Jamburgi maakond
| Jamburgi maakond | |
|---|---|
| | |
| vene keel Ямбургский уезд | |
| | |
 | |
| Pindala: 4014 km² (1897) | |
| Elanikke: 81 972 (1897) | |
| Rahvastikutihedus: 20,4 in/km² | |
| Keskus: Narva, Jamburg (1796–) | |
 Maakonna asend Peterburi kubermangus |
Jamburgi maakond (vene keeles Ямбургский уезд; algselt Jami maakond, 1922. aastast Kingissepa maakond) oli haldusterritoorium Venemaa loodeosas, Venemaa keisririigi ja Vene SFNV Peterburi kubermangus aastatel 1727–1927. Maakonnalinn oli Jamburg.
Asukoht
Jamburgi maakond asus Venemaa loodeosas Peterburi kubermangus ning piirnes põhjas Peterhofi, idas Tsarskoje Selo, lõunas Luga ja Gdovi maakonna ja läänes Eestimaa kubermanguga.
Asustus
Maakonda kuulusid maakonnalinn Jamburg, koosseisuväline linn Narva ja Jaanilinn; külad: Keikino, Soikino, Kotlõ, Krakolje, Kerstovo, Ostrov, Opolje, Jastrebno, Tširkovitsõ, Vruda, Bilaja Kirha, Ilješi jt.
Ajalugu
Peeter I muutis pärast vallutamist Rootsi idaprovintside Ingeri kubermangu Ingerimaa hertsogiriigiks, mille esimeseks ja viimaseks vürstiks ja hertsogiks sai Aleksandr Menšikov.
Jamburgi maakond moodustati Peterburi kubermangu Peterburi provintsi koosseisus, pärast distriktide likvideerimist 1727. aastal. Maakonda läbis Peterburi–Riia postimaantee osa (тракт Нарва - С.-Петербург).
Venemaa keisrinna Katariina II valitsemisajal teostati Peterburi kubermangus uus kubermangusisene haldusjaotuslik ümberkorraldus ning 1. jaanuarist 1780. aastal kehtestati uus maakondlik jaotus. Jamburgi maakonna territoorium jaotati moodustatud Oranienbaumi ja Narva maakonna vahel.
Aastatel 1869–1870 rajati Balti raudtee, mille trass läbis ka Peterburi kubermangu Jamburgi maakonda – Narva – (Sala pooljaam) – Jamburg – Weimarn – Moloskovitsõ – Volossovo.
1913. aastal kuulusid Jamburgi maakonda:
- Vruda vald ehk pogost,
- Gorski vald,
- Knjaževski vald,
- Kotelski vald,
- Lužitsa vald,
- Narva vald,
- Opolje vald,
- Ratšinski vald,
- Redkinski vald,
- Stremlenksi vald,
- Jablonitski vald,
- Jastrebinski vald.
Tartu rahulepingu alusel oli osa Jamburgi maakonnast Eesti Vabariigi koosseisus kuuluv territoorium Narva jõe paremkaldal. Ala hõlmas kolm valda: Naro(o)va vald (hiljem Narva vald), Kose vald (hiljem Piiri vald) ja Karjati vald (hiljem Raja vald) ehk kokku siis Narvataguse vallad.
Jamburgi maakond kaartidel
-
Peterburi kubermang ja Jamburgi maakond, 1820. aasta kaardil -
Friedrich Theodor Schuberti Venemaa keisririigi kaardi fragment -
Jamburgi kumermangust. Trükitud 1850. aastal
Jamburgi maakonna mõisad
- Kotlõ mõis (vene keeles Поместье Котельское) kingiti Venemaa keisrinna Anna Ivanovna poolt 1730. aastal kindralmajor Ludwig von Albrechtile ning oli Albrechtide aadlisuguvõsa valduses kuni 1885. aastani;
- Romanovka mõis (Поместье Романовкa) kingiti keiser Nikolai I poolt 1832. aastal kindraladjutant Karl Heinrich Georg von Bistramile;
- Temnitsa mõis
- Karlova karjamõis/poolmõis
- Marienhofi mõis (vene keeles Мариенгоф[1][2]), Solka jõe suubumiskohal Luga jõkke
- Vana-Sala mõis, Luga jõe vasakkaldal
- Annenhofi mõis (vene keeles Анненгоф) Sala mõisa karjamõis, Korffide mõis
- Uus-Sala ehk Blekenhofi mõis (vene keeles Блекенгоф), parun Franz Wilhelm Blekeni ja Korffide mõis
- Holoholnaja mõis
- Lilienbachi mõis[3] ehk (Novo-Ivanovskoje)
- Seltso mõis
- Muratovo mõis
- Raskulitsõ mõis (vene keeles мыза Раскулицы)
Kingissepa maakond
1922. aastal seoses maakonnalinna Jamburgi ümbernimetamisega Kingissepaks, nimetati ka maakond Kingissepa maakonnaks. 1927. aastal, Leningradi oblasti moodustamisega, jagati maakond neljaks rajooniks: Kingissepa ringkonna Kingissepa, Kotlõ, Moloskovitsõ ja Luga ringkonna Osmino rajooniks.
Vaata ka
 | Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Jamburgi maakond |
