Eesti Vabadussõjas osalenud väeosade loend
Ülevalt päripäeva: Eesti soomusrong nr 2 Valgas (1919), Soome vabatahtlike saabumine Tallinna (detsember 1918), Soomusrongi "Kapten Irv" jalamaakuulajate komando (kevad 1919), esimene Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine (1919), 9. jalaväepolgu võitlejad Erküla järve ääres (juuni 1919), Suurbritannia laevastik Läänemerel (detsember 1918).
- v
- r
Narva 1918 – Joala – Auvere – Rägavere – Punapargi – Kunda – Valkla – Kehra – Vetla – Voose – Priske – Aidu – Kärstna – Tapa – Kunda – Tartu – Utria – Laagna – Narva 1919 – Reola – Pikksaare – Uderna – Kirepi – Paju – Sänna – Pihkva – Marienburg-Jakobstadt – Lemsalu – Võnnu – Krasnaja Gorka – Krivasoo
Siin on loetletud aastatel 1918–1920 Eesti Vabadussõja lahingus osalenud väeüksused.
Eesti Rahvavägi
Jalaväeüksused
|
- Kaitsepataljonid
- Tallinna 1. kaitsepataljon, ülem ülemleitnant Otto Sternbeck
- Tallinna 2. kaitsepataljon
- Tallinna 3. kaitsepataljon
- Tartu kaitsepataljon
- Järvamaa kaitsepataljon
- Viljandi kaitsepataljon
- Viljandi 2. kaitsepataljon
- Pärnu kaitsepataljon
- Pärnu 2. kaitsepataljon
- Saaremaa kaitsepataljon
- Narva kaitsepataljon
- Võru kaitsepataljon
- Tallinna 1. löögipataljon
- Tallinna kooliõpilaste löögipataljon
- 1. Tallinna vene ohvitseride partisanisalk, alampolkovnik Karl-Johan Badendick
- Kaitseliit
Ratsaväeüksused[3]
- 1. ratsapolk, ülem kapten Gustav Jonson
- 2. ratsapolk
- Ratsa-tagavara divisjon
- Tallinna üksik eskadron
- Soomusrongide diviisi eskadron
- Balti pataljoni eskadron
Soomusväed
- Soomusrongide Divisjon (20. veebruarist 1919), hiljem Soomusrongide Diviis
Laiarööpmelised soomusrongid
Laiarööpmeliste soomusrongide tegevust koordineerisid kapten Karl Parts ja kapten Anton Irv.
- Laiarööpmeline soomusrong nr. 1 (LRSR “Kapten Irw”), komandant kapten Anton Irv, hiljem alamkapten Eduard Neps
- Laiarööpmeline soomusrong nr. 2, komandant kapten Jaan Lepp,
- Laiarööpmeline soomusrong nr. 3, komandant kapten Oskar Luiga.
- Laiarööpmeline soomusrong nr. 4, komandant leitnant Hans Jaakson (8.1.1919–)
- Laiarööpmeline soomusrong nr. 5, komandant kapten Johan Pitka; alamleitnant Ivar Reinvald (22.3.1919–);
- Laiarööpmeline soomusrong nr. 6, komandant leitnant Nikolai Kivi
Kitsarööpmelised soomusrongid
Kitsarööpmeliste soomusrongide tegevust koordineeris kapten Albert Peters.
- Kitsarööpmeline soomusrong nr. 1 (KRSR nr 1),
- Kitsarööpmeline soomusrong nr. 2,
- Kitsarööpmeline soomusrong nr. 3,
- Kitsarööpmeline soomusrong nr. 4 (Viljandi soomusrong)
- Kitsarööpmeline soomusrong nr. 5
- Soomusrongide Divisjoni Tagavara Pataljon, ülem kapten Emil Kursk
Soomusautod
- Soomusautode Kolonn, kolonni ülem kapten August Nieländer
- Soomusauto "Estonia"
- Soomusauto "Tasuja" I ja II
- Soomusauto "Wahur"
- Soomusauto "Toonela"
- Soomusauto "Wibulane"
- Soomusauto "Kalevipoeg", Einar Lundborg
- Soomusauto "Vanapagan", kapten Peeter Feofanov, August Hendrikson, Osvald Mitt
- Soomusauto "Pisuhänd", (saadi märtsis 1919 sõjasaagiks Punaarmeelt, Vastseliina juures), leitnant Lindemann († 9.6.1919), lipnik Roman Kuul
- Soomusauto "Suur Tõll", "Austin-Putilov" tüüpi soomusauto[4] (saadi juulis 1919 sõjasaagiks Punaarmeelt, Jamburgi maakonnas Kerestovo küla juures),
- Soomusautode kolonni suurtükirühm, 1902. aasta mudeliga 76 mm vene välikahuritega soomusveokid: Soomusveok Puuk ja Soomusveok Sorts
Suurtükivägi
- 1. Suurtükiväepolk
- 2. Suurtükiväepolk
- 3. Suurtükiväepolk
- kolm kindluse raskesuurtükiväe divisjoni
- Balti patarei
- Ingeri patarei
- Katšanovi patarei
- kuus positsioonipatareid
Eesti merejõud
- Lennuk (miiniristleja)
- Vambola (miiniristleja)
- Lembit (suurtükipaat)
- Laine
- Miiniveeskajad: Lott, Kalev, Olev
- Eesti Meredessantpataljon
Eesti Rahvaväe väeosad Eesti Vabadussõjas | |
|---|---|
| Rahvaväe diviisid | |
| jalaväepolgud | |
