Arheoloogia

Savinõukillud kunagises Satricumis praeguses Itaalias
Veealuste muististe uurimisega tegeleb allveearheoloogia. Laeva Aid vrakk Hiiu madala lähedal

Arheoloogia ehk muinasteadus on ajalooteaduse haru, mis käsitleb aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal ühiskonna minevikku[1].

Muistised on rajatiste, eriti hoonete jäänused, esemelised leiud ja muu väljakaevamistel saadud materjal, välja arvatud kirjalikud allikad, mis kuuluvad filoloogia, epigraafika ja numismaatika valdkonda[1].

Muistiseid õpitakse tundma arheoloogilistel väljakaevamistel. Selleks eemaldatakse muistiselt pinnasekiht ja uuritakse üksikasjalikult läbi kultuurkiht. Muististe laadi ja leviku järgi selgitatakse asjaomase ajajärgu majanduse ja kultuuri iseloomulikud jooned.

Eriti tähtis on arheoloogia esiajaloo uurimises.

Arheoloogiaga tegelevat inimest nimetatakse arheoloogiks.

Sõna "arheoloogia" tähistas algselt, näiteks Thukydidesel, minevikuõpetust[1].

Eestis on arheoloogiapärandi kaitse reguleeritud Muinsuskaitseseadusega[2]. 2022. aasta seisuga oli kaitse alla võetud 6716 arheoloogiamälestist[3].

Mikroskoobi foto on tehtud kitsekarvast, mis on pärit pakkekanga proovist. Pildil on hästi näha karva säsikanali muster. Pakkekangas on 14. sajandi kaubalaevalt, mis leiti Tallinnast Lootsi tn 8. Pilt on tehtud Tartu Ülikooli arheoloogia osakonnas tekstiili konserveerimistööde käigus mikroskoobiga Olympus BX51 suurendusega 200 korda.

Ajalugu

piibuvarred

Arheoloogia alged ulatuvad renessansiaega, kui uuriti Vana-Roomast ja Itaaliast pärit muistiseid[1]. Arheoloogia kui teadus tekkis alles 19. sajandil; tollal jaotati muinasaeg kivi-, pronksi- ja rauaajaks.

Tänapäeva arheoloogia alguseks loetakse Trooja linna väljakaevamisi Heinrich Schliemann ja Frank Calverti juhtimisel 1871. aastast alates.

Pilt pärineb võrdluskogust arheoloogilise hambakivi uurimiseks. Selleks vaadeldakse taimi, loomi ja seeni seestpoolt, et nende omapärasusi paremini tunda, kui neid peaks arheoloogilistes proovides kohtama. Sellel pildil on jõhvikatükk. Pilti on töödeldud TI-ga, et kvaliteeti ja värve parandada.

Pilte

Vaata ka

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Antiigileksikon, 1. kd., lk. 57
  2. Muinsuskaitseseadus, Riigi Teataja
  3. 10.06.2022, Heiki Valk, Eesti arheoloogiapärand: kaitstud või kaitseta?, sirp.ee

Kirjandus

  • Arheoloogia lugu Tartu Ülikoolis 1920-2010 ISBN 9789985406489

Välislingid

  • arheoloogia ajakiri AVE ehk Arheoloogilised Välitööd Eestis ISSN 406-3972
  • arheoloogia ajakiri Estonian Journal of Archaeology ISSN 1736-7484 ja ISSN 1406-2933
    • Eesti Arheoloogia Ajakirja arhiiv
  • arheoloogia ajakiri Tutulus. Eesti Arheoloogia Aastakiri ISSN 2228-3331
  • Arheoloogia terminibaas Sõnaveebis
  • Arheoloogiliste uuringute teostaja: Arheoloogiakeskus MTÜ
  • Arheoloogiliste uuringute teostaja: Arheox OÜ
  • Arheoloogiliste uuringute teostaja: MTÜ Arheoloogia ja ehitusajaloo grupp AEG
  • Arheoloogiliste uuringute teostaja: SA Osiliana
  • Muinsuskaitseameti koduleht
  • Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu
  • Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktoriõpe
  • Tartu Ülikooli arheoloogia osakond
  • What Is Archaeology?, Owen Jarus, 28. March 2014, Live Science


Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Arheoloogia
Tsitaadid Vikitsitaatides: Arheoloogia