīši ja Jugla järved, kagus asubki Riia hüdroelektrijaam. E67-ületusega paistammist alates ületavad vaid 5 silda jõge: Dienvidu sild, Salu sild, Dzelzceļa raudteesild, Akmensi sild ja Vanšu sild. Linna piires asuvad mitmed jõesaared ja -koolded, sealhulgas Lielupe jõe vana suue Buļļupe, mis ääristab Daugavgrīva kindlust.
Riia ajalooline kesklinn juugendstiilis hoonetega kuulub 1997. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse.
Loodus
Linna järgi on nime saanud siluri Rīga kihistu.[3]
Kliima
Riias on aasta keskmine sademete hulk 633 mm. Kõige vihmasem kuu on juuli (85 mm), kõige kuivem veebruar (27 mm).
Linnahaldus
Riia on Läti presidendi, parlamendi, ülemkohtu ja ministeeriumite asukoht.
Linnavalitsuse asukoht on Riia raekoda Riia vanalinnas. Linnavolikogul on 60 liiget ja selle koosseis valitakse iga nelja aasta tagant kohalike omavalitsuste valimistel. Volikogus on kolm fraktsiooni: Koosmeel (S) / Au teenida Riiat! (GKR), Rahvuslik Liit (NA) ja Ühtsus (V). Volikogu valib linnapea. 2009–2019 oli linnapea Nils Ušakovs.
- Pikemalt artiklis Riia linnapeade loend
Riia linnaosad
- Kurzeme rajoon (Kurzemes rajons)
- Zemgale eeslinn (Zemgales priekšpilsēta)
- Põhjarajoon (Ziemeļu rajons)
- Vidzeme eeslinn (Vidzemes priekšpilsēta)
- Keskrajoon (Centra rajons)
- Latgale eeslinn (Latgales priekšpilsēta)
Rahvastik
Elanike arv
|
|
|
|
|
Riias oli 1800. aastal 29 663 meessoost elanikku, neist 12 778 (43%) sakslasi, 7445 (25%) lätlasi ja 4055 (13,6%) venelasi.
Hulgast võimuvahetustest hoolimata oli Riias kogu aeg linnakodanikest kõige mõjukam rahvus sakslased. 1867. aastal olid 42,9% linnaelanikest sakslased. Linna ametlik keel oli saksa keel kuni venestamiseni. Aastal 1891 sai linna ametlikuks keeleks vene keel.
Riia elanikest moodustasid nõukogude aja lõpus 1989. aastal lätlased üksnes 36,5% ja venelased 47,3%. Läti rahvuspoliitika tulemusena (näiteks ei antud inimestele, kes polnud õigusjärgsed Läti kodanikud, automaatselt Läti kodakondsust) said lätlased 2006. aastal taas Riia suurimaks rahvusrühmaks. 2008. aastal olid Riia elanikest lätlased 42,3% ja venelased 41,0%. 2010. aasta seisuga olid riialastest valgevenelased 4,2%, ukrainlased 3,9%, poolakad 2,0% ja teised rahvused 5,8%.
Kultuur
Riias asuvad Läti Rahvusooper (asutatud 1918), Läti Rahvusteater (asutatud 1919), Riia Vene Teater (asutatud 1883), Daile Teater (asutatud 1920), Läti Riiklik Nukuteater (asutatud 1944) ja Uus Riia Teater (asutatud 1992).
Muuseumidest on seal Läti Rahvuslik Kunstimuuseum ja Läti Etnograafiline Vabaõhumuuseum.
2003. aastal toimus Riias 2003. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus. Riia oli 2014. aastal Euroopa kultuuripealinn.
Riias ja Lätis on populaarsed spordialad jäähoki, jalgpall ja korvpall. Linnas asuvad suured spordikeskused, näiteks Skonto Arēna, ning tegutsevad jalgpalliklubid Riga FC, RK RFS ja FK Metta, korvpalliklubi VEF ja jäähokiklubi Riia Dinamo.
