2014

2014. aasta (MMXIV) oli 21. sajandi 14. aasta.

Vasted teistes kalendrites

• Juudi kalender: 5774, 5775
• Hinduistlik kalender: 5115, 5116
• Islami kalender: 1435, 1436
• Iraani kalender: 1392, 1393
• Sirvikalender: 10227

Pühendused

• Eestis oli:
  • aasta liblikas – päevapaabusilm
  • aasta lind – jäälind
  • aasta loom – viiger
  • aasta muld – leostunud muld
  • aasta puu – türnpuu ja paakspuu
  • aasta orhidee – hall käpp

Teema-aastad

• Liikumisaasta Eestis

Sündmused maailmas

• 1. jaanuar – Läti sai eurotsooni liikmeks.
• 27.–28. jaanuar – arvutimäng EVE Online'is toimus maailma suurim virtuaalne, 7548 osalejaga ja 21 tundi kestnud, B-R5RB lahing.
• 7.–23. veebruar – Venemaal Sotšis toimusid 2014. aasta taliolümpiamängud.
• 18.–21. veebruar – Kiievis Euromaidanil hukkus kokkupõrgetes miilitsa eriüksuste ja meeleavaldajate vahel mõlemal poolel kümneid inimesi.
• 22. veebruar – Ukraina ülemraada tagandas president Viktor Janukovõtši, kes oli põgenenud Venemaale. Krimmi võimud teatasid allumatusest Kiievi uutele võimudele, algas 2014. aasta Krimmi kriis.
• 27. veebruar – eraldusmärkideta Venemaa sõjaväe varustuses relvastatud üksused (nn rohelised mehikesed) hõivasid Krimmis tähtsamad ametiasutused ja piirasid ümber Ukraina sõjaväebaasid.
• 8. märts – Malaysia Airlinesi lend 370: Malaysia Airlinesi lennuk 239 reisijaga pardal kadus India ookeani piirkonnas jäljetult.
• 11. märts – Krimmi Autonoomse Vabariigi parlament kuulutas välja sõltumatuse Ukrainast.
• 16. märts – Krimmis toimus niinimetatud iseseisvusreferendum.
• 17. märts – Ukraina ja rahvusvahelise üldsuse poolt tunnustamata Krimmi Vabariigi võimud kuulutasid välja iseseisvuse. Venemaa tunnustas Krimmi Vabariigi iseseisvust.
• 18. märts – Venemaa president kirjutas alla Krimmi ja Sevastopoli ühinemislepingule Venemaaga.
• 24.–30. märts – Jaapanis Saitamas toimusid iluuisutamise maailmameistrivõistlused.
• 29. märts – Taanis Kopenhaagenis toimusid poolmaratoni maailmameistrivõistlused.
• 16. aprill – Lõuna-Koreas läks ümber ja uppus reisipraam Sewol. Hukkus 304 inimest, neist suurem osa kooliõpilased.
• 27. aprill – paavstid Johannes XXIII ja Johannes Paulus II kuulutati pühakuteks.
• Aprilli keskmine süsihappegaasi kontsentratsioon atmosfääris ületas esimest korda miljonite aastate jooksul 400 ppm-i.^[1]
• 22.–25. mai – Euroopa Liidus toimusid Euroopa Parlamendi valimised.
• 25. mai – Ukrainas toimusid presidendivalimised.
• 13. juuni – 13. juuli – Brasiilias toimusid 2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused.
• 19. juuni – Hispaania kuningaks sai seoses oma isa Juan Carlos I troonist loobumisega Felipe VI.
• 8. juuli – 2014. aasta Gaza konflikt: Iisrael alustas sõjalist pealetungi Gaza tsoonis.
• 17. juuli – Ukrainas Donetski oblastis tulistati maa-õhk tüüpi raketiga alla Malaysia Airlinesi lend 17, hukkusid kõik 298 Boeing 777 pardal olnut.
• 12.–17. august: Zürichis toimusid Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus.
• 30. august – 14. september – Hispaanias toimusid 2014. aasta korvpalli maailmameistrivõistlused.
• 4. september – Suurbritannias Newportis algas kahepäevane NATO tippkohtumine.
• 5. september – allkirjastati esimene Minski kokkulepe lõpetamaks sõda Ukrainas Donbassi piirkonnas.
• 18. september – Šotimaal toimus iseseisvusreferendum. Enamik referendumil osalenuid toetas Šotimaa jätkamist Suurbritannia koosseisus.
• 26. september – Hongkongis algasid protestid, mis kestsid kuni 15. detsembrini ja mille käigus nõuti vabu valimisi.
• 26. oktoober – Ukrainas toimusid parlamendivalimised. Tuneesias toimusid parlamendivalimised.
• 9. november – Kataloonias toimus mittesiduv iseseisvusreferendum.
• 12. november – 67P/Tšurjumov-Gerassimenko komeedil maandus edukalt Euroopa Kosmoseagentuuri kosmosesondi Rosetta maandur Philae.

