Andrus Vaarik
| Andrus Vaarik | |
|---|---|
 Andrus Vaarik 1996. aastal | |
| Sünniaeg | 14. mai 1958 (66-aastane) |
| Elukutse | näitleja |
Andrus Vaarik (sündinud 14. mail 1958) on eesti näitleja.
Elulugu
1982. aastal lõpetas ta Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri (10. lend).[1]
2005. aasta juunis avastasid arstid Vaarikul stenokardia ehk südame pärgarteri ahenemise ehk südame veresoonte lubjastumise ja nimetasid selle põhjuseks ületöötamist. Arstide soovitusel võttis Vaarik kuuks ajaks puhkuse.[2]
Alates 2009. aastast töötas Vaarik pärast 17 aastat kestnud pausi taas Tallinna Linnateatris.[3]
Märtsis 2021 teatas Vaarik, et lahkub Linnateatrist ning asub 15. aprillil tööle Pärnu teatri Endla näitlejana.
Ta oli alates 2013. aastast telesaate "Su nägu kõlab tuttavalt" kohtunik.
Filmid
- 1984 – "Reekviem" – Sebastian Prii
- 1985 – "Laulab Marju Länik" – operaator
- 1986 – "Saja aasta pärast mais" – sõdur
- 1989 – "Vigased pruudid" – Miina
- 1989 – "Äratus" – härra
- 1990 – "Sügis" – asunik
- 1990 – "Igaühele oma" – Kodanik A
- 1991 – "Surmatants" – Notke sell
- 1993 – "Suflöör" – kriitik
- 1994 – "Tulivesi" – külamees
- 1994 – "Jüri Rumm" – oksjonipidaja
- 1997 – "Minu Leninid" – Alfred Müller
- 1999 – "Ristumine peateega" – Osvald
- 2002 – "Agent Sinikael" – Raul
- 2003 – "Minu veetlev Kunder" – Ivan Orav
- 2005 – "Kohtumine tundmatuga" – Karl Vaino
- 2007 – "Magnus" – doktor
- 2016 – "Polaarpoiss" – matemaatika õpetaja
- 2017 – "Rohelised kassid" – mees koertega
- 2018 – "Lõbus perekond" – Ingridi isa
- 2019 – "Mehed" – sadamavaht
- 2020 – "Salmonid. 25 aastat hiljem" – Karl Salmon
- 2021 – "Kiik, kirves ja igavese armastuse puu" – Toomas Volkov
Televisioon
- 1982–1987 – "Kitsas king" – Ervin
- 1993–1995 – "Salmonid" – Karl Salmon
- 1994–1995 – "Vabariigi valvur" – Ivan Orav
- 1998 – "Armastuse kahur" – "Neliku" liige
- 1999 – "Härrad abikaasad" – Alex
- 2000 – "Me saame hakkama" – Margus
- 2005 – "Hajameelselt abielus" – Raivo Baum
- 2007 – "Ohtlik lend" – Üllar
- 2008 – "Tuulepealne maa" – Osvald Kallaste
- 2008 – "Kalevi naised" – Kalev Kange. Õnne Käbi
- 2008 – "Kelgukoerad" – Hedi isa
- 2010 – "Unistuste agentuur" – Ilmar Kask
- 2010 – "Riigimehed" – KKP esindaja
- 2010–2012 – "Kälimehed" – Viks
- 2017 – "Merivälja" – Undel
- 2017–2018 – "Siberi võmm" – Marek Murd
- 2018 – "Kättemaksukontor" – Nossov
- 2022 – "Homme põgeneme" - Manfred
- 2024 – "Eesti (täielik ja kontrollitud) ajalugu" – saatejuht
Tegevus poliitikas
Vaarik kuulub alates 2018. aastast Sotsiaaldemokraatlikusse Erakonda.
Ta kandideeris 2023. aasta valimistel Riigikokku, kogus valimisringkonnas nr 1 (Haabersti, Põhja-Tallinn ja Kristiine) 319 häält ning ei osutunud valituks.
Tunnustus
- 1980 – Voldemar Panso nimeline auhind
- 1988 – Ants Lauteri nimeline auhind
- 2000 – Eesti Näitlejate Liidu auraha
- 2001 – Valgetähe V klassi teenetemärk[4]
- 2009 – Raadioteatri näitlejaauhind
- 2010 – Eesti Teatriliidu meeskõrvalosatäitja auhind
- 2014 – Helmi Tohvelmani nimeline auhind
- 2019 – Eesti Teatriliidu meespeaosatäitja auhind
Isiklikku
Tema tütar on Marta Vaarik.
Viited
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 30. märts 2016. Vaadatud 25. novembril 2015.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2006, lk. 124
- ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2010, lk. 404
- ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
Välislingid
 | Tsitaadid Vikitsitaatides: Andrus Vaarik |
- Andrus Vaarik Eesti filmi andmebaasis
- Andrus Vaarik IMDb-s
- Piret Kooli: Andrus Vaarik: elul ei peagi mingit mõtet olema, Laupäevaleht LP, 14. september 2013
- Andrus Vaarik, saamatu inimene, Arter (elu24.ee), 3. oktoober 2009
- Tiiu Laks: Andrus Vaarik: elu ei tasu mossitamise peale ära raisata, Eesti Päevaleht, 19. detsember 2009
- Andrus Vaarik sai liiklusrikkumiste eest kriminaalkorras karistada ERR, 14. aprill 2016
- "Uustulnuk Andrus Vaarik: "Mis Jaak Madisonist saab? Mul on siiras mure."" ERR, 11. jaanuar 2019