Linnataristu
Riia linn asetseb Daugava jõe lääne- ja idakaldal ning linna talitluses omavad suurt tähendust üle jõe ehitatud kolm silda: Raudteesild, Kivisild ja Lõunasild. Neist sildadest vanim on Raudteesild. 2008. aastal lõpetati uue Lõunasilla esimese osa ehitus ja 17. novembril avati see liikluseks. Lõunasild on Baltimaade suurim ehitusprojekt viimase 20 aasta jooksul. Selle eesmärk on aidata vähendada ummikuid ja liiklust linna keskmes.
Riia ühistranspordivõrku kuuluvad trammi-, trollibussi- ja autobussiliinid. Lisaks pakuvad paljud eraettevõtjad väikebussiteenust.
1970. aastate lõpus, kui Riia rahvaarv hakkas lähenema miljonile (NSV Liidus metroo rajamise tingimus), hakati Riiasse kavandama metrood. Metroo pidi koosnema 3 liinist ja sisaldama 33 peatust, ja valmima 2021. aastaks. 1980. aastate lõpus toimunud Baltimaade ärkamisaja protestide tõttu aga metroo ehitus peatati. Pärast Läti taasiseseisvumist on ka Riia rahvaarv kiiresti langenud, mis teeks metroo rajamise isegi Euroopa Liidu rahastamisel lähiajal võimatuks.
Transport
Riia on oma keskse asendi ja rahvastiku kontsentratsiooni tõttu olnud alati Läti transpordikeskus.
Riiat läbivad maanteed E22 ida-lääne suunal ja E67 (Via Baltica) põhja-lõuna suunal.
Riia sadamal on parvlaevaühendus Lübecki ja Stockholmiga. Seal tegutsevad laevandusettevõtted Tallink ja DFDS Tor Line. Läti lipu all sõidavad reisilaevad Romantika ja Isabelle, mis väljuvad Riia reisiterminalist Riia vanalinna lähedalt.
Riia lennujaama liiklustihedus kahekordistus ajavahemikus 1993–2004. Riia lähedal Rumbulas ja Spilves on ka kaks endist Nõukogude sõjaväelennuvälja.
Reisirongid ühendavad Riiat kogu ülejäänud Lätiga, samuti Venemaa ja Eestiga.
Ajalugu
- Pikemalt artiklis Riia ajalugu
Linna asutas 1201. aastal piiskop Albert von Buxhoeveden ning linn oli keskajal Riia peapiiskopi ja Mõõgavendade ordu Vana-Liivimaa valduste keskpunkt.
1282. aastast kuulus Riia Hansa Liitu, linn oli edukas kaubalinn ning linna juhtis auväärsetest linnakodanikest valitud Riia raad.
Järgnenud sajanditel oli Riia Liivimaal ja Lätimaal moodustatud Rzeczpospolita, Rootsi kuningriigi ja Venemaa keisririigi provintsi ja kubermangu halduskeskuseks.
Sõpruslinnad
Riial on 28 sõpruslinna:
- Aalborg (Taani)
- Almatõ (Kasahstan)
- Amsterdam (Holland)
- Peking (Hiina)
- Bordeaux (Prantsusmaa)
- Bremen (Saksamaa)
- Cairns (Austraalia)
- Calais (Prantsusmaa)
- Zduńska Wola (Poola)
- Dallas (USA)
- Firenze (Itaalia)
- Kiiev (Ukraina)
- Kōbe (Jaapan)
- Minsk (Valgevene)
- Moskva (Venemaa)
- Norrköping (Rootsi)
- Nur-Sultan (Kasahstan)
- Pori (Soome)
- Providence (USA)
- Rostock (Saksamaa)
- Peterburi (Venemaa)
- Santiago (Tšiili)
- Slough (Inglismaa)
- Stockholm (Rootsi)
- Suzhou (Hiina)
- Taipei (Taiwan)
- Tallinn (Eesti)
- Varssavi (Poola).
