6. Üksik Jalaväepataljon

6. Jalaväepolk
6. Jalaväerügement
6. Üksik Jalaväepataljon
Tegev 1918–1940
Riik Eesti Vabariik
Kuuluvus Eesti kaitsevägi
Haru Eesti maavägi
Liik jalavägi
Suurus polk/pataljon
Osa 1. Diviis
Garnison/staap Pärnu
Tähtpäevad 21. november 1918
Lahingud

Vabadussõda

6. Üksik Jalaväepataljon oli Eesti sõjaväeosa asukohaga Pärnus.

6. Jalaväepolgu, hilisema üksikpataljoni asutamise päevaks loeti 21. novembrit 1918, kui Eesti Ajutine Valitsus võttis vastu otsuse Eesti rahvaväe 1. Diviisi ja selle koosseisu kuuluvate väeosade, sh 6. Jalaväepolgu moodustamiseks.

6. Üksik Jalaväepataljon tegutses kuni 1940. aasta 23. detsembrini, mil ta lõplikult likvideeriti.

Polgu ülemate loend

  • 21. november 1918 – 26. aprill 1919, alampolkovnik Johann Puskar, 6. Jalaväepolgu ülem
  • 1. mai 1919 – 17. detsember 1920, alamkapten Karl Tallo, 6. Jalaväepolgu ülem

Pataljoni ülemate loend

6. Jalaväepolk

  • 6. jalaväepolgu I pataljon, ülem alamkapten Egbert Michael Jürmann (02.1919-)
    • 6. jalaväepolgu 1. rood
    • 6. jalaväepolgu 2. rood, ülem alamkapten Egbert Michael Jürmann
    • 6. jalaväepolgu 3. rood
    • 6. jalaväepolgu 4. rood
  • 6. jalaväepolgu II pataljon
    • 6. jalaväepolgu 5. rood
    • 6. jalaväepolgu 6. rood
    • 6. jalaväepolgu 7. rood
    • 6. jalaväepolgu 8. rood
  • Kuulipildurite komando, ülem[1] kapten Peeter Univer
  • Jalamaakuulajate komando,
  • Suurtükipatarei

Eesti Vabadussõjas

6. jalaväepolk formeeriti Pärnus ja Viljandis, mille isikkoosseis oli detsembris 1918 ligi 1800 inimest. Mobiliseeritutega moodustati detsembri teisel poolel ka kolmas pataljon. 19. detsembril allutas Operatiivstaabi ülem Johan Laidoner 1. Pärnus formeeritavad 6. jalaväepolgu roodud Viljandisse ning Mõisakülla koondada, kus nende väljaõpet tuli jätkata. 6. jalaväepolk pidi kaitsma Viljandi- ja Pärnumaad vaenlase pealetungide vastu idast ning kagust.

 Pikemalt artiklis Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)#Ruhja katastroof
6. jalaväepolgu koosseisus oli maist 1919 Viljandi kooliõpilaste rood. 6. jalaväepolk võttis sõjategevusest osa peamiselt Lõunarindel, Põhja-Lätis ja Pihkva lähistel ning kaitsel Irboska ja Laura rajoonis,  1919. aasta novembri lõpul viidi üle Viru rindele Narva jõe joonele.

Tartu rahulepingu järel asus 6. jalaväepolk riigipiirile Narva jõe taha piirivalveteenistusse kuni 20. maini 1920. aastal.

1920–1940

6. jalaväepolk paigutati 3. juunil 1920. aastal ümber Viljandisse. Aastatel 1920–1921 vähendati sõjaväe koosseis 12 pataljonini kuue (hiljem viie) polgu alluvuses, 1. jaanuaril 1921 allutati 6. jalaväepolk ajutiselt 4. Jalaväepolgu koosseisu 6. pataljonina. 12. juulil 1921 toodi 6. pataljon Viljandist Pärnu ja liideti 9. pataljoniga ning moodustati 6. Jalaväepolk.

1922. aastal toimus Vabariigi Valitsuse 1921. aasta 3. novembri "Seadluse muudatuste kohta kaitseväe organisatsioonis ja terminoloogias" alusel Eesti rahvaväe venepäraste väeosade nimetuste asendamine Lääne-Euroopas kasutatavate maa- ja mereväe sõjaväeosade nimetustega (roodud – kompaniideks ja polgud rügementideks, 25. novembril 1922 nimetati 6. Jalaväepolk ümber 6. Jalaväerügemendiks.