Sündmused Eestis

• 14. jaanuar – ametlikult avati Eesti Olümpiakomitee korraldatud projekt Liikumisaasta 2014^[2].
• 4.–6. juuli – toimusid XXVI üldlaulupidu ja XIX üldtantsupidu.
• 25. mai – toimusid Euroopa Parlamendi valimised.
• 9. oktoober – Riigikogu võttis vastu kooseluseaduse. Poolt hääletas 40 Riigikogu liiget, 38 oli vastu, 10 ei osalenud hääletusel.^[3]
• 27. oktoober – Viljandis toimus koolitulistamine.
• 7. detsember – toimusid Lääne-Saare valla volikogu valimised.^[4]

Sündinud

• 20. veebruar – Leonore, Rootsi printsess

Surnud

 Pikemalt artiklis In memoriam 2014

• 2. jaanuar – Harald Nugiseks, eesti Relva-SSi allohvitser ja Raudristi Rüütliristi kavaler
• 9. jaanuar – Aili Aarelaid-Tart, eesti sotsioloog
• 10. jaanuar – Avo Hirvesoo, eesti muusikateadlane
• 10. jaanuar – Zbigniew Messner, Poola poliitik
• 11. jaanuar – Ari'el Sharon, Iisraeli poliitik
• 12. jaanuar – Kuno Otsus, eesti näitleja ja lavastaja
• 13. veebruar – Charles Fillmore, USA keeleteadlane
• 15. jaanuar – Georgi Markelov, Eesti skulptor
• 20. jaanuar – Claudio Abbado, itaalia dirigent
• 27. jaanuar – Pete Seeger, USA laulja
• 27. jaanuar – Vaida, Tallinna Loomaaia jääkaru
• 28. jaanuar – Lia Rajandi, eesti tõlkija
• 31. jaanuar – Miklós Jancsó, ungari režissöör ja stsenarist
• 6. veebruar – Vladimir Zintšenko, vene psühholoog
• 10. veebruar – Shirley Temple, USA näitleja ja diplomaat
• 26. veebruar – Fjodor Burlatski, vene politoloog
• 1. märts – Alain Resnais, prantsuse filmirežissöör
• 9. märts – Maaja Kallast, eesti etiketiekspert
• 12. märts – Věra Chytilová, tšehhi filmirežissöör
• 13. märts – Hans Gross, eesti sporditeadlane
• 14. märts – Vello Helk, eesti päritolu Taani ajaloolane ja arhivaar
• 18. märts – Andres Tolts, eesti kunstnik
• 23. märts – Adolfo Suárez, Hispaania poliitik
• 26. märts – Tõnis Padu, eesti arhitekt ja muinsuskaitsja
• 27. märts – James Schlesinger, USA poliitik ja riigiametnik
• 31. märts – Andrus Allika, eesti spordiajakirjanik
• 1. aprill – Jacques Le Goff, prantsuse ajaloolane
• 1. aprill – Peedu Ojamaa, eesti sporditegelane ja Eesti Reklaamfilmi rajaja
• 3. aprill – Silvi Väljal, eesti graafik
• 13. aprill – Ernesto Laclau, Argentina päritolu poliitikafilosoof
• 17. aprill – Gabriel García Márquez, Colombia kirjanik
• 24. aprill – Tadeusz Różewicz, poola kirjanik
• 30. aprill – Valeri Kalabugin, Eesti ajakirjanik, poliitik ja aktivist
• 13. mai – David Malet Armstrong, Austraalia filosoof
• 23. mai – Aare Tiisväli, eesti televisioonitoimetaja
• 25. mai – Wojciech Jaruzelski, Poola riigitegelane
• 1. juuni – Felix Mandre, eesti pianist, helilooja ja orkestrijuht
• 2. juuni – Jaan Isotamm, eesti luuletaja ja toimetaja