Vaata ka
- Vabadussammas
- Riia bussijaam
- Riia Jakobi eesti kogudus
- Riia tele- ja raadiotorn
- Riia–Daugavpilsi raudtee
- Riia Eesti Põhikool
- Riia õigus
- Riia metsakalmistu
- Riia linna kunstikool
- Läti Muusikaakadeemia
- Läti Mereakadeemia
- Läti Spordipedagoogika Akadeemia
- Peeter I ausammas Riias
- Tallinas iela
- Võidu park
- Riia Prantsuse Lütseum
- Riia lütseum
- Riia Eesti Maja
Viited
- ↑ Reģionu, novadu, pilsētu un pagastu kopējā un sauszemes platība gada sākumā, vaadatud 18.01.2023.
- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 5.10.2023.
- ↑ "Stratigraafia terminoloogia". Originaali arhiivikoopia seisuga 12. august 2020. Vaadatud 15. septembril 2020.
Välislingid
Vikisõnastiku artikkel: Riia |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Riia |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Riia |
- Riia koduleht (läti, vene, inglise ja prantsuse keeles)
- Fotod
Ādaži | Ainaži | Aizkraukle | Aizpute | Aknīste | Aloja | Alūksne | Ape | Auce | Baldone | Baloži | Balvi | Bauska | Brocēni | Cesvaine | Cēsis | Dagda | Daugavpils | Dobele | Durbe | Grobiņa | Gulbene | Iecava | Ikšķile | Ilūkste | Jaunjelgava | Jelgava | Jēkabpils | Jūrmala | Kandava | Kārsava | Ķekava | Koknese | Krāslava | Kuldīga | Ķegums | Lielvārde | Liepāja | Limbaži | Līgatne | Līvāni | Lubāna | Ludza | Madona | Mārupe | Mazsalaca | Ogre | Olaine | Pāvilosta | Piltene | Pļaviņas | Preiļi | Priekule | Rēzekne | Rīga | Rūjiena | Sabile | Salatsi | Salaspils | Saldus | Saulkrasti | Sigulda | Seda | Skrunda | Smiltene | Staicele | Stende | Strenči | Subate | Talsi | Tukums | Valdemārpils | Valka | Valmiera | Vangaži | Varakļāni | Ventspils | Viesīte | Viļaka | Viļāni | Zilupe
| |
---|---|
1985 Ateena 1986 Firenze 1987 Amsterdam 1988 Lääne-Berliin 1989 Pariis 1990 Glasgow 1991 Dublin 1992 Madrid 1993 Antwerpen 1994 Lissabon 1995 Luxembourg 1996 Kopenhaagen 1997 Thessaloníki 1998 Stockholm 1999 Weimar 2000 Reykjavík · Bergen · Helsingi · Brüssel · Praha · Kraków · Santiago de Compostela · Avignon · Bologna 2001 Rotterdam · Porto 2002 Brugge · Salamanca 2003 Graz 2004 Genova · Lille 2005 Cork 2006 Pátra 2007 Luxembourg · Sibiu 2008 Liverpool · Stavanger 2009 Linz · Vilnius 2010 Essen · İstanbul · Pécs 2011 Tallinn · Turu 2012 Maribor · Guimarães 2013 Košice · Marseille 2014 Riia · Umeå 2015 Mons · Plzeň 2016 Wrocław · Donostia / San Sebastián 2017 Aarhus · Paphos 2018 Leeuwarden · Valletta 2019 Matera · Plovdiv 2020/2021 Galway · Rijeka 2022 Kaunas · Esch-sur-Alzette · Novi Sad 2023 Veszprém · Timișoara · Elefsína 2024 Tartu · Bad Ischl · Bodø 2025 Nova Gorica / Gorizia · Chemnitz 2026 Oulu · Trenčín 2027 Liepāja |