Salatsi

läti	Salacgrīva

Salatsi lipp

Salatsi vapp

Pindala

13,2 km² (2023)^[1]

Elanikke

2504 (1.01.2023)^[2]

Koordinaadid

57° 45′ N, 24° 22′ E

Salatsi (läti^ⓘ) (läti keeles Salacgrīva, liivi keeles Salats) on linn Lätis Limbaži piirkonnas, mis asub Liivi lahe rannikul.

Linnaõigused sai Salatsi 1928. aastal. 2009. aastani kuulus linn Limbaži rajooni. Seejärel oli linn 2021. aastani Salatsi piirkonna keskus.

Salatsis tegutsevad sadam ja jahisadam.

Alates 2007. aastast peetakse Salatsis juulikuu kolmandal nädalavahetusel muusika- ja kultuurifestivali Positivus.

Salatsis asub Teises maailmasõjas hukkunud Nõukogude sõdurite vennaskalmistu.^[3]

Kaitstavad objektid

Heinaste ja Kuiviži vahel on 100–300 m laiune rannaniitude vöönd Randu pļavas, mis ulatub osaliselt Salatsi territooriumile. Linna ulatub ka osaliselt Salatsi oru looduspark.^[4]

Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Salatsi piiskopilinnuse ase. Regionaalse kaitse all on Salatsi kiriku neli reljeefi, kantsel ja altar.^[5]

Ajalugu

Salatsi piirkond asus 13. sajandil Metsepole liivlaste asualal.^[6]

Liivi ristisõja järel oli Salatsi piirkonnas Riia peapiiskopkonna Salatsi piiskopilinnus ja hiljem oli Salatsi (saksa keeles Salis või ka Salismünde) Volmari kreisi Salatsi kihelkonna keskus kihelkonnakirikuga.

17. sajandil hakkas Salatsit läbima Tallinna–Pärnu–Riia postimaantee vana trass, seal oli ka hobupostijaam. 18. sajandi lõpus postijaam suleti ja avati postimaantee uus trass.

Salatsi õigeusu kirik
Sild üle Salatsi jõe
Salatsi tuletorn
Salatsi luteri kirik
Salatsi katoliku kirik
Salatsi katoliku kirik
Vanad majad Salatsis

Vaata ka

Viited

↑ Reģionu, novadu, pilsētu un pagastu kopējā un sauszemes platība gada sākumā, vaadatud 18.01.2023.
↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) 2021 - 2022, vaadatud 3.10.2023.
↑ Список памятников и памятных мест, связанных с событиями Великой Отечественной войны, на территории Латвийской Республики
↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
↑ Zemītis, Guntis. Liivlased. Vanim ajalugu (10.–16. sajand), lk 75–104 koguteoses Liivlased. Ajalugu, keel ja kultuur, koostanud ja toimetanud Renāte Blumberga, Tapio Mäkeläinen ja Karl Pajusalu; Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus, 2011. Lk 76.