• 6. juuni – Peeter Ristsoo, eesti ajakirjanik
• 19. juuni – Valner Krinal, eesti majandusteadlane
• 2. juuli – Oleg Sapožnin, Eesti jalgrattaspordikohtunik
• 2. juuli – Peeter Saul, eesti dirigent ja pianist
• 3. juuli – Jüri Tuulik, eesti kirjanik
• 6. juuli – Helmi Puur, eesti baleriin
• 7. juuli – Rein Karemäe, Eesti ajakirjanik ja poliitik
• 7. juuli – Eduard Ševardnadze, Nõukogude Liidu riigitegelane ja Gruusia poliitik
• 10. juuli – Elhonen Saks, juudi päritolu Eesti publitsist
• 11. juuli – Heldur Tõnisson, eesti ärimees
• 12. juuli – Valerija Novodvorskaja, Venemaa poliitik
• 13. juuli – Nadine Gordimer, Lõuna-Aafrika Vabariigi kirjanik
• 19. juuli – Iring Fetscher, saksa politoloog
• 24. juuli – Jaan Arder, eesti muusik
• 25. juuli – Bel Kaufman, USA kirjanik
• 29. juuli – Kaarin Raid, eesti lavastaja
• 4. september – Donatas Banionis, leedu näitleja
• 7. september – Ottniell Jürissaar, helilooja ja luuletaja
• 18. september – Harri Jõgisalu, eesti lastekirjanik
• 21. september – Peeter Jakobi, eesti näitleja
• 24. september – Madis Kõiv, eesti kirjanik, füüsik ja filosoof
• 25. september – Jaak Joala, eesti laulja ja muusikapedagoog
• 4. oktoober – Jean-Claude Duvalier, Haiti poliitik
• 5. oktoober – Juri Ljubimov, vene lavastaja
• 8. oktoober – Heino Pars, eesti nukufilmirežissöör
• 12. oktoober – Eve Viilup, eesti teleprodutsent
• 13. oktoober – Tarmo Leinatamm, Eesti dirigent, koomik ja poliitik
• 16. oktoober – Kaupo Pollisinski, eesti majandustegelane
• 20. oktoober – Elsa Gretškina, Eesti NSV partei- ja riigitegelane
• 30. oktoober – Marko Tibar, Eesti NSV riigitegelane
• 1. november – Käbi Laretei, eesti pianist ja kirjanik
• 3. november – Leo Karpin, Eesti tele- ja filmirežissöör
• 13. november – Alexander Grothendieck, Prantsusmaa matemaatik
• 13. november – Urmas Kaju, eesti jurist ja majandustegelane
• 19. november – Roy Bhaskar, Briti filosoof ja sotsioloog
• 20. november – Elmo Lööve, eesti telerežissöör
• 24. november – Viktor Tihhonov, NSV Liidu jäähokimängija ja -treener
• 27. november – Olaf Imelik, eesti spordifüsioloog ja publitsist
• 27. november – Stanisław Mikulski, poola näitleja
• 16. detsember – Maret Käbin, eesti toimetaja ja tõlkija
• 19. detsember – Igor Rodionov, Nõukogude Liidu ja Venemaa sõjaväelane ning Venemaa poliitik
• 26. detsember – Leo Tindemans, Belgia poliitik
• 29. detsember – Hardo Aasmäe, eesti geograaf, ettevõtja ja poliitik

Nobeli auhinnad

• meditsiin – John O'Keefe, May-Britt Moser, Edvard Moser
• füüsika – Isamu Akasaki, Hiroshi Amano, Shuji Nakamura
• keemia – Eric Betzig, Stefan Hell, William Esco Moerner
• kirjandus – Patrick Modiano
• rahu – Kailash Satyarthi, Malala Yousafzai
• majandus – Jean Tirole

Viited