| pataljonid Kaitsepataljonid | Eesti Meredessantpataljon • Tallinna Kooliõpilaste pataljon • Ingeri pataljon • Balti pataljon • Peipsi rannakaitsepataljon • 1. diviisi tagavarapataljon • 2. diviisi tagavarapataljon • 3. diviisi tagavarapataljon • Tartu kooliõpilaste pataljon • Viljandi-Pärnu kooliõpilaste pataljon • Soomusrongide diviisi tagavarapataljon • Katšanovi üksikpataljon • Pankjavitsa pataljon • Tallinna tagavarapataljon • Vahipataljon • 1. piirikütipataljon • Inseneripataljon • Tallinna 1. kaitsepataljon • Tallinna 2. kaitsepataljon • Tallinna 3. kaitsepataljon • Tartu kaitsepataljon • Järvamaa kaitsepataljon • Viljandi kaitsepataljon • Viljandi 2. kaitsepataljon • Pärnu kaitsepataljon • Pärnu 2. kaitsepataljon • Saaremaa kaitsepataljon • Narva kaitsepataljon • Võru kaitsepataljon |
| Ratsaväeüksused | Ratsapolk • 1. ratsapolk • 2. ratsapolk • Ratsa-tagavara divisjon • Tallinna üksik eskadron • Soomusrongide Diviisi eskadron • Balti pataljoni eskadron • |
| Soomusrongide Divisjon/Diviis Laiarööpmelised soomusrongid: Kitsarööpmelised soomusrongid: Soomusautod, Soomusautode Kolonn: | Soomusrongide Divisjon/Soomusrongide Diviis: Laiarööpmeline soomusrong nr. 1 (LRSR “Kapten Irw”) • LRSR nr. 2 • LRSR nr. 3 • LRSR nr. 4 • LRSR nr. 5 • LRSR nr. 6 KRSR nr. 1 • KRSR nr. 2 • KRSR nr. 3 • KRSR nr. 4 • KRSR nr. 5 Soomusauto "Estonia" • "Tasuja" • "Wahur" • "Toonela" • "Wibulane" • "Kalevipoeg" • "Vanapagan" • "Pisuhänd" • "Suur Tõll" |
| suurtükiväepolgud kindluse raskesuurtükivägi positsioonipatareid | 1. Suurtükiväepolk • 2. Suurtükiväepolk • 3. Suurtükiväepolk • 1. kindluse raskesuurtükiväe divisjon • 2. kindluse raskesuurtükiväe divisjon • Balti pataljoni patarei • Ingeri patarei • Katšanovi patarei kuus positsioonipatareid |
| Eesti Merejõudude Läänemere laevastiku divisjon Peipsi laevastiku divisjon rannapatareid | Eesti Meredessantpataljon Vambola • Lennuk • Lembit • Meeme • Taara • Uku • Vanemuine • Tartu • Ahti Aegna rannapatarei nr 1 • Aegna rannapatarei nr 2 • Aegna rannapatarei nr 3 • Naissaare rannapatarei nr. 4 • Naissaare rannapatarei nr. 5 • Suuropi rannapatarei nr. 6 |
Liitlasväed
Baltisakslased
Suurbritannia
- Suurbritannia sõjalaevastiku 1. Kergristlejate eskaader (en), algselt kontradmiral Sir Edwyn Alexander-Sinclairi ja 1919. aasta kevadest admiral Sir Walter Cowani[5] juhtimisel.
- hävitaja "Wakeful",
- kergristleja "Caradoc",
- kergristleja "Calypso".
Vene valgekaartlased
- 1. Vene Tallinna ohvitseride väeosa (I Русскiй Ревельскiй Партисанскiй),
- polkovnik Bibikovi eskadron,
- kapten Mikoscha (Микоша) väeosa,
- rittmeister Bałachowiczi väeosa
- Põhjakorpus,
- Põhjaarmee
- Loodearmee, Loode-Venemaa Valitsus
Läti
- Põhja-Läti brigaad (läti keeles Ziemeļlatvijas brigāde), ülem Jorģis Zemitāns, mille koosseisus oli:
- 2 jalaväepolku
- 1. Valmiera jalaväepolk ehk 1. Volmari jalaväepolk
- 2. Võnnu jalaväepolk
- 3 suurtükipatareid
- partisanipataljon ja
- kaks ratsaväeeskadroni
15. juulil 1919 algas kolme Läti diviisi formeerimine: Kurzeme, Latgale ja Vidzeme diviis.
- Vidzeme diviis
- 4. Valmiera polk
- 5. Cēsise polk
- 6. Riia polk
- Kurzeme diviis, ülem polkovnik Jānis Balodis, alampolkovnik Jānis Puriņš
- 1. Liepāja polk
- 2. Ventspilsi polk
- 3. Jelgava polk
- Latgale diviis
- 7. Sigulda polk
- 8. Daugavpilsi polk
- 9. Rēzekne polk
 | Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Eesti Vabadussõda |
Soome
- Martin Ekströmi ja Antto Eskola juhitud 1. Soome Vabatahtlike Pataljon
- Hans Kalmi juhtimisel Põhja Poegade rügement
Taani
Vaata ka
Viited
- ↑ Taisto Raudalainen, Inkerin rykementti Viron vapaussodassa[alaline kõdulink]
- ↑ "Eesti Rahvaväe Katšanovi üksikpataljon aastatel 1919–1920". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. august 2013. Vaadatud 28. juulil 2013.
- ↑ Mati Kröönström, Eesti ratsaväe juhid Vabadussõjas, Tuna 2005 nr. 5
- ↑ "Soomusautod". Originaali arhiivikoopia seisuga 26. märts 2013. Vaadatud 27. märtsil 2012.
- ↑ [Liddell Hart Centre for Military Archives]
