1922

1922. aasta (MCMXXII) oli 20. sajandi 22. aasta.

Sündmused maailmas

Jaanuar

• 13. jaanuar – gripiepideemia nõudis 804 inimelu Suurbritannias.

Veebruar

• ...

Märts

• ...

Aprill

• 3. aprill – Jossif Stalin valiti VK(b)P peasekretäriks.

Mai

• 15.–17. mai – Riigivanem Konstantin Päts tegi ametliku visiidi Soome.

Juuni

• 9. juuni – demonstreeriti esimest korda otse filmile optiliselt salvestatud heliriba.

Juuli

• 9. juuli – hilisem Tarzani osatäitja Johnny Weissmüller ujus esimese inimesena 100 meetrit alla ühe minuti, saavutades tulemuseks 58,6 sekundit.

August

• 28. august – New Yorgi raadiojaam WEAF andis eetrisse kõigi aegade esimese raadioreklaami, firma Queensboro Realty 10-minutise kinnisvarareklaami.

September

• ...

Oktoober

• 18. oktoober – Inglismaal loodi British Broadcasting Company – BBC.
• 25. oktoober – fašistid marssisid Rooma ning Itaalia kuningas nimetas Benito Mussolini peaministriks.

November

• 4. november – Howard Carter avastas Egiptuses Luxori lähistel Kuningate orus Tutanhamoni haua.

Detsember

• 30. detsember – ametlikult moodustati NSV Liit.

Sündmused Eestis

• 8. jaanuar – Harjumaa meistrivõistlustel iluuisutamises osalesid paarissõidus 1920. aasta olümpiavõitjad Soomet esindanud Ludowika ja Walter Jakobsson^[1].
• 20. jaanuar – aktsiaseltsis Dvigatel alustati lennukite tootmist^[2].
• 29. jaanuar – Eesti meistriks kiiruisutamises tuli esimest korda Aleksander Mitt, sest favoriit Christfried Burmeister võistles samal ajal Riias, võites rahvusvahelise karika^[1].

• 11. märts – Stockholmis lõppesid maailmameistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses. Eestit esindas kaks maadlejat, kellest Eduard Pütsepp sai hõbemedali; see oli ühtlasi Eesti esimene medal maailmameistrivõistlustelt pärast riigi iseseisvumist^[1].
• 14. märts – registreeriti Eesti Kujutavate Kunstnike Keskühing (EKKKÜ)^[2].
• 26. märts – toimusid Eesti meistrivõistlused raskejõustikus; osales 82 sportlast^[1].

