Märts 2014

<< Märts >>
E	T	K	N	R	L	P
					1	2
3	4	5	6	7	8	9
10	11	12	13	14	15	16
17	18	19	20	21	22	23
24	25	26	27	28	29	30
31
2014

Märts 2014, kroonika

2014. aasta märts algas laupäeval ja lõppes 31 ööpäeva pärast esmaspäeval.

1. märts

• 2014. aasta Krimmi kriis:
  • Krimmi de facto peaminister Sergei Aksjonov pöördus Venemaa presidendi Vladimir Putini poole, paludes viimaselt abi rahu taastamiseks Krimmi autonoomses vabariigis.
  • Venemaa president Vladimir Putin taotles Föderatsiooninõukogult volitusi sõjavägede Ukrainasse saatmiseks. Föderatsiooninõukogu toetas presidendi taotlust ühehäälselt.
  • Ukraina Julgeolekunõukogu otsustas viia Ukraina relvajõud kõrgendatud lahinguvalmidusse ja võtta tugevdatud kaitse alla strateegilise tähtsusega objektid. Ühtlasi kuulutati välja mobilisatsioon.
  • Ukraina välisministeerium pöördus NATO poole palvega kaaluda kõiki võimalusi Ukraina territoriaalse terviklikkuse säilitamiseks.
  • Ameerika Ühendriikide presidendi Barack Obama ja Venemaa presidendi Vladimir Putini telefonikõnes konflikti rahumeelse lahenduse osas kokkuleppele ei jõutud. Putin teatas Obamale, et jätab endale õiguse kasutada Venemaa kodanike kaitseks Krimmis kõiki vahendeid.
  • Kanada välisministeerium kutsus oma suursaadiku Venemaal koju konsultatsioonidele. Ühtlasi teatas Kanada peaminister Stephen Harper, et Kanada katkestab ettevalmistused Sotšisse kavandatud G8 tippkohtumiseks.
  • Harkivis ründasid Ukraina uue valitsuse vastased Harkivi oblasti administratsiooni hoonet. Kokkupõrgetes valitsusvastaste jõudude ja Euromaidani aktivistide vahel sai vigastada 97 inimest. Valitsusvastastel õnnestus hoone oma kontrolli alla saada ja heisata sellel Venemaa riigilipp.
  • Donetskis haarasid valitsusvastased kontrolli Donetski oblasti administratsiooni hoone üle ja heiskasid sellel Venemaa riigilipu. Valitsusvastased aktivistid ja Donetski linnavolikogu pöördusid oblasti võimude poole taotlusega viia läbi rahvahääletus Donbassi piirkonna edasise saatuse küsimuses.
  • Krimmi de facto peaminister Sergei Aksjonov tõi 25. maile määratud referendumi Krimmi autonoomia laiendamise küsimuses kaks kuud varasemale ajale. Uueks referendumi toimumise kuupäevaks määrati 30. märts.
• Egiptuses astus ametisse peaminister Ibrāhīm Maḩlabi valitsuskabinet.
• Hiinas Kunming Shi linna raudteejaamas panid relvastatud isikud toime terrorirünnaku. Nugadega relvastatud mehed tapsid jaamas vähemalt 28 inimest ja haavasid veel 113 inimest. Politsei lasi viis ründajat kohapeal maha, veel viiel ründajal õnnestus põgeneda.
• Eesti Reformierakonna volikogu kinnitas Olümpia hotellis Reformierakonna programmi 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimisteks ja andis ka omalt poolt Siim Kallasele volitused valitsuse moodustamiseks.
• Tallinnas Nokia kontserdimajas toimunud konkursi Eesti Laul 2014 võitis Tanja Mihhailova lauluga "Amazing". See laul esindab Eestit ka 2014. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel.

2. märts

• 2014. aasta Krimmi kriis:
  • Ukraina Julgeolekunõukogu kuulutas riigis välja üldmobilisatsiooni.
  • Ukraina presidendi kohusetäitja Oleksandr Turtšõnovi korraldusel suleti sõjalennukitele kogu Ukraina õhuruum.
  • Ukraina piirivalve viis oma Krimmis asunud laevad ja kaatrid üle Odessa ja Mariupoli sadamatesse.
  • Ukraina Ülemraada pöördus Venemaa presidendi Vladimir Putini poole palvega loobuda sõjalisest sekkumisest Ukraina siseasjadesse.
  • Venemaa Musta mere laevastiku üksused, kasakad ja identifitseerimata relvastatud isikud alustasid Ukraina sõjaväeüksuste sissepiiramist Krimmis. Relvastatud isikud hõivasid muuhulgas Simferopolis asuva piirivalve peakorteri.
  • Ukraina mereväe ülem Deniss Berezovski teatas toetusest Krimmi võimudele. Ukraina riigiprokuratuur algatas tema suhtes kriminaalasja riigireetmises.
  • Ukraina linnades toimusid meeleavaldused riigi ühtsuse säilitamise toetuseks.
  • Ukraina valitsus taasalustas ettevalmistusi assotsiatsioonilepingu allkirjastamiseks Euroopa Liiduga.
  • Ukraina endine president Leonid Kravtšuk lubas Venemaa sõjalise sekkumise korral ka ise Vene vägedele sõjalist vastupanu osutada.
  • Ukraina rikkaim inimene, ettevõtja Rinat Ahmetov esines avaldusega, milles avaldas toetust Ukraina suveräänsusele ja terviklikkusele. Ahmetov oli tagandatud presidendi Viktor Janukovõtši üks suuremaid toetajaid ja kuulub tema Regioonide Parteisse.
  • Moskva ja kogu Venemaa patriarhile alluv Ukraina Õigeusu Kirik kritiseeris teravalt Venemaa võimude tegevust ja süüdistas Venemaa juhtkonda Piibli käskude rikkumises.
  • Ameerika Ühendriikide riigisekretär John Kerry hoiatas, et kui Venemaa ei peata sõjalist sekkumist Ukrainas, siis võib sellele järgneda Venemaa väljaarvamine suurriikide ühendusest G8 ja Venemaa ettevõtete varade külmutamine Ameerika Ühendriikide pankades.
  • Suurriikide grupp G7 teatas, et peatab protestiks Venemaa tegevuse vastu kõik ettevalmistused juunis 2014 Sotšisse kavandatud G8 tipkkohtumiseks.
  • Leedu kutsus tagasi oma suursaadiku Venemaal protestiks Venemaa tegevuse vastu Ukrainas.
  • NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen kritiseeris teravalt Venemaa tegevust ja leidis, et see ohustab julgeolekut kogu Euroopas.
  • Saksamaa liidukantsler Angela Merkel ja Venemaa president Vladimir Putin leppisid telefonivestluses kokku, et Ukraina küsimuse arutamiseks ja lahendamiseks moodustatakse Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni egiidi all Ukraina-Venemaa kontaktgrupp.
• Ameerika Ühendriikides Los Angeleses tehti teatavaks 2014. aasta Oscari auhinnad. Parimaks filmiks valiti Steve McQueeni film "12 aastat orjana", parima režissööri preemia sai Alfonso Cuarón filmi "Gravitatsioon" eest, parima meespeaosatäitja auhind läks Matthew McConaugheyle Ron Woodroofi rolli eest filmis "Elujanu" ja parima naispeaosatäitja auhind Cate Blanchettile rolli eest filmis "Kurb Jasmine".
• Eestis korraldas Erakond Isamaa ja Res Publica Liit protestiks Venemaa sekkumise vastu Ukraina siseasjadesse Tallinnas asuva Venemaa saatkonna ees rahumeelse meeleavalduse, millel osales paarsada inimest.
• Eesti Reformierakonna üldkogul Swissôtel Tallinnas kinnitati Reformierakonna kandidaatide nimekiri Euroopa Parlamendi valimistel.

