Eesti ajakirjandus

Eesti ajakirjandus on Eestis ilmunud või eestikeelne ajakirjandus.

Ajalugu

Eestikeelse ajakirjanduse alguseks loetakse aastat 1766, mil Põltsamaal hakkas Peter Ernst Wilde väljaandel ilmuma arstiteadusliku sisuga lehekene "Lühhike öppetus, mis sees monned head rohhud teäda antakse...". Et Wilde ise ei vallanud eesti keelt küllaldasel määral, hoolitses eestikeelse väljaande sisu eest Põltsamaa kirikuõpetaja August Wilhelm Hupel.

1806. aastal hakkasid Johann Philipp von Roth ja Gustav Adolph Oldekop Tartus välja andma tartukeelset ajalehte Tartoma Rahva Näddali-Leht.

Järjepideva ajakirjanduse ja lehelugemisharjumuse lõi Johann Voldemar Jannseni 1857. aastal asutatud Perno Postimees, millest mitme nime- ja asukohavahetuse järel kujunes Eesti vanim enam-vähem järjepidevalt ilmunud ajaleht (tänapäevane Postimees). Suur tähtsus oli Carl Robert Jakobsoni Sakalal. 19. sajandi lõpus ilmus eesti keeles juba paarkümmend ajalehte.

Eesti ajakirjanduse ajalugu kogub Põltsamaal tegutsev Eesti pressimuuseum.^[1]

Vaata ka

Viited

↑ http://www.sakala.ajaleht.ee/209339/pressimuuseum-kogub-eesti-ajakirjanduse-ajalugu/

Kirjandus

"Peatükke Eesti ajakirjanduse ajaloost 1900–1940" Koostanud Epp Lauk. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2000

Välislingid

Anu Pallas: "Eesti ajakirjanduse ajalugu", e-kursuse "Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu" õppematerjal Tartu Ülikooli portaalis DSpace
Indrek Ibrus: "Eesti meedia tee tõeärisse" Müürileht, 13. jaanuar 2020
Toomas Sildam: "Kadastik ja Luik: miks Eestis on ajakirjandusega kõik enam-vähem hästi?" ERR, 30. juuli 2021

Eesti võtmeartiklid

Ajalugu