1928. aastal kehtestati "Kaitseväe organisatsiooni ja koosseisude seadlusega", mis määratles Eesti kaitseväe rahuaegse organisatsiooni. Eestis kehtestati üheaastane ajateenistus, ajateenistuse aja vähendamisega kaasnes ka sõjaväeteenistuses olevate ajateenijate arv kolmandiku võrra, mis tingis ka vajaduse vähendada väeosade isikkoosseise ja vähendada väeosade suurusi. Väeosa nimetati 6. Üksikuks jalaväepataljoniks alates 1. oktoobrist 1928.

8. juulil 1928 väeosale annetatud lipu varda hõbevõrul on väeosa nimetatud ladina keeles REGIMENTUM INFANTERIAE VI.

Eesti sõjaväe kujundamisel Punaarmee 22. Eesti Territoriaalseks Laskurkorpuseks, formeeriti 3.-st, 6.-st ja 9. Üksikust Jalaväepataljonist 182. Eesti Laskurdiviisi 171. laskurpolk.

Vaata ka

Viited

  1. ↑ Riigikogu poolt 15. weebruaril 1923 a. wastu wõetud Wabadussõjast osawõtnud kaitsewäelaste autasu seaduse § 5 p. c põhjal, ühekordne toetusraha neljakümne tuhande mk. (40.000 mk.) suuruses., Riigi Teataja, nr. 69-70, 28 aprill 1925

Välislingid

  • 6. Jalaväepolgu dokumendid, Saaga.ee-s
  • v
  • r
Rahvaväe diviisid
1. Diviis  • 2. Diviis • 3. Diviis •
jalaväepolgud pataljonid
Kaitsepataljonid
Eesti Meredessantpataljon • Tallinna Kooliõpilaste pataljon • Ingeri pataljon • Balti pataljon • Peipsi rannakaitsepataljon • 1. diviisi tagavarapataljon • 2. diviisi tagavarapataljon • 3. diviisi tagavarapataljon • Tartu kooliõpilaste pataljon • Viljandi-Pärnu kooliõpilaste pataljon • Soomusrongide diviisi tagavarapataljon • Katšanovi üksikpataljon • Pankjavitsa pataljon • Tallinna tagavarapataljon • Vahipataljon • 1. piirikütipataljon • Inseneripataljon •
Tallinna 1. kaitsepataljon • Tallinna 2. kaitsepataljon  • Tallinna 3. kaitsepataljon  • Tartu kaitsepataljon • Järvamaa kaitsepataljon • Viljandi kaitsepataljon • Viljandi 2. kaitsepataljon  • Pärnu kaitsepataljon • Pärnu 2. kaitsepataljon  • Saaremaa kaitsepataljon • Narva kaitsepataljon • Võru kaitsepataljon
Ratsaväeüksused
Ratsapolk • 1. ratsapolk • 2. ratsapolk • Ratsa-tagavara divisjon • Tallinna üksik eskadron • Soomusrongide Diviisi eskadron • Balti pataljoni eskadron •
Soomusrongide Divisjon/Diviis
Laiarööpmelised soomusrongid:
Kitsarööpmelised soomusrongid:
Soomusautod, Soomusautode Kolonn:
Soomusrongide Divisjon/Soomusrongide Diviis:
Laiarööpmeline soomusrong nr. 1 (LRSR “Kapten Irw”) • LRSR nr. 2 • LRSR nr. 3 • LRSR nr. 4 • LRSR nr. 5 • LRSR nr. 6
KRSR nr. 1  • KRSR nr. 2 • KRSR nr. 3 • KRSR nr. 4  • KRSR nr. 5
Soomusauto "Estonia" • "Tasuja" • "Wahur" • "Toonela" • "Wibulane" • "Kalevipoeg" • "Vanapagan" • "Pisuhänd" • "Suur Tõll"
suurtükiväepolgud
kindluse raskesuurtükivägi
positsioonipatareid
1. Suurtükiväepolk • 2. Suurtükiväepolk • 3. Suurtükiväepolk •
1. kindluse raskesuurtükiväe divisjon • 2. kindluse raskesuurtükiväe divisjon • Balti pataljoni patarei • Ingeri patarei • Katšanovi patarei
kuus positsioonipatareid
Eesti Merejõudude
Läänemere laevastiku divisjon
Peipsi laevastiku divisjon
rannapatareid
Eesti Meredessantpataljon
Vambola • Lennuk  • Lembit • Meeme •
Taara • Uku  • Vanemuine  • Tartu • Ahti
Aegna rannapatarei nr 1 • Aegna rannapatarei nr 2 • Aegna rannapatarei nr 3  • Naissaare rannapatarei nr. 4  • Naissaare rannapatarei nr. 5  • Suuropi rannapatarei nr. 6