3. märts

• 2014. aasta Krimmi kriis:
  • Ukraina peaminister Arseni Jatsenjuk kinnitas, et Ukraina ei ole iial nõus loobuma Krimmi poolsaarest.
  • Donetski oblasti nõukogu tagandas ametist oma esimehe Andri Fedortšuki ja avaldas toetust ettepanekule viia läbi rahvahääletus oblastile autonoomse staatuse andmiseks.
  • Odessas tungisid valitsusvastased meeleavaldajad Odessa oblasti nõukogu ruumidesse ja katkestasid oblastinõukogu istungi.
  • Ukraina presidendi kohusetäitja Oleksandr Turtšõnov tagandas ametist Zaporižžja oblasti kuberneri Oleksandr Peklušenko ja Odessa oblasti kuberneri Mõkola Skorõki. Uuteks kubernerideks nimetas ta vastavalt Valeri Baranovi ja Volodõmõr Nemirovski.
  • Belgias Brüsselis toimus Euroopa Liidu välisministrite erakorraline kohtumine, kus osales ka Eesti välisminister Urmas Paet. Välisministrid mõistsid Venemaa tegutsemise Ukrainas ühiselt hukka ja nõudsid Venemaalt vägede väljaviimist Ukraina territooriumilt.
  • Venemaa suursaadik Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juures Vitali Tšurkin kinnitas, et Venemaa on alates veebruarist Krimmi vägesid juurde toonud, kuid väitis, et see toimus Ukraina toonase presidendi Viktor Janukovõtši palvel.
  • Ukrainas levisid kuuldused, mille kohaselt oli Venemaa Musta mere laevastiku ülem Aleksandr Vitko esitanud Krimmis paiknevatele Ukraina vägedele ultimaatumi järgmise päeva hommikul kella 5 alistuda. Venemaa kaitseministeerium lükkas kuuldused ultimaatumi esitamisest ümber.
  • Ameerika Ühendriigid külmutasid kaitsealase koostöö Venemaaga.
• Ameerika Ühendriikides astus San Diego linnapeana ametisse Kevin Faulconer.
• Bahreini pealinna Al-Manāmah' lähistel toimunud rahutuste ajal tapeti kolm politseinikku. Politseinikud hukkusid plahvatuses, mille tekitas kaugjuhtimisega õhitud pomm.
• Itaalia opositsioonilise erakonna Viie Tähe Liikumine esimees Beppe Grillo mõisteti neljaks kuuks vangi, sest ta oli 2010. aastal poliitilise meeleavalduse käigus tunginud piiratud juurdepääsuga ehitusobjektile.
• Lõuna-Aafrika Vabariigi pealinnas Pretorias algas kohtuprotsess jooksja Oscar Pistoriuse üle, keda kahtlustatakse oma tüdruksõbra Reeva Steenkampi mõrvas.
• Rumeenias otsustas Rumeenia Ungarlaste Demokraatlik Liit ühineda peaminister Victor Ponta vasakpoolse valitsuskoalitsiooniga.
• Eestis teatas Soome meediakontsern Alma Media, et müüs uudisteagentuuri Baltic News Service Eesti ettevõtja Ilmar Kompuse firmale Uudisvoog OÜ. Tehingu hinda pooled ei avalikustanud.

4. märts

• 2014. aasta Krimmi kriis:
  • Ukraina Ülemraada nõustus alustama Krimmi valitsusega läbirääkimisi sealse autonoomia suurendamiseks.
  • Venemaa president Vladimir Putin andis sõjalisteks õppusteks kõrgendatud lahinguvalmidusse viidud Kesk- ja Läänesõjaväeringkonna üksustele korralduse pöörduda tagasi oma alalistesse asukohtadesse.
  • Venemaa president Vladimir Putin teatas, et puuduvad igasugused kavad Krimmi liitmiseks Venemaaga.
  • Venemaa gaasiettevõtte Gazprom juhatuse esimees Aleksei Miller teatas, et alates 1. aprillist 2014 kaotab ettevõte Ukrainale tarnitava maagaasi hinnale kehtinud soodustused. Ametliku põhjusena toodi välja Ukraina võlg seniste gaasitarnete eest.
  • Venemaa Musta mere laevastik võttis oma kontrolli alla Kertši väina.
• Belgias Brüsselis toimus Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu istung, kus Eestit esindas justiitsminister Hanno Pevkur.
• Egiptuse kohus tunnistas ebaseaduslikuks ja keelustas Palestiina islamiliikumise Ḩamās tegevuse Egiptuse territooriumil.
• Kosovo valitsus otsustas luua riigile täisfunktsionaalse armee, mille isikkoosseisu hakkab kuuluma 5000 meest.
• Rumeenias võitis peaminister Victor Ponta uus valitsuskabinet parlamendis toimunud usaldushääletuse. Parlamendi mõlemas kojas toimunud hääletusel toetas valitsuse jätkamist 346, vastu oli 192 saadikut.
• Eesti peaminister Andrus Ansip esitas president Toomas Hendrik Ilvesele tagasiastumispalve.
• Eesti president Toomas Hendrik Ilves alustas viiepäevast ametlikku visiiti Jaapanis.
• Eesti välisminister Urmas Paet pidas kõne Genfis toimunud ÜRO Inimõiguste Nõukogu istungil.

5. märts

• 2014. aasta Krimmi kriis:
  • Krimmi valitsus keeldus läbirääkimistest Ukraina Ülemraada delegatsiooniga.
  • Krimmi võimud ei lubanud oma territooriumile siseneda Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni vaatlejatel.
  • Krimmist sunniti lahkuma sinna saabunud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni eriesindaja Robert Serry.
  • Venemaa üksused võtsid Krimmis oma kontrolli alla kaks Ukraina raketikaitsepataljoni.
  • Kiievis andis kohus välja Krimmi de facto peaministri Sergei Aksjonovi ja Krimmi parlamendi esimehe Vladimir Konstantinovi vahistamismääruse.
  • Sevastopoli võimud teatasid kavatsusest boikoteerida 25. maile määratud Ukraina presidendivalimisi.
  • Donetskis hõivasid venekeelsed valitsusvastased meeleavaldajad uuesti Donetski oblasti administratsiooni hoone.
  • Euroopa Liit otsustas külmutada 18 Ukraina endise kõrge riigiametniku, teiste seas ka ekspresident Viktor Janukovõtši varad.
  • Internetis avaldati pealtkuulatud telefonivestlus Eesti välisministri Urmas Paeti ja EL-i välisasjade esindaja Catherine Ashtoni vahel, milles Paet väitis, et Kiievis olevat fotodele jäädvustatud snaiprid tulistanud nii meeleavaldajaid ja korrakaitsjaid.
• Costa Rica valitseva erakonna presidendikandidaat Johnny Araya Monge teatas, et loobub presidendivalimistel osalemast. Araya otsus peaks kindlustama valimiste teises voorus võidu opositsiooni kandidaadile Luis Guillermo Solísele.
• Fidži sõjaväelise hunta juht Josaia Voreqe Bainimarama lahkus sõjaväe ülemjuhataja ametikohalt ja läks sõjaväest erru. Bainimarama erruminek on seotud tema kavaga kandideerida riigi presidendiks.
• Rumeenias astus ametisse peaminister Victor Ponta uus valitsus.
• Venezuelas mälestati leinarongkäikudega ühe aasta möödumist president Hugo Cháveze surmast.
• Venezuela teatas diplomaatiliste suhete katkestamisest Panamaga, sest president Nicolás Maduro hinnangul on Panama võimud valmistanud ette tema vastu suunatud vandenõud.
• Eesti haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo oli visiidil Hiiu maakonnas.
• XII Riigikogu võttis 75 poolthäälega vastu pöördumise Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse toetuseks.

