A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia

A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia on eesti kirjanikule, kirjandusteadlasele või kriitikule eelmisel aastal trükis ilmunud tänapäeva-ainelise või A. H. Tammsaare elu ja loomingut käsitleva teose eest antav preemia. Seda antakse välja alates 1978. aastast, mil tähistati Tammsaare 100. sünniaastapäeva.

Idee algatas A. H. Tammsaare kolhoos, hiljem korraldas preemia väljaandmist Albu vald. Pärast Albu valla ühinemist Järva vallaga otsustab auhinna saaja Järva vallavalitsuse kinnitatud žürii. Preemia määratakse igal aastal. Žürii ootab ettepanekuid kõigilt lugejailt, raamatukogudelt ja kirjanikelt. Laureaat tehakse teatavaks A. H. Tammsaare sünniaastapäeva puhul korraldataval rahvamatkal, mis toimub jaanuari viimasel laupäeval. Kirjanduspreemia antakse kirjanikule üle Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamisel Albu mõisas 24. veebruaril.[1]

Laureaadid

  • 1978 – Leenu Siimisker, "Tammsaare pildikroonika eluteest ja -tööst"
  • 1979 – Juhan Peegel, "Ma langesin esimesel sõjasuvel"
  • 1980 – Ilmar Sikemäe, "Kirjad Vargamäelt"
  • 1981 – Vello Lattik, "Kuus head inimest"
  • 1982 – Veera Saar, "Aprillipäev"
  • 1983 – Mats Traat, "Karukell, kurvameelsuse rohi"
  • 1984 – Raimond Kaugver, "Vana mees tahab koju"
  • 1985 – Mari Saat, "Õun valguses ja varjus"
  • 1986 – Viivi Luik, "Seitsmes rahukevad"
  • 1987 – Heino Kiik, "Elupadrik"
  • 1988 – Luise Vaher, "Põlev pärisosa"
  • 1989 – Hando Runnel, "Laulud eestiaegsetele meestele"
  • 1990 – Arvo Valton, "Masendus ja lootus"
  • 1991 – Kalju Lepik, "Rukkilille murdmise laul"
  • 1992 – Illar Mõttus, "Jumalaga Vargamäe"
  • 1993 – Leelo Tungal, "Barbara ja suvekoerad"
  • 1994 – Aili Viitar, "Kummelimuru"
  • 1995 – Albert Uustulnd, "Tuulte tallermaa"
  • 1996 – Artur Erich, "Pärast äikest"
  • 1997 – Artur Veisserik, "Ma armastasin Eestit"
  • 1998 – Virve Osila, "Peotäis päikeseõisi"
  • 1999 – Edgar Valter, "Pintselsabad"
  • 2000 – Maimu Berg, "Ära"
  • 2001 – Herta Laipaik, "Tuulekellad"
  • 2002 – Ilmar Särg, "Sada aastat armastust"
  • 2003 – Elem Treier, "Tammsaare elu härra Hansenina"
  • 2004 – Rein Veidemann, "Lastekodu"
  • 2005 – Mari-Ann Remmel, "Arad veed ja salateed"
  • 2006 – Erik Tohvri, "Kaldaliiva"
  • 2007 – Kaalu Kirme, "Kolm paradiisi"
  • 2008 – Ene Mihkelson, "Katkuhaud"
  • 2009 – Mari Tarand, "Ajapildi sees. Lapsepõlv Juhaniga"
  • 2010 – Tõnu Õnnepalu, "Paradiis"
  • 2011 – Rein Põder, "Unustatud"
  • 2012 – Hugo Hiibus, "Piibu ja pliiatsiga"
  • 2013 – Olev Remsu, "Supilinna poisid"
  • 2014 – Avo Kull, "Reporter"
  • 2015 – Aita Kivi, "Keegi teine"
  • 2016 – Helju Pets, "Meelespead"
  • 2017 – Tiina Laanem, "Pildilt kukkujad"
  • 2018 – Marek Kahro, "Kuradil on lapse nägu"
  • 2019 – Elo Selirand, "Tormpuudlane"
  • 2020 – Piret Raud, "Verihurmade aed"
  • 2021 – Kristiina Ehin, "Janu on kõikidel üks"
  • 2022 – Kai Aareleid, "Vaikne ookean"
  • 2023 – Mehis Heinsaar, "Kadunud hõim"
  • 2024 – Rein Raud, "Katkurong"

Vaata ka

Viited

  1. ↑ A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia Järva valla kodulehel.

Välislingid

  • A. H. Tammsaare nimelise Järva valla kirjanduspreemia statuut, Riigi Teataja IV, 2. mai 2019, 16.
  • A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia Järva valla kodulehel