Eesti asulad

Eesti asustusjaotuses on asula asustusüksus, millele on määratud lahkmejoon ja kohanimi ja mis ei ole linna kindlapiiriliste tunnustega osa.[1]

Eesti omavalitsusüksuste asulad on tänapäeval asustusjaotuse ajalooliste traditsioonide, kujunemisajaloo, rahvaarvu, paiknemise, sotsiaalmajanduslike funktsioonide ja arenguperspektiivide[viide?] ning Vabariigi Valitsuse 2004. aasta määruse "Asustusüksuse liigi, nime ja lahkmejoonte määramise aluste ja korra" järgi liigitatud järgmiselt:[1]

  1. küla – hajaasustusega asula või üldjuhul vähem kui 300 alalise elanikuga tiheasustusega asula;
  2. alevik – üldjuhul vähemalt 300 alalise elanikuga tiheasustusega asula;
  3. alev ja linn asustusüksusena – üldjuhul vähemalt 1000 alalise elanikuga tiheasustusega asula.

Vaata ka

Viited

  1. ↑ 1,0 1,1 "Asustusüksuse liigi, nime ja lahkmejoonte määramise alused ja kord". Riigi Teataja I 2004, 82, 550. Tallinn: Riigikantselei. § 2.
  • v
  • r
Eesti võtmeartiklid
Ajalugu
Esiajalugu · Liivimaa ristisõda · Taani aeg · Vana-Liivimaa · Liivimaa ordu · Baltisakslased · Liivi sõda · Liivimaa hertsogkond · Rootsi aeg · Põhjasõda · Eestimaa kubermang · Liivimaa kubermang · Ärkamisaeg · Eesti iseseisvumine · Vabadussõda · Vabadussõjalased · Vaikiv ajastu · Teine maailmasõda · Metsavennad · Eesti NSV · Vabariigi Valitsus eksiilis · Laulev revolutsioon · Suveräänsusdeklaratsioon
Eesti vappGeograafia
Asulad · Jõed · Järved · Kaitsealad · Kliima · Saared · Äärmuspunktid
Elustik
Fauna · Floora · Imetajad · Kalad · Linnud · Puud · Põõsad · Samblad · Samblikud
Poliitika Majandus Ühiskond
ja kultuur