6. märts

• 2014. aasta Krimmi kriis:
  • Krimmi Autonoomse Vabariigi Ülemnõukogu pöördus palvega Venemaa presidendi Vladimir Putini poole võtta Krimm vastu Venemaa koosseisu. Ühtlasi kiirendas Ülemnõukogu veel Krimmi autonoomia laiendamise referendumi toimumist, tuues selle 16. märtsile ja lisades selle teksti võimaluse hääletada ka Krimmi Venemaa koosseisu mineku poolt.
  • Sevastopoli linnanõukogu hääletas samuti linna Venemaa koosseisu mineku poolt.
  • Ukraina Julgeolekuteenistus vahistas Donetskis sealsete valitsusvastaste jõudude ühe juhi Pavel Gubarevi. Lisaks vahistati veel 70 inimest seoses eelmisel päeval aset leidnud Donetski oblasti administratsiooni hoone hõivamisega.
  • Ameerika Ühendriikide president Barack Obama andis korralduse kehtestada sanktsioonid neile Venemaa riigiametnikele ja sõjaväelastele, kes on vastutavad Venemaa sõjalise sekkumise eest Krimmis. Sanktsioonide hulgas on sissesõidukeeld Ameerika Ühendriikidesse ja nimetatud isikute Ameerika Ühendriikides asuvate varade külmutamine.
  • Euroopa Liidu erakorraline ülemkogu otsustas peatada viisavabadust ja investeeringuid puudutavad läbirääkimised Venemaaga.
• Kuuba nõustus Euroopa Liidu ettepanekuga avada läbirääkimised täielike kahepoolsete suhete taastamiseks Kuuba ja Euroopa Liidu vahel.
• Nigeri võimud andsid Liibüale välja Liibüa endise diktaatori Mu‘ammar al-Qadhdhāfī poja as-Sā‘dī, kes juhtis 2011. aasta revolutsiooni ajal ülestõusnute vastu võidelnud eriüksusi.
• Venezuela võimud saatsid riigist välja Panama suursaadiku ja veel kolm diplomaati.
• Eestis Narvas algas Põhjamaade, Baltimaade ja Visegrádi riikide välisministrite kahepäevane kohtumine.
• Ida-Virumaal Püssis toimus merealuse elektrikaabli Estlink 2 avamistseremoonia, millel osales ka peaminister Andrus Ansip.

7. märts

• 2014. aasta Krimmi kriis:
  • Ukraina kaitseministeerium kutsus Venemaa sõjakoolidest tagasi seal õppivad Ukraina kursandid.
  • Ukraina presidendi kohusetäitja Oleksandr Turtšõnov vabastas ametist Kiievi linnapea Volodõmõr Makejenko ja veel nelja haldusüksuse juhid.
  • Ukraina äärmusrahvusliku erakonna Paremsektor esimees Dmõtro Jaroš teatas kavatsusest kandideerida Ukraina presidendiks.
• Egiptuse suuremates linnades toimusid Muslimi Vennaskonna toetajate meeleavaldused. Kairos toimunud kokkupõrgetes politsei ja meeleavaldajate vahel hukkus 3 inimest, üle Egiptuse sai vähemalt 48 inimest vigastada.
• Euroopa Rahvapartei valis oma kandidaadiks Euroopa Komisjoni presidendi ametikohale Luksemburgi endise peaministri Jean-Claude Junckeri. Teiste seas oli esialgses kandidaatide nimekirjas ka Läti endine peaminister Valdis Dombrovskis, kes taandas oma kandidatuuri ise Junckeri kasuks.
• Malaisias mõistis kohus homoseksuaalses vahekorras süüdi riigi juhtiva opositsioonipoliitiku, endise asepeaministri Anwar Ibrahimi ja karistas teda viieaastase vangistusega.
• Saudi Araabia võimud kandsid Muslimi Vennaskonna kuritegelike rühmituste nimekirja.
• Türgi relvajõudude kindralstaabi endine ülem, väidetavas valitsusvastases Ergenekoni vandenõus osalemise eest eluks ajaks vangi mõistetud kindral İlker Başbuğ vabastati vanglast. Vabastamiseks korralduse andnud konstitutsioonikohus leidis, et kindrali süüasja menetlemisel oli tehtud olulisi vigu.
• Türgi valitsus määras presidendivalimiste toimumise kuupäevaks 10. augusti.
• Venemaa president Vladimir Putin nimetas Voroneži oblasti senise kuberneri Aleksei Gordejevi tema ametiaja lõppemise tõttu kuberneri kohusetäitjaks.
• Eestisse saabus iga-aastasele visiidile Rahvusvahelise Valuutafondi delegatsioon.
• Eesti Reformierakonna juhatus otsustas alustada valitsusläbirääkimisi Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga ja moodustas selleks delegatsiooni Siim Kallase juhtimisel.

8. märts

• 2014. aasta Krimmi kriis:
  • Krimmis takistati hoiatuslaskudega Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni vaatlejate sisenemist poolsaarele. Tegemist oli teise korraga, mil nurjati rahvusvaheliste vaatlejate katse Krimmi pääseda.
  • Ameerika Ühendriikide president Barack Obama pidas konverentskõne Baltimaade presidentide Toomas Hendrik Ilvese, Andris Bērziņši ja Dalia Grybauskaitėga, et arutada nendega olukorda Ukrainas ja kinnitada, et Ameerika Ühendriigid võtavad Balti riikidele antud julgeolekugarantiid tõsiselt.
  • Poola sulges oma konsulaadi Sevastopolis.
• Malaisiast Kuala Lumpurist Hiinasse Pekingisse teel olnud Malaysia Airlinesi lend MH370 239 inimesega pardal jäi kadunuks.
• Paavst Franciscus avalikustas sõltumatute rahandus- ja majandusekspertide nimed, kes hakkavad kuuluma Vatikani Majandusnõukogusse. Uue organi peamiseks ülesandeks saab järelevalve teostamine skandaalide keskmesse sattunud Vatikani panga üle.
• Eesti Reformierakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond alustasid Tallinnas hotellis Telegraaf valitsuskõnelusi.

9. märts

• 2014. aasta Krimmi kriis:
  • Ukraina võimud külmutasid kõik Krimmi Autonoomse Vabariigi arved.
  • Krimmi lääneosas võtsid Venemaa väed oma kontrolli alla Tšornomorske piiripunkti, millest sai 11. piirivalvepunkt, mille Venemaa üksused on Krimmis üle võtnud.
  • Krimmis Sakõ linna lähistel hõivasid relvastatud isikud Ukraina relvajõududele kuulunud Sakõ merelennuväebaasi (Novofedorovka lennuväebaas).
• Afganistanis suri 57-aastaselt infarkti riigi asepresident Mohammad Qasim Fahim.
• Colombias toimusid parlamendivalimised.
• El Salvadoris toimus presidendivalimiste teine voor. Valimistel saavutas napi edu vasakpoolne kandidaat Salvador Sánchez Cerén, keda toetas 50,1% hääletanutest.
• Iraagis Al-Ḩillah' linnas õhkis enesetaputerrorist lõhkeainega täidetud mikrobussi. Hukkus 45 inimest ja veel 157 inimest sai eri raskusastmega vigastusi.
• Põhja-Koreas toimusid parlamendivalimised. Kõik 687 kohta võitis valimisliit Isamaa Taasühendamise Demokraatlik Rinne. Valimisaktiivsus oli ametlikel andmetel 99,97%.
• Türgis İstanbulis lõppes õigeusu kirikupeade kohtumine. Kohtumine lõpetati üleskutsega Ukraina kriisi rahumeelseks lahendamiseks ja vägivalla lõpetamiseks Lähis-Idas. Samuti lepiti kohtumisel kokku, et õigeusu kirikute ülemaailmne kirikukogu toimub 2016. aastal İstanbulis.

10. märts

• 2014. aasta Krimmi kriis:
  • Krimmi peaminister Sergei Aksjonov pakkus krimmitatarlaste kogukonnale valitsuses kolme ministrikohta, lisaks ka ministri asetäitja kohta peaaegu kõigis ministeeriumites.
  • Krimmi võimud otsustasid natsionaliseerida Sevastopolisse jäänud Ukraina sõjalaevad ja Ukraina riiklikule ettevõttele Tšornomornaftogaz kuuluva laevastiku.
  • Krimmi võimud kutsusid Krimmi staatust puudutavat referendumit vaatlema Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni esindajad. Organisatsioon lükkas Krimmi võimude pakkumise tagasi.
  • Ukrainas kuulati üle ja võeti uurimise ajaks vahi alla Harkivi oblasti endine kuberner Mõhhailo Dobkin.
• Belgias Brüsselis algas euroala ja Euroopa Liidu rahandusministrite kahepäevane kohtumine, millel osales ka Eesti rahandusminister Jürgen Ligi.
• Bosnia ja Hertsegoviina presidentuuri esimeheks sai Bakir Izetbegović.
• El Salvadori keskvalimiskomisjon andis korralduse eelmisel päeval toimunud presidendivalimiste häälte ülelugemiseks, sest valimistel kaotajaks jäänud kandidaat Norman Quijano kahtlustas valimispettust.
• Liibüa parlament kiitis heaks sõjalise jõu kasutamise mässuliste relvarühmituste kätte langenud sadamate vastu.
• Türgis vabastati veel 19 inimest, kes olid vangi mõistetud seoses väidetava osalemisega väidetavas valitsusvastases Ergenekoni vandenõus.
• Uus-Meremaa peaminister John Key määras parlamendivalimiste kuupäevaks 20. septembri.

