Erich Rosenberg

Erich-Eugen Rosenberg (5. juuni 1879 Lihula vald, Läänemaa – 4. mai 1942 Sosva, Sverdlovski oblast) oli Venemaa keisririigi ja Eesti sõjaväelane (kolonel).

Ta lõpetas 1901. aastal Peterburi jalaväe junkrukooli. Osales Esimeses maailmasõjas, ülendati 8. septembril 1916 polkovnikuks ja oli 10. jaanuarist 1917 116. jalaväepolgu komandör ning 10. oktoobrist 1917 29. jalaväediviisi (29-я пехотная дивизия) ülem.[1] [2]

Vene kodusõjas valgete armees.

Teenis 1922–1932 Eesti sõjaväes kolonelina, oli Pärnus III diviisi staabi käsundusohvitser, 6. rügemendi ülem, Pärnu garnisoni ülem, 6. üksikpataljoni ülem.

1933. aastast Belgia aukonsul Pärnus.

Arreteeriti 14. juunil 1941 Pärnus. Valgekaardi ohvitserina mõisteti ta surma ja otsus viidi täide 1942.

Tema abikaasa Helene Tölp (1903–1942) ning pojad Georg (sünd. 1926) ja Anatoli (sünd. 1932) saadeti 1942 asumisele Novonikolajevkasse Tomski oblasti Krivošeino rajoonis.

Viited

  1. ↑ Русская армия в Первой мировой войне: Розенберг Эрих-Евгений Эдуардович (vene keeles)
  2. ↑ Eesti Riigiarhiiv, fond nr. 495, nimistu nr.7, säilik nr.4908

Kirjandus

  • Pärnumaa kõverpeegel 1933. Pärnumaa tegelaste biograafiline leksikon sõnas ja pildis / biograafiad: Maurus-Jauram ; sharssid ja karikatuurid: Gori, Owe, Ero ; kaas: Edmund Martin., Pärnu: Vaba Maa, 1933 Andmed ESTERis

Välislingid

  • Konsulaatide ajalugu Pärnus algab 1762. aastast, Pärnu Postimees, 8. detsember 2009