Viļaka

latgali

Vileks

Viļaka

Viļaka lipp

Viļaka vapp

Pindala

6,2 km² (2023)^[1]

Elanikke

1193 (1.01.2023)^[2]

Koordinaadid

57° 11′ N, 27° 40′ E

Viļaka (läti^ⓘ) (latgali keeles Vileks, saksa keeles Marienhausen, poola keeles Maryenhauz)^[3] on linn Lätis Latgales Balvi piirkonnas. Linn asub Riiast 246 ja Balvist 28 kilomeetri kaugusel, 95 meetri kõrgusel merepinnast.

Ajalugu

12. sajandil kuulus piirkond Adsele muinasmaakonda. Aastal 1293 rajas Johann II von Vechten piirkonnas katoliikluse levitamiseks sinna Marienhauseni kloostri. Ajaloolase Arndti arvates (1753) rajati siis sinna ka Viļaka piiskopilinnus. Liivi sõja ajal asus aastal 1560 linnusesse poola garnison. 1629 Altmarki vaherahuga jäi Latgale Poolale ja seal moodustati Liivimaa vojevoodkond (Inflanty Polskie, Väike-Liivimaa), mille koosseisu kuulus ka Vilaka staarostkond.

1700–1721, Põhjasõja ajal lõhuti linnus tõenäoliselt täielikult. Linnuse asemele tekkis Viļaka mõis. 1772, 30. septembril läks Latgale koos Vilaka piirkonnaga seoses I Poola jagamisega Venemaa kätte.^[4] Hilisematel sajanditel Vene võimu all oli Viļaka väike tähtsusetu asula. Aastal 1890 valmis sealne katoliku kirik, umbkaudu samal ajal ehitati sinna ka õigeusu kirik.

Aastal 1928 ehitati asulasse luteri kirik. Enne teist maailmasõda oli kolmandik linna elanikest juudid.^[5] Linn aastast 1945. 2009. aastani kuulus Balvi rajooni. Aastatel 2009–2021 oli linn Viļaka piirkonna keskus.

Kaitsealused objektid

Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Viļaka piiskopilinnuse varemed ja selle territoorium,^[6] Viļaka õigeusu kirik, Viļaka katoliku kirik, selle kolmteist vitraaži ja orel.^[7] Kohaliku kaitse all on koolimaja aadressil Pils iela 11, Viļaka haigla surnukuur aadressil Parka iela 2, Viļaka katoliku koguduse pastoraat, Viļaka luteri kirik, katoliku kiriku kolm altarit ja kantsel ning Viļaka mõisa hoonetekompleks (piirdemüür, park ja kaks tootmishoonet).^[8]^[9]

Looduskaitse all on Marienhauzeni tamm ja selle kõrval kasvav 25,5 meetri kõrgune tamm.^[10]

Raekoda
Linna peatänav
Katoliku kirik
Õigeusu kirik
Luteri kirik

Viited

↑ Reģionu, novadu, pilsētu un pagastu kopējā un sauszemes platība gada sākumā, vaadatud 18.01.2023.
↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) 2021 - 2022, vaadatud 3.10.2023.
↑ Słownik geograficzny Królestwa Polskiego, Tom VI (Malczyce – Netreba) z 1885 r.
↑ http://www.worldstatesmen.org/Latvia.htm#Polish-Livonia
↑ Iltnere, A. Placēns, I. 1999. Latvijas pilsētas. Rīga, Preses nams. 568 - 573 lk.
↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 24.07 2017
↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 8.06 2019
↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 8.06 2019
↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 8.06 2019
↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS, vaadatud 7.10 2018