11. märts

• 2014. aasta Krimmi kriis:
  • Krimmi Autonoomse Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu iseseisvusdeklaratsiooni, mille lõplik heakskiitmine peaks aset leidma 16. märtsil toimuval iseseisvusreferendumil.
  • Krimmi Autonoomse Vabariigi Ülemnõukogu keelustas Krimmi territooriumil Ukraina rahvuslike liikumiste Paremsektor ja Üleukrainaline Ühendus "Vabadus" tegevuse.
  • Krimmi Autonoomse Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu seaduse, mis tagab krimmitatarlastele vähemalt viiendiku parlamendi kohtadest, samuti alalise esindatuse kohaliku omavalitsuse organites. Samuti anti krimmitatarlaste kurultaile ametlik rahvusliku omavalitsusorgani staatus.
  • Ukraina Ülemraada esitas Krimmi parlamendile ultimaatumi, kohustades viimast loobuma 16. märtsi iseseisvusreferendumist. Kui Krimmi parlament referendumit ära ei jäta, lubas Ülemraada Krimmi parlamendi laiali saata.
  • Ukraina siseminister Arsen Avakov allkirjastas määruse, millega luuakse Ukrainas rahvuskaart. Rahvuskaardi loomise kiitis kaks päeva hiljem heaks ka Ülemraada.
  • Ukraina endine president Viktor Janukovõtš andis Rostovis uue pressikonverentsi, millel kinnitas taas, et on Ukraina seaduslik president ja kuulutas ennetähtaegsed presidendivalimised ebaseaduslikuks.
• Bulgaaria ja Rumeenia alustasid Mustal merel sõjaväeõppusi, mida toetab oma kohalolekuga ka Ameerika Ühendriikide hävituslaev USS Truxtun.
• Liibüa parlament avaldas umbusaldust peaminister ‘Alī Zīdānile. Uueks peaministri kohusetäitjaks nimetati senine kaitseminister ‘Abd Allāh Āl Thānī.
• Tšiilis astus ametisse president Michelle Bachelet.
• Türgi suuremates linnades toimusid valitsusvastased meeleavaldused, mille ajendas 2013. aastal Gezi pargi meeleavaldusel politsei ja meeleavaldajate kokkupõrgetes raskelt vigastada saanud 15-aastase Berkin Elvani surm. Poissi tabas pisargaasikanister. Saadud vigastusest langes ta koomasse, kus viibis 269 päeva kuni oma surmani 11. märtsil 2014.
• Türkmenistanis jõustus riigi esimene korruptsioonivastane seadus, mis keelab riigiametnikel nii isiklikult kui ka volitatud isikute kaudu äritegevuses osalemise, välispankades arvete omamise ja kingituste vastuvõtmise.
• Uus-Meremaa peaminister John Key lubas kolme aasta jooksul läbi viia referendumi riigilipu muutmise küsimuses.
• Eestisse saabus erakorralisele lühivisiidile Saksamaa välisminister Frank-Walter Steinmeier, et pidada oma Eesti kolleegi Urmas Paetiga kõnelusi Krimmi kriisi teemadel.
• Ajaleht Postimees valis aasta arvamusliidriks Ilmar Raagi.

12. märts

• 2014. aasta Krimmi kriis:
  • Krimmi valitsus teatas, et kavatseb üle võtta kõik Krimmi territooriumil tegutsevad Ukraina riigiettevõted ja nende varad.
  • Ukraina ajutine peaminister Arseni Jatsenjuk kohtus Washingtonis Ameerika Ühendriikide presidendi Barack Obamaga, kes lubas Ukrainale igakülgset toetust.
• Guernsey parlament valis uueks peaministriks Jonathan Le Tocqi.
• Itaalia parlamendi alamkoda kiitis heaks uue valimisseaduse, mis kehtestab kõrgema valimiskünnise ja tõkestab sellega väikeparteide pääsu parlamenti. Seaduse autorite sõnul peaks see tagama Itaalia valitsuste senisest suurema stabiilsuse.
• Kreekas alustasid avaliku sektori töötajad streiki, et protesteerida kavandatava koondamislaine vastu.
• Somaalias alustas Somaalia armee Aafrika Liidu rahuvalvajate toel ulatuslikku sõjalist missiooni islamistliku relvarühmituse Ash-Shabāb võitlejate vastu.
• Türgis İstanbuli kesklinnas osalesid kümned tuhanded inimesed 2013. aasta meeleavalduste ohvri Berkin Elvani mälestuseks korraldatud leinarongkäigus. Tuhanded inimesed osalesid ka Elvani matustel. Mitmel pool İstanbulis ja teistes linnades toimus leinajate ja politsei vahel kokkupõrkeid, mis viis ka ohvriteni: hukkus 1 meeleavaldaja ja 1 politseinik.
• Venezuela pealinnas Caracases toimunud kokkupõrgetes valitsusvastaste meeleavaldajate ja sõdurite vahel hukkus 3 inimest.
• Eesti Reformierakonna peaministrikandidaat Siim Kallas teatas, et loobub valitsuse moodustamisest. Hiljem samal päeval nimetas Reformierakonna juhatus uueks peaministrikandidaadiks sotsiaalminister Taavi Rõivase.

13. märts

• 2014. aasta Krimmi kriis:
  • Ukraina Ülemraada kiitis 265 häälega heaks seaduseelnõu, mille alusel moodustatakse riigis rahvuskaart.
  • Ukrainas Donetskis puhkesid ulatuslikud kokkupõrked venemeelsete ja Kiievi keskvalitsust toetavate meeleavaldajate vahel. Kokkupõrgetes hukkus 1 inimene, umbes 30 inimest said raskeid vigastusi.
  • Harkivis kogunes üle 10 000 inimese avaldama toetust linnapeale Gennadi Kernesile, kelle suhtes oli riigiprokuratuur algatanud uurimise.
  • Venemaa alustas Ukraina piiri lähistel uusi sõjaväeõppusi.
  • Ameerika Ühendriigid kiitsid heaks toiduabi andmise Ukraina armeele.
• Alžeerias astus ametist tagasi peaminister Abdelmalek Sellal, et asuda juhtima president Abdelaziz Bouteflika valimiskampaaniat. Uueks peaministriks nimetati Youcef Yousfi.
• Austrias Viinis vahistati FBI vahistamismääruse alusel Ukraina gaasiettevõtja, üks riigi mõjukamaid ärimehi Dmõtro Firtaš.
• El Salvadori keskvalimiskomisjon kinnitas presidendivalimiste võitjaks Salvador Sánchez Ceréni, kes edestas oma vastaskandidaati Norman Quijanot vähem kui 7000 häälega.
• Eestis valiti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse uueks juhatuse liikmeks Andres Rannamäe, kellest saab ka sihtasutuse tegevjuht.

14. märts

• 2014. aasta Krimmi kriis:
  • Harkivis puhkesid kokkupõrked venemeelsete meeleavaldajate ja Ukraina keskvalitsuse toetajate vahel. Öösel toimus ka tulevahetus. Hukkus vähemalt 2 ja vigastada sai veel kuni 15 inimest.
  • Venemaa suurendas veelgi oma sõjalist kohalolekut Krimmi poolsaarel, tuues sinna lisaks nii sõdureid kui ka soomustehnikat.
  • NATO avaldas ametliku seisukoha Krimmi iseseisvusreferendumi küsimuses, pidades seda ebaseaduslikuks.
• El Salvadori presidendivalimistel kaotajaks jäänud Norman Quijano pöördus riigi konstitutsioonikohtusse, et taotleda presidendivalimiste tulemuste täiendavat kontrolli.
• Malis alustati islamistide poolt ajaloolises linnas Timbuktus purustatud ajalooliste mausoleumide taastamist.
• Türgi peaminister Recep Tayyip Erdoğan süüdistas politsei tegevuse tõttu hukkunud teismelist kooliõpilast Berkin Elvani sidemetes terroriorganisatsioonidega.
• Eesti president Toomas Hendrik Ilves tegi uue valitsuse moodustamise ülesandeks Reformierakonna liikmele Taavi Rõivasele.
• Eesti kultuuriminister Urve Tiidus oli visiidil Põlva maakonnas.
• Eesti regionaalminister Siim Valmar Kiisler andis üle regionaalarengu auhinnad.
• Eesti Keele Instituudi direktor Urmas Sutrop astus Eesti Reformierakonda.
• Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses algas kolm päeva kestev Meremess.

15. märts

• 2014. aasta Krimmi kriis:
  • Krimmi peaminister Sergei Aksjonov palus Venemaa Musta mere laevastikul võtta oma kaitse alla Krimmi läbiv gaasijuhe ja sellel asuvad gaasijaotusjaamad.
  • Ukraina Ülemraada saatis oma otsusega laiali Krimmi Autonoomse Vabariigi Ülemnõukogu. Ülemnõukogu seda otsust ei tunnistanud.
  • Venemaa vetostas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni, mis oleks kuulutanud Krimmi staatust käsitleva rahvahääletuse õigustühiseks.
• Egiptuse pealinna Kairo lähistel ründasid relvastatud isikud politsei kontrollpunkti ja lasid maha 6 politseinikku.
• Peruu loodeosa tabas kohaliku aja järgi kell 18.51 6,3-magnituudine maavärin, mille epitsenter asus Piura linna lähistel. Inimohvritest ja suurematest kahjustustest teateid ei laekunud.
• Slovakkias toimus presidendivalimiste esimene voor. Teise vooru pääsesid edasi sotsiaaldemokraadist peaminister Robert Fico ja parteitu ettevõtja Andrej Kiska.
• Venemaal Moskvas toimus rahumarss, millel osalejad protesteerisid president Vladimir Putini poliitika vastu Ukrainas. Hinnanguliselt osales rahumarsil umbes 30 000 inimest. Paralleelselt toimus Moskvas ka meeleavaldus Venemaa poliitika toetuseks ja Ukraina "fašismi" vastu, millel osales umbes 15 000 inimest.

16. märts

• 2014. aasta Krimmi kriis:
  • Krimmis ja Sevastopolis toimus rahvahääletus mõlema ala Venemaaga liitumise küsimuses. Krimmitatarlaste kogukond ja paljud teised Ukraina kodanikud boikoteerisid referendumit. Ametlikel andmetel osales referendumil 82,71% hääleõiguslikest elanikest, kellest üle 90% toetas ühinemist Venemaaga.
  • Euroopa Komisjoni president José Manuel Durão Barroso ja Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Herman Van Rompuy kinnitasid, et Euroopa Liit ei tunnista Krimmi referendumi tulemusi.
• Austraalias algas 2014. aasta Vormel 1 hooaeg.
• Indoneesias algas parlamendivalimiste ametlik kampaania.
• Läti pealinnas Riias toimus Läti SS-leegioni veteranide ja nende toetajate marss, mis möödus märkimisväärsete vahejuhtumiteta.
• Serbias toimusid ennetähtaegsed parlamendivalimised. Valimised võitis Serbia Progressiivne Partei, mis kogus koos sõsarparteidega 48,4% häältest. Teiseks jäi Serbia Sotsialistlik Partei, mis sai 13,51% häältest. Valimisaktiivsus oli 53,09%.
• Venemaal Sotšis lõppesid 2014. aasta paraolümpiamängud.
• Isamaa ja Res Publica Liidu volikogu kinnitas kandidaatide nimekirja Euroopa Parlamendi valimisteks. Nimekirja esinumbriks kinnitati Tunne Kelam.
• Tallinnas Vabaduse väljakul toimus kontsert-meeleavaldus, millel nõuti Ukraina territoriaalse terviklikkuse säilitamist ja Venemaa agressiooni lõpetamist Ukrainas.

17. märts

• 2014. aasta Krimmi kriis:
  • Krimmi Ülemnõukogu kuulutas välja Krimmi Vabariigi iseseisvuse ja pöördus Venemaa presidendi Vladimir Putini poole palvega võtta Krimm vastu Venemaa Föderatsiooni koosseisu.
  • Ukraina kutsus oma suursaadiku Venemaal koju konsultatsioonidele.
  • Ukraina Ülemraada kiitis Venemaa jätkuva agressiooni tõttu heaks 40 000 reservväelase mobiliseerimise.
  • Euroopa Liit kehtestas sanktsioonid 21 Venemaa ja Krimmi riigiametniku ning sõjaväelase vastu.
• Ungaris algas VII Eesti nädal, mille raames toimuvad Budapestis, Debrecenis ja Szegedis kuni 27. märtsini eesti kultuuri tutvustavad üritused.
• Venemaa president Vladimir Putin vabastas ametist Novosibirski oblasti kuberneri Vassili Jurtšenko ja nimetas kuberneri kohusetäitjaks Vladimir Gorodetski.

18. märts

• 2014. aasta Krimmi kriis:
  • Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas lepingu, millega Krimm ja Sevastopol võeti vastu Venemaa Föderatsiooni koosseisu.
  • Ukrainas Simferopolis ründasid maskides relvastatud mehed Ukraina sõjaväebaasi. Kokkupõrkes hukkus üks Ukraina sõjaväelane, kaks tsiviilisikut said vigastada (allikad: Reuters via Trust, BBC World Newsi reportaaž). Ukraina peaminister Arseni Jatsenjuk süüdistas Venemaad sõjakuriteo toimepanemises.
  • Ameerika Ühendriigid mõistsid ametlikult hukka Krimmi annekteerimise Venemaa poolt ja lubasid kehtestada mitmeid uusi sanktsioone Venemaa võimude vastu.
  • Suurbritannia teatas, et lõpetab sõjalise koostöö Venemaaga.
  • Maailma juhtivate tööstusriikide grupp G8 peatas Venemaa liikmesuse grupis ja jättis ära juunis 2014 Sotšis toimuma pidanud grupi tippkohtumise.
• Ameerika Ühendriikide asepresident Joe Biden saabus Varssavisse, et alustada visiiti Poolas ja Leedus.
• Guatemala endine president Alfonso Portillo tunnistas ennast kohtus süüdi 2,5 miljoni USA dollari ulatuses pistise võtmise eest Hiina Vabariigilt vastutasuks Hiina Vabariigi jätkuva diplomaatilise tunnustamise eest.
• Marshalli Saarte valitsus võitis parlamendis toimunud umbusaldushääletuse. Valitsuse umbusaldamist toetas 13, selle vastu oli 17 parlamendiliiget.
• Prantsusmaal toimusid ametiühingute korraldatud meeleavaldused president François Hollande'i majandusreformide vastu. Kuigi meeleavaldustel osalesid kümned tuhanded inimesed, jäi osavõtt oodatust oluliselt väiksemaks.
• Saksamaa konstitutsioonikohus tunnistas seaduslikuks Saksamaa osalemise Euroopa stabiilsusmehhanismis.
• Ungaris algas kohtuprotsess Ungari Sotsialistliku Töölispartei Keskkomitee endise sekretäri, 92-aastase Béla Biszku üle, keda süüdistatakse korralduse andmises inimeste tulistamiseks 1956. aasta Ungari ülestõusu ajal.
• Eesti president Toomas Hendrik Ilves alustas kolmepäevast riigivisiiti Poolas. Presidenti saatsid tema visiidil kultuuriminister Urve Tiidus, majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, kaitseminister Urmas Reinsalu ning Kaitseväe juhataja Riho Terras.
• Eesti haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo esines ettekandega Helsingis Soome parlamendihoones toimunud rahvusvähemuste konverentsil "The Conscience of Europe".
• Eesti Keskerakonna esimees, Tallinna linnapea Edgar Savisaar pidas Venemaa välisministeeriumi diplomaatia akadeemias kõne, milles väljendas muuhulgas arvamust, et Teine maailmasõda koos kõigi okupatsioonidega on avaldanud Eesti rahvastikule vähem negatiivset mõju kui paremliberaalsete valitsuste võimulolek viimase 20 aasta kestel.

19. märts

• 2014. aasta Krimmi kriis:
  • Venemaa üksused võtsid oma kontrolli alla ühe Ukraina mereväebaasi Krimmis ja Ukraina mereväe peakorteri Sevastopolis. Ajutiselt vahistati ka Ukraina merevägede ülem Sergi Gaiduk.
  • Ukraina tegi Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile ettepaneku kuulutada Krimm demilitariseeritud tsooniks.
  • Ukraina valitsus kiitis heaks kava Ukraina kodanike evakueerimiseks Krimmi poolsaarelt.
  • Ukraina valitsus teatas kavast viia Venemaaga sisse viisarežiim.
• Ameerika Ühendriigid otsustasid peatada Süüria saatkonna ja konsulaatide tegevuse Ameerika Ühendriikide territooriumil. Otsuse peale avaldas lisaks Süüriale protesti ka Venemaa.
• Colombia president Juan Manuel Santos tagandas ametist pealinna Bogotá linnapea Gustavo Petro, kelle tagandamist oli riigiprokurör nõudnud juba detsembris 2013, süüdistades Petrot saamatuses prügiveo korraldamisel. Petro on endine vasakäärmuslik partisan ja üks president Santose peamisi poliitilisi vastaseid.
• Türgi president Abdullah Gül lükkas ümber peaminister Recep Tayyip Erdoğani väited nagu võiksid Erdoğani valitsust tabanud korruptsiooniskandaalid olla välisriikide kavandatud vandenõu tulemus.
• Venezuela julgeolekuteenistus vahistas San Cristóbali opositsioonilise linnapea Daniel Ceballose. Ühtlasi mõistis Venezuela ülemkohus 10 kuuks ja 15 päevaks vangi San Diego linnapea Enzo Scarano, kes ei täitnud kohtu korraldust lammutada oma linnas meeleavaldajate barrikaadid.

20. märts

• 2014. aasta Krimmi kriis:
  • Ameerika Ühendriigid laiendasid Venemaa vastaseid sanktsioone. Veel 20 riigiametniku ja ettevõtja varad külmutati ja Ameerika Ühendriikidel keelati nende ettevõtetega äritehingute tegemine. Nimekirja kanti ka Venemaa Raudteede juht Vladimir Jakunin. Asutustest laiendati sanktsioone Venemaa pangale Rossija.
  • Venemaa Riigiduuma kiitis heaks Krimmi ja Sevastopoli liitumise Venemaa Föderatsiooniga.
• Belgias Brüsselis algas Euroopa Ülemkogu kahepäevane istung, kus Eestit esindab peaminister Andrus Ansip. Muuhulgas otsustas Ülemkogu laiendada Venemaa vastaseid sanktsioone, lisades sissesõidukeelu nimekirja veel 12 Venemaa ametniku ja sõjaväelase nimed.
• Liibanonis võitis peaminister Tammām Salāmi valitsus parlamendis toimunud usaldushääletuse. Valitsuse ametis jätkamist toetas 128-liikmelise parlamendi 96 liiget.
• Türgi võimud blokeerisid juurdepääsu mikroblogiteenusele Twitter. Blokeering kehtestati mõned tunnid pärast seda, kui peaminister Recep Tayyip Erdoğan oli lubanud Twitteri hävitada.
• Eestis valis XII Riigikogu omale uue juhatuse. Riigikogu uueks esimeheks sai Eiki Nestor, aseesimeesteks valiti tagasi Laine Randjärv ja Jüri Ratas.
• Toompea lossis allkirjastasid Reformierakonna peaministrikandidaat Taavi Rõivas ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Sven Mikser uue koalitsioonilepingu.
• Õiguskantsler Indrek Teder tegi Riigikogule ettepaneku võtta Keskerakonda kuuluvatelt Lauri Laasilt, Priit Toobalilt ja Urbo Vaarmannilt saadikupuutumatus.
• Eesti Reformierakonna fraktsioon algatas koos Isamaa ja Res Publica Liidu ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga Tallinna Linnavolikogus linnapea Edgar Savisaare umbusaldamise.

21. märts

• 2014. aasta Krimmi kriis:
  • Euroopa Liit ja Ukraina allkirjastasid Brüsselis Euroopa Liidu assotsiatsioonilepingu poliitilised peatükid.
  • Venemaa Föderatsiooninõukogu kiitis heaks Krimmi ja Sevastopoli liitumise Venemaa Föderatsiooniga. Sellega viidi Krimmi poolsaare ühendamine juriidiliselt lõpule. Krimmi Vabariigi ja föderaalse alluvusega Sevastopoli linnast moodustati ühtlasi Krimmi föderaalringkond, kuhu president Vladimir Putin nimetas oma täievoliliseks esindajaks Oleg Belaventsevi.
  • Venemaa president Vladimir Putin avaldas avalikult toetust Ameerika Ühendriikide sanktsioonide ohvriks langenud pangale Rossija ja teatas, et laseb edaspidi ka oma töötasu kanda just sellesse panka.
  • Ukraina kutsus tagasi oma suursaadiku Armeenias, sest Armeenia oli tunnustanud Krimmi annekteerimist Venemaa poolt.
• Ameerika Ühendriikides Michigani osariigis tühistas föderaalkohtunik samasooliste abielu keelu.
• Leedu kohus jõustas otsuse, millega keelustati kolmeks kuuks Leedu territooriumil Venemaa telekanali NTV Mir edastamine. Otsuse tingis telesaate näitamine, mis esitas moonutatud kujul Leedu iseseisvumise ajalugu 1991. aastal.
• Liibüas Tripoli rahvusvahelise lennujaama maandumisrajal plahvatas pomm. Inimesed ja tehnika plahvatuses viga ei saanud, kuid asjaolu, et riigi ühe paremini turvatud objekti territooriumile õnnestus paigaldada pomm, põhjustas üleriigilise skandaali.
• Tai konstitutsioonikohus tühistas veebruaris toimunud parlamendivalimiste tulemused.
• Eestis viibis lühivisiidil Prantsusmaa kaitseminister Jean-Yves Le Drian.
• Eesti president Toomas Hendrik Ilves alustas neli päeva kestnud töövisiiti Belgia pealinnas Brüsselis.

22. märts

• Ameerika Ühendriikides Michigani osariigis peatas apellatsioonikohus eelmisel päeval föderaalse ringkonnakohtuniku tehtud otsuse kehtivuse, lõpetades sellega uuesti samasooliste abielu sõlmimise osariigis.
• Ameerika Ühendriikides Washingtoni osariigis Oso linna lähistel toimunud maalihkes hukkus vähemalt 41 inimest.
• Hispaania pealinnas Madridis toimusid ulatuslikud meeleavaldused, millega protesteeriti valitsuse kärpekavade ja riigis maad võtva vaesuse vastu. Rahumeelselt alanud meeleavaldused muutusid osaliselt vägivaldseks ja viisid kokkupõrgeteni politseiga, kes oli meeleavaldajate ohjeldamiseks sunnitud neid tulistama kummikuulidega.
• Krimmis võtsid Venemaa üksused oma kontrolli alla Belbeki lennujaama kaitsnud Ukraina sõjaväeosa ja Sakõ merelennuväebaasi, milles viibisid seni veel Ukraina sõdurid.
• Maldiividel toimusid parlamendivalimised. Valimised võitis parteide blokk Progressiivne Koalitsioon, mis kogus 62,3% häältest ja sai 85-kohalises parlamendis 53 kohta. Valimisaktiivsus oli 77,9%.
• Tšiilis osalesid kümned tuhanded inimesed meeleavaldustel, millega meenutati president Michelle Bacheletile vajadust viia ellu oma valimiskampaania lubadused.
• Venezuelas hukkus valitsusvastaste meeleavaldajate ja politsei kokkupõrgetes 3 meeleavaldajat. Nende surmadega tõusis kaks kuud kestnud meeleavaldustes hukkunute arv 34 inimeseni.
• Paavst Franciscus nimetas oma uueks nuntsiuseks Eestis hispaania päritolu peapiiskopi Pedro López Quintana.

23. märts

• Alžeerias algas presidendivalimiste ametlik kampaania.
• Hiina Vabariigi pealinnas Taipeis hõivasid Hiina Vabariigi ja Hiina Rahvavabariigi vahelise kaubanduslepingu vastu protesteerinud meeleavaldajad riigi valitsuse hoone.
• Iisraeli diplomaadid alustasid palgatõusu nõudmiseks üldstreiki, mille tõttu oli Iisrael esmakordselt oma ajaloos sunnitud sulgema kõik 102 välisesindust.
• Prantsusmaal toimusid kohalike omavalitsuste valimised.
• Türgi armee tulistas alla väidetavalt Türgi õhupiiri rikkunud Süüria õhujõudude hävituslennuki.

24. märts

• Ameerika Ühendriikides Chicago O'Hare'i rahvusvahelises lennujaamas sõitis teelt välja lennujaama rong. Vigastada sai 32 rongis viibinud reisijat. Õnnetuse põhjustas rongijuhi uinumine.
• Egiptuse kohus mõistis mõrvades süüdi ja määras surmanuhtluse 529 Muslimi Vennaskonna liikmele.
• Jaapanis Saitamas algasid 30. märtsini kestvad iluuisutamise maailmameistrivõistlused.
• Krimmis hõivasid Venemaa üksused Feodossijas asuva Ukraina merejalaväelaste baasi. 60–80 merejalaväelast võeti kinni.
• Tai pealinnas Bangkokis vallandusid uued valitsusvastased meeleavaldused, millel nõuti taas peaminister Yingluck Shinawatra tagasiastumist.
• Ukraina võimud alustasid oma sõjaväelaste ja nende perekondade evakueerimist Krimmi poolsaarelt.
• Ukraina välisministeerium kutsus oma suursaadiku Valgevenes koju konsultatsioonidele. Selle sammu tingis Valgevene presidendi Alaksandr Łukašenka avaldus, milles viimane tunnustas Krimmi faktilist minekut Venemaa koosseisu.
• Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu külastas Krimmis paiknevaid Venemaa väeüksusi.
• Eestisse saabus kahepäevasele ametlikule visiidile NATO ühendväejuhatuse staabiülem kindral Hans-Lothar Domröse. Visiidi raames kohtub ta ka Eesti Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terrasega ja Tartu Ülikooli rektori Volli Kalmuga.
• XII Riigikogu andis häältega 55:36 Taavi Rõivasele volitused valitsuse moodustamiseks.
• Eesti haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo alustas kuuepäevast ametlikku visiiti Uus-Meremaal.

25. märts

• Ameerika Ühendriikide sotsiaalmeediaettevõte Facebook teatas arvutimängudeks kasutatavaid virtuaalse reaalsuse prille tootva ettevõtte Oculus VR ostmisest. Tehingu väärtus on 2 miljardit USA dollarit.
• Ameerika Ühendriikide president Barack Obama, Lõuna-Korea president Park Geun-hye ja Jaapani peaminister Shinzō Abe pidasid Haagis esimese kolmepoolse kohtumise eesmärgiga parandada Jaapani ja Lõuna-Korea vahelisi jahedaid suhteid.
• Hispaania konstitutsioonikohus tunnistas Kataloonia enesemääramisdeklaratsiooni osaliselt põhiseadusega vastuolus olevaks, sätestades, et Kataloonia võimud ja rahvas ei saa oma enesemääramisõiguse kehtestamisel minna vastuollu Hispaania põhiseadusega.
• Krimmi krimmitatarlaste kogukonna juht Refat Tšubarov teatas, et krimmitatarlased plaanivad läbi viia oma rahvahääletuse küsimuses, kas jääda Ukraina või Venemaa võimu alla.
• Kõrgõzstanis astus seoses valitsuskoalitsiooni lagunemisega ametist tagasi peaminister Džantörö Satõbaldijevi valitsuskabinet.
• Soome Vasakliit teatas, et lahkub eelarvekärbete tõttu valitsuskoalitsioonist.
• Transnistrias toimusid Venemaa rahuvalveüksuste sõjalised õppused. Õppused tekitasid täiendavaid pingeid Moldova võimude kartuse tõttu, et Venemaa võib kavandada ka Transnistria ühendamist Venemaa Föderatsiooniga.
• Ukraina Ülemraada vabastas ametist kaitseministri kohusetäitja Igor Tenjuhhi. Ministri vabastamist toetas 228 parlamendiliiget, samuti oli ta ise soovi avaldanud ametist lahkuda. 251 poolthäälega kinnitati uueks kaitseministri kohusetäitjaks Mõhhailo Koval.
• Venezuela president Nicolás Maduro teatas kolme õhuvägede kindrali vahistamisest, keda kahtlustatakse valitsusvastases vandenõus.
• Tallinna Linnavolikogus kukkus läbi umbusalduse avaldamine linnapea Edgar Savisaarele. Umbusaldamise poolt olid kõik kohal viibinud 26 opositsiooni saadikut, valitseva Keskerakonna saadikud hääletusel ei osalenud. Umbusaldusavalduse läbiminekuks oleks vajalik olnud vähemalt 40 volikogu liikme toetus. Samal linnavolikogu istungil algatas Sotsiaaldemokraatlik Erakond linnapea vastu uue umbusaldusavalduse.

26. märts

• Ameerika Ühendriikides Põhja-Carolina osariigis vahistati osariigi suurima linna Charlotte'i linnapea Patrick Cannon, kes jäi vahele FBI agentidelt 48 000 USA dollari suuruse pistise võtmisega. Samal päeval astus Cannon ka linnapea ametist tagasi.
• Ameerika Ühendriikides California osariigis San Franciscos esitas kohus osariigi senaatorile Leland Yeele ametliku süüdistuse ebaseaduslikus relvakaubanduses. Yee oli kolmas Demokraatliku Partei esindaja California osariigi senatis, kelle suhtes on 2014. aastal algatatud kohtumenetlus.
• Egiptuse relvajõudude ülemjuhataja marssal ‘Abd al-Fattāḩ Ḩalīl as-Sīsī registreeris ametlikult oma kandideerimise presidendivalimistel. Ühtlasi teatas ta, et astus seoses valimistel osalemisega tagasi nii relvajõudude ülemjuhataja kui ka kaitseministri ametist.
• Egiptuse riigiprokuratuur saatis kohtu alla veel 919 keelustatud Muslimi Vennaskonna liiget.
• Itaalia Senat kiitis heaks peaminister Matteo Renzi kava kärpida kulude vähendamise eesmärgil kohalike omavalitsuste funktsioone. Renzi muutis eelnõu heakskiitmise usaldushääletuseks, lubades selle läbikukkumise korral ametist lahkuda.
• Kõrgõzstani president Almazbek Atambajev nimetas valitsusjuhi kohusetäitjaks Džoomart Otorbajevi.
• Ukraina riiklik gaasikompanii Naftogaz teatas, et tõstab alates 1. maist tarbijatele müüdava maagaasi hinda 50 protsenti. Maagaasi subsideerimisest loobumine oli üks tingimusi, mille Rahvusvaheline Valuutafond Ukrainale majandusabi andmiseks kehtestas.
• Venemaa merevägi võttis Krimmis üle viimase sinna jäänud Ukraina sõjalaeva, miinitraaleri Tšerkassõ.
• Eesti president Toomas Hendrik Ilves nimetas ametisse Taavi Rõivase valitsuskabineti. Samal päeval kell 15.00 andis uus valitsus XII Riigikogu ees ametivande ja astus ametisse.
• Eesti president Toomas Hendrik Ilves võttis vastu Araabia Ühendemiraatide suursaadiku Jumaa Mubarak Al Junaibi ja Malaisia suursaadiku Datin Seri Blanche Olbery volikirjad.

