Mõisaküla

See artikkel räägib Mõisaküla linnast, samanimeliste asulate kohta vaata lehekülge Mõisaküla (täpsustus)

Mõisaküla
Pindala	2,2 km² (2016)[1]
Elanikke	754 (1.01.2023)[2]
EHAK-i kood	5145[3]
Koordinaadid	58° 5′ N, 25° 11′ E

Mõisaküla (läti keeles Meizakila) on linn Viljandi maakonnas Mulgi vallas, Läti piiri ääres. Linnaõigused sai 1. mail 1938.

Mõisaküla tekkis suuresti tänu raudteele. Kuna rongiliiklus on lakanud ja tööstus linnast suuresti kadunud, on Mõisaküla elanikkond hakanud vähenema.^[4]

Linnas on 32 tänavat, mille kogupikkus on 15,5 km. Mõisakülas on 401 elamut.

Mõisakülas tegutseb spordiklubi Ülo.^[5]

Linnas asuvad Mõisaküla Maarja-Magdaleena kirik ja Mõisaküla Püha Vaimu kirik.

Ajalugu

1895. aastal asuti rajama Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudteed ja Valga–Ruhja–Pärnu raudteed. Tänu sellele tekkis Abja mõisa soistele maadele ka Mõisaküla. Esimene rong Pärnust Valka väljus 5. oktoobril 1896 ja järgmise aasta 1. augustil avati ka Mõisaküla–Viljandi raudteeliin.^[6]

Esimese kooli rajas Mõisakülla 1905. aastal Jaan Sihver. Tegemist oli kaheklassilise erakooliga.

Mõisaküla eraldati Abja vallast ja sai alevina omavalitsusõigused 1. detsembril 1920.^[7]

1926. aasta asutati Mõisakülas linaketramis- ja kudumisvabrik, mis sai pärast 1940. aastal toimunud ümberkorraldusi nimeks "Bolševik".

1929. aastal asuti ehitama Mõisaküla Püha Vaimu kirikut, mis valmis lõplikult 1942. Aastail 1933–1934 ehitati Alar Kotli projekti järgi Mõisaküla Maarja-Magdaleena kirik.

1937. aastal nimetas Mõisaküla alevivolikogu Mõisaküla tulevaseks Abja linnaks, milline nimemuutus oleks kehtima hakanud linnaks saamise järel. Abja vallavalitsus avaldas selle otsuse vastu protesti. 1. mail 1938 jõustunud Linnaseadusega,^[8] sai Mõisaküla kolmanda astme linnaks. Linnaks saamise järel nõudis Siseministeerium linna nime muutmist, kuna linna nimi ei saavat olla küla. Linnakodanikud panid ette 101 uut nime, sealhulgas Piiri, Raja, Soodla, Sooniste, Rajasoo, Luhaste, Porilombi, Raudsoo, Linda, Pori, Paliste (linnavanema Paalitsa järgi), Okasmäe (endise linna maade omaniku Stackelbergi järgi), Kureste (endise alevivanema Kure järgi), Abjaraja (Abja+Rajangu), Ümera, Säde, Haliste jne. Akadeemilise Emakeele Seltsi arvates oleks linna nimi tulnud jätta muutmata.^[9] 1940. aastaks ei jõutud siiski linna ümber nimetada.

4. augustil 1941, kohe pärast Nõukogude okupatsioonivõimu väljakihutamist, anti Mõisakülas välja haruldased nn Mõisaküla margid: 7 erinevat NSV Liidu postmarki templiga "Vaba Eesti".

Teise maailmasõja ajal Saksa vägede taganemisel 23. septembril 1944 hävitati täielikult Mõisaküla Raudteetehased ja linnas põles maha ka 70 maja.

Esimene kitsarööpmeline reisirong sõitis läbi Mõisaküla 5. oktoobril 1896. Kitsarööpmelise raudtee ajastu lõppes 15. mail 1975, kui Mõisakülast lahkus viimane üldkasutatav kitsarööpmeline reisirong. Uuesti jõudis raudtee Mõisakülla suvel 1981, kui algas otseühendus laiarööpmelist raudteed pidi Riia ja Tallinnaga. Üheaegselt saabusid 17. juulil 1981 Mõisaküla raudteejaama ehitud reisirongid D1-616 Tallinnast ja DR1A-189 Riiast.

30. aprillil 1983 hävis tules Mõisaküla luteri kirik. Selle taastamist alustati 1995. aastal.^[10]

Viimane Tallinna–Pärnu–Riia liini reisirong sõitis läbi Mõisaküla 20. veebruaril 1992, viimane Pärnust edasi Mõisaküla poole liikunud reisirong (liinil Tallinna–Mõisaküla) aga 31. jaanuaril 1996. Kaubarongid sõitsid Mõisakülla veel aastani 2001. 2008. aasta alguses alustati raudtee demonteerimist lõigul Pärnu–Mõisaküla. Et raudtee unustuse hõlma ei vajuks, kinkis Edelaraudtee Mõisakülale reisivaguni, mis jäi alles koos paarisajameetrise raudteejupiga endises jaamas.

2012. aasta augustis jõudsid ajakirjandusse teated siseministeeriumis valmivast seaduseelnõust, mille jõustumise korral võiks Mõisaküla-taoline alla 1000 elanikuga asula linna staatuse sootuks kaotada.^[11]

2017. aasta haldusreformi käigus liitus linn Karksi, Abja ja Halliste vallaga uueks Mulgi vallaks. Sellega kaotas Mõisaküla omavalitsusliku staatuse.

Rahvastik

Linnapead

Mõisaküla linnapead on olnud Arno Torn (1993–1996), Arvids Tisler (1996–2002), Aule Kikas (2002–2005) ja Valdiku Pilt (2005). Alates 2005. aastast on linnapea Ervin Tamberg.^[12]

Silmapaistvaid isikuid

• Ülo Jaaksoo, informaatikateadlane ja akadeemik
• Indrek Jürise, tõstja^[13][14]
• Jüri Kukk, vabadusvõitleja
• Arnold Kull, koduloolane, Mõisaküla aukodanik^[15]
• Arnold Luhaäