Ruhja
Ruhja | |||||
---|---|---|---|---|---|
| |||||
| |||||
Skulptuur "Külvaja" Ruhjas | |||||
Ruhja lipp Ruhja vapp | |||||
Pindala | 7,8 km² (2023)[1] | ||||
Elanikke | 2684 (1.01.2023)[2] | ||||
| |||||
Koordinaadid | 57° 54′ N, 25° 20′ E | ||||
|
Ruhja (lätiⓘ) (läti keeles Rūjiena, saksa keeles Rujen) on linn Põhja-Lätis Valmiera piirkonnas. Ruhja on Läti kõige põhjapoolsem linn. See asub Ruhja jõe ääres.
Kaitsealused objektid
Linnas kasvab kaks looduskaitsealust põlispuud – Ruhja pärn ümbermõõduga 4,1 meetrit ja Ruhja mõisa haab ümbermõõduga 5,89 meetrit.[3]
Ruhja ordulinnuse varemed on riikliku kaitse all.[4] Samuti on kaitse all Ruhja kirik ja selle piirdemüür, mälestusmärk Ruhja vabastamisele, mälestusmärk "Sējējs" ("Külvaja") Arturs Alberingsile ja Jānis Skujiņši mälestussammas "Madona Orans". Regionaalse kaitse all on kunstnik A. Alkšņise elupaik aadressil Rīgas iela 11a ja Ruhja linnavalitsuse maja aadressil Raiņa iela 3. Kohaliku kaitse all on elamu (endine haigla) aadressil Valdemāra iela 26.[5]
Ajalugu
Ruhja linna tänapäevases piirides asus Liivi ordu Ruhja ordulinnus. Liivi sõja eel sai sellest üürikeseks ajaks Ruhja komtuurkonna keskus.
Ruhja oli Riia kubermangu ja Volmari kreisi Rūjiena ehk Ruhja kihelkonna keskus Lätimaal. Pärisorjuse likvideerimisel kujunes asula aleviks. Aastal 1800 hakkas Ruhjat läbima Tallinna–Pärnu–Riia postimaantee uus trass, seal oli ka hobupostijaam.
Asulat läbis varem kitsarööpmeline Valga–Ruhja–Pärnu raudtee. Raudtee ümberehitamisel laiarööpmeliseks (Tallinna–Pärnu–Mõisaküla–Riia liin) viidi Ruhja raudteejaam linnast tunduvalt eemale. Ruhjani liiklesid reisirongid 1990. aastate keskpaigani, amortiseerunud raudtee likvideeriti 2005. aastal.
Linnaõigused sai aastal 1920. 1949–1959 oli Ruhja rajooni keskus. 2009. aastani kuulus linn Valmiera rajooni. Aastatel 2009–2021 oli see Ruhja piirkonna keskus.
Elanikkond
|
|
- Ruhja linnavalitsus
-
- Ruhja Keskkool
- Ruhja jõgi Ruhja linnas
Vaata ka
Viited
- ↑ Reģionu, novadu, pilsētu un pagastu kopējā un sauszemes platība gada sākumā, vaadatud 18.01.2023.
- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) 2021 - 2022, vaadatud 3.10.2023.
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts, vaadatud 29.01 2024
Välislingid
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Ruhja |
- Ruhja koduleht
Ādaži | Ainaži | Aizkraukle | Aizpute | Aknīste | Aloja | Alūksne | Ape | Auce | Baldone | Baloži | Balvi | Bauska | Brocēni | Cesvaine | Cēsis | Dagda | Daugavpils | Dobele | Durbe | Grobiņa | Gulbene | Iecava | Ikšķile | Ilūkste | Jaunjelgava | Jelgava | Jēkabpils | Jūrmala | Kandava | Kārsava | Ķekava | Koknese | Krāslava | Kuldīga | Ķegums | Lielvārde | Liepāja | Limbaži | Līgatne | Līvāni | Lubāna | Ludza | Madona | Mārupe | Mazsalaca | Ogre | Olaine | Pāvilosta | Piltene | Pļaviņas | Preiļi | Priekule | Rēzekne | Rīga | Rūjiena | Sabile | Salatsi | Salaspils | Saldus | Saulkrasti | Sigulda | Seda | Skrunda | Smiltene | Staicele | Stende | Strenči | Subate | Talsi | Tukums | Valdemārpils | Valka | Valmiera | Vangaži | Varakļāni | Ventspils | Viesīte | Viļaka | Viļāni | Zilupe
- v
- r
- Bērzaine vald
- Brenguļi vald
- Burtnieki vald
- Dikļi vald
- Ēvele vald
- Ipiku vald
- Jērcēni vald
- Jeri vald
- Kauguri vald
- Kocēni vald
- Kööna vald
- Loodi vald
- Mazsalaca vald
- Mazsalaca linn
- Matīši vald
- Naukšēni vald
- Plāņi vald
- Ramata vald
- Rencēni vald
- Ruhja linn
- Seda linn
- Sēļi vald
- Skaņkalne vald
- Strenči linn
- Zilaiskalnsi vald
- Trikāta vald
- Vaidava vald
- Valmiera vald
- Valmiera linn
- Vecate vald
- Vilpulka vald