27. märts

• Ameerika Ühendriikide Connecticuti osariigi kuberner Dannel Malloy allkirjastas seaduse, millega kehtestati osariigis Ameerika Ühendriikide kõrgeim miinimumpalk. Uue seaduse kohaselt on töötajate minimaalne tunnipalk 10 dollarit ja 10 senti.
• Ameerika Ühendriikide Kongress kiitis heaks majandusabi eraldamise Ukrainale. Muuhulgas garanteerivad Ameerika Ühendriigid 1 miljardi USA dollari väärtuses Ukraina laene. Samuti kiitis Kongress heaks president Barack Obama kehtestatud sanktsioonid Krimmi annekteerimisega seotud Venemaa ametiisikute vastu.
• Filipiinide valitsuse ja riigi suurima islamistliku relvarühmituse Moro Islami Vabastusrinne esindajad allkirjastasid rahulepingu, mis peaks lõpetama ligi 45 aastat kestnud ja 120 000 inimelu nõudnud siseriikliku konflikti.
• Rahvusvaheline Valuutafond kinnitas, et on valmis eraldama Ukrainale 14–18 miljardi USA dollari väärtuses rahalist abi.
• Saksamaa lennujaamades toimus avaliku sektori töötajate streik, millega nõuti valitsuselt järeleandmisi ametiühingutega peetavatel palgaläbirääkimistel.
• Türgis lekitati internetti lindistus kõrgetasemelisest riikliku julgeoleku alasest kohtumisest, kus valitsusliikmed ja sõjaväejuhid arutasid võimalikku sõjalist sekkumist Süüria kodusõtta. Türgi välisminister Ahmet Davutoğlu nimetas lindistuse lekitamist "avalikuks sõjakuulutuseks Türgi ja selle rahva vastu".
• Ukraina endine peaminister Julija Tõmošenko teatas kavatsusest kandideerida Ukraina presidendiks.
• Vatikanis kohtusid esmakordselt Ameerika Ühendriikide president Barack Obama ja paavst Franciscus.
• Venemaa ettevõtjale ja poliitilisele dissidendile Mihhail Hodorkovskile anti Šveitsi elamisluba.
• Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee mõistis hukka Krimmi liitmise Venemaaga.
• Eesti välisminister Urmas Paet alustas kahepäevast ametlikku visiiti Usbekistanis.
• XII Riigikogu rahuldas õiguskantsler Indrek Tederi taotluse võtta Keskerakonda kuuluvatelt Riigikogu liikmetelt Priit Toobalilt, Lauri Laasilt ja Urbo Vaarmannilt saadikupuutumatus.
• XII Riigikogu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esimeheks valiti Urmas Reinsalu ja Reformierakonna fraktsiooni esimeheks Kristen Michal.
• Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse nõukogu otsustas häältega 6:5 tagasi kutsuda sihtasutuse juhatuse liikmeks valitud Andres Rannamäe
• Tallinna Linnateatris anti üle Eesti teatri aastaauhinnad.

28. märts

• Ameerika Ühendriikide president Barack Obama alustas ametlikku visiiti Saudi Araabias.
• Ameerika Ühendriikide California osariiki tabas 5,1-magnituudine maavärin, mille epitsenter asus Fullertoni linnast 8 km kaugusel. Maavärin tekitas väikeseid purustusi, Fullertoni linnas tuli elamute kahjustuste tõttu ümber paigutada 50 elanikku. Selle tõukeid oli tunda ka Los Angeleses.
• Austraalia kindralkubernerina vannutati ametisse Sir Peter Cosgrove.
• NATO peasekretäriks valiti sellele ametikohale ainsana kandideerinud Norra endine peaminister Jens Stoltenberg. Tema ametiaeg algab oktoobris 2014.
• Ukraina endine president Viktor Janukovõtš esitas Regioonide Parteist lahkumise avalduse. Ühtlasi kutsus Janukovõtš üles viima läbi regioonide staatust puudutavad rahvahääletused igas Ukraina rajoonis ning muutma Ukraina senisest unitaarriigist föderatsiooniks.
• Eestis Tallinnas toimus Tallinn Music Weeki raames konverents, mille peaesinejad olid Venemaa punkansambli Pussy Riot liikmed Nadežda Tolokonnikova ja Marija Aljohhina. Konverentsi avas Eesti president Toomas Hendrik Ilves.
• Harjumaal Viimsi Püha Jaakobi kirikus avas president Toomas Hendrik Ilves president Lennart Meri mälestusbareljeefi.

29. märts

• Ameerika Ühendriikide California osariiki tabas 4,1-magnituudine maavärin, mille epitsenter asus Rowland Heightsi lähistel. Inimohvreid ega märkimisväärseid materiaalseid kahjusid maavärin ei tekitanud.
• Krimmitatari Rahva Medžlis otsustas taotleda krimmitatarlaste kogukonnale Krimmi koosseisus autonoomset staatust.
• Senegal sulges maismaapiiri Guineaga, püüdes nii takistada Guineas vallandunud Ebola viirushaiguse puhangu levimist oma territooriumile.
• Slovakkias toimus presidendivalimiste teine voor. Valimised võitis sõltumatu kandidaat Andrej Kiska, kes kogus 69,38% häältest. Tema vastaskandidaat, peaminister Robert Fico, pälvis 40,61% valijate toetuse.
• Suurbritannias Inglismaal ja Walesis jõustus seadus, mis muutis võimalikuks samasooliste abielu sõlmimise.
• Eesti Rahvusraamatukogus toimunud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna üldkogu kinnitas erakonna valimisnimekirja 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimisteks. Nimekirja esimesed kolm numbrit on Marju Lauristin, Ivari Padar ja Jevgeni Ossinovski.
• Eestis tähistati mitmesuguste mälestusüritustega 85. aasta möödumist riigi teise presidendi Lennart Meri sünnist.

30. märts

• Ameerika Ühendriigid lubasid eraldada Moldovale täiendavalt 10 miljonit USA dollarit julgeoleku tugevdamiseks Moldova piiridel.
• Hiina Vabariigi pealinnas Taipeis avaldas umbes 116 000 inimest meelt Hiina Rahvavabariigiga sõlmitava kaubandusleppe vastu.
• Liibüa ajutine parlament kiitis heaks uue valimisseaduse, mis võimaldab 2014. aasta jooksul läbi viia parlamendivalimised.
• Prantsusmaal Pariisis toimusid Ameerika Ühendriikide riigisekretäri John Kerry ja Venemaa välisministri Sergei Lavrovi kõnelused Ukraina kriisi teemadel. Kerry jäi kindlaks nõudmisele, et Venemaa peab Ukraina piiri lähistele koondatud väed tagasi tõmbama.
• Prantsusmaal toimus kohalike omavalitsuste valimiste teine voor, mis lõppes ulatuslike kaotustega valitsevale Sotsialistlikule Parteile.
• Tais toimusid parlamendi ülemkoja valimised, mille käigus valiti ümber 75 kohta 150-liikmelisest senatist.
• Türgis toimusid kohalike omavalitsuste valimised.
• Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna volikogu kinnitas erakonna valimisnimekirja 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimisteks. Nimekirja esimesed kolm numbrit on Martin Helme, Mart Helme ja Henn Põlluaas.

31. märts

• Ameerika Ühendriikides Oklahoma osariigi pealinnas Oklahoma Citys avaldas meelt umbes 25 000 õpetajat, õpilast ja haridusametnikku, kes nõudsid osariigi võimudelt koolidele eraldatavate rahasummade suurendamist.
• Kreekas Ateenas algas rida 2. aprillini kestvaid rahandusüritusi. Toimuvad mõttekoja Eurofi konverents, euroala rahandusministrite kohtumine ja Euroopa Liidu rahandusministrite mitteametlik kohtumine. Eestit esindavad üritustel rahandusminister Jürgen Ligi, rahandusministeeriumi kantsler Veiko Tali ja asekantsler Märten Ross.
• Kreeka parlament võttis öösel vastu Euroopa Liidu ja Rahvusvahelise Valuutafondiga kooskõlastatud ulatusliku reformide paketi.
• Prantsusmaal astus tagasi peaminister Jean-Marc Ayrault. President François Hollande nimetas uueks peaministriks senise siseministri Manuel Vallsi.
• Türgi peaminister Recep Tayyip Erdoğan kuulutas ennast eelmisel päeval toimunud kohalike valimiste võitjaks ja tõotas peetud võidukõnes kättemaksu kõigile oma vaenlastele.
• Venemaa peaminister Dmitri Medvedev koos valitsuse liikmetega külastas Krimmi ja pidas Krimmi pealinnas Simferopolis valitsuse väljasõiduistungi.