• 1. aprill – Tartus avati lastekliinik, mis oli ühtlasi Eesti esimene spetsiaalselt lastehaiguste raviks mõeldud asutus^[2].
• 1. aprill – Tallinnas toimus esimene suurem korvpallimatš, kus Tallinna NMKÜ võitis Tartu NMKÜd 13:0^[1].
• 21. veebruar^[küsitav] – kunstiajaloo professor Tor Helge Kjellin asutas Tartu Ülikooli kunstiajaloo õppetooli juurde kunstiajaloo kabineti.
• 12. aprill – registreeriti Hobuseasjanduse ja -Arendamise Armastajate Ühing, mis oli Eesti Ratsaspordi Liidu eelkäija^[1].
• 21. aprill – Tallinnas toimus noorseppade (Noorseppade ühing) esimene üleriiklik kongress.
• 29. aprill – Tallinnas algasid tõstmise maailmameistrivõistlused, kus maailmameistriks krooniti kolm Eesti sportlast: Alfred Neuland, Saul Hallap ja Harald Tammer.
• 29. aprill – Tallinnas võeti Vabadusplatsil maha Peeter I ausammas^[2].
• 30. aprill – Tallinnas Estonia teatrisaalis lõppesid kaks päeva väldanud tõstmise maailmameistrivõistlused^[1].
• 14. mai – Tallinnas toimusid Eesti esimesed meistrivõistlused murdmaajooksus^[1].
• 27. mai – Tallinnas avati esimene autobussiliin marsruudil Vene turg – Tartu maantee.
• 10. juuni – Tallinnas avati 19. juunini kestnud kaubandus-tööstusnäitus^[2].
• 21. juuni – pärast pikemaid vaidlusi võttis Riigikogu vastu riigilipu seaduse.
• 10. juuli – asutati Eesti Tenniseliit^[1].
• 28. august – ilmus Eesti esimese kõmulehe (Esmaspäev) esimene number^[2].
• 12. september – Tallinnas avati pidulikult Riigikogu hoone. See oli Eugen Habermanni ja Herbert Johansoni projekti kohaselt ümber ehitatud Toompea lossi tiivast, kus kuni 1917. aastani oli asunud vangla.
• 13. september^[küsitav] – registreeriti Eesti Kirjanikkude Liit.
• 24. september – Eesti pidas maha esimese jalgpallimatši Lätiga; mäng lõppes 1:1^[2].
• 29. september – algas turbakütusel töötava Ellamaa elektrijaama ehitamine.
• 8. oktoober – moodustati Eesti Kirjanikkude Liit, mille esimeheks valiti Friedebert Tuglas^[2].
• 22. oktoober – Tondi sõjakooli laskeplatsil toimusid Eesti esimesed laskevõistlused^[1].
• 30. november – pärast pikemaid vaidlusi andsid soomlased eestlastele jäämurdja Väinämöinen (hilisema nimega Suur Tõll)^[2].
• 7. detsember – Riigikogu võttis vastu avalikkude keskkoolide seaduse^[2]. Seaduse järgi järgnes 6-klassilisele algkoolile 5-klassiline gümnaasium^[2]. Gümnaasium oli ühtluskooli teine aste ning gümnaasiumis õppimine oli vabatahtlik ja tasuline^[2].
• 7. detsember – Riigikogu võttis vastu puhkepäevade seaduse^[2].
• 13. detsember – registreeriti Eesti Spordi Keskliit^[2].
• 14. detsember – registreeriti Noorte Naiste Kristlik Ühing.
• 26. detsember – Estonia teatrimajas algasid Eesti esimesed meistrivõistlused males^[1].
• 28. detsember – esimene üldine rahvaloendus Eesti Vabariigis^[2].
• Detsembris andis Noor-Eesti kirjastus välja Gustav Suitsu luulekogu "Kõik on kokku unenägu"^[2].
• Selle aasta oluline kirjandussündmus on ka Anton Hansen Tammsaare romaani "Kõrboja peremees" ilmumine^[2].
• Sellel aastal avati esimesed regulaarsed bussiliinid^[2]. Linnaliinid avati Tallinnas, Tartus ja Viljandis^[2]. Maaliinidest käivitus nt Märjamaa-Ristipere^[küsitav] ja Tartu-Võru liin^[2].
• Abja mõisas asunud õppeasutuses hakati õpetama kultuurtehnikat.
• Abja-Paluojale rajati värnitsavabrik

Sündinud

 Pikemalt artiklis Sündinud 1922

• 16. veebruar – Lilli Promet, eesti kirjanik
• 18. veebruar – Juhan Smuul, eesti kirjanik
• 11. aprill – Arved Viirlaid, eesti kirjanik
• 21. aprill – Iser Kuperman, juudi päritolu kabetaja
• 24. aprill – Johannes Taul, eesti rahvamuusik
• 9. mai – Rolands Kalniņš, läti filmilavastaja
• 11. juuni – Erving Goffman, Kanadas sündinud juudi päritolu sotsioloog
• 14. juuli – Käbi Laretei, eesti päritolu rootsi pianist
• 22. august – Micheline Presle, prantsuse filminäitleja ja laulja
• 23. august – Hugo Männik, eesti botaanik
• 4. september – Per Olof Sundman, Rootsi kirjanik ja poliitik
• 19. september – Emil Zátopek, Tšehhoslovakkia kergejõustiklane
• 19. september – Dana Zátopková, Tšehhi odaviskaja
• 29. september – Esther Brand, Lõuna-Aafrika Vabariigi kõrgushüppaja
• 5. oktoober – José Froilán González, Argentina autovõidusõitja
• 11. november – Kurt Vonnegut, ameerika kirjanik
• 14. november – Boutros Boutros-Ghali, Egiptuse poliitik ja ÜRO peasekretär
• 15. november – Francesco Rosi, itaalia filmilavastaja
• 21. november – Maria Casarès, Prantsuse näitleja
• 24. detsember – Ava Gardner, USA näitleja

Surnud

 Pikemalt artiklis Surnud 1922

• 5. jaanuar – Wilhelm Voigt, "Köpenicki kapten"
• 22. jaanuar – Benedictus XV, Rooma paavst
• 3. mai – Viktor Kingissepp, Eesti poliitik
• 5. juuni – Gustav Boesberg, eesti raskejõustiklane
• 18. november – Marcel Proust, prantsuse kirjanik

Nobeli auhinnad

• füüsika – Niels Henrik David Bohr
• keemia – Francis William Aston
• meditsiin – Archibald Vivian Hill, Otto Fritz Meyerhof
• kirjandus – Jacinto Benavente
• rahu – Fridtjof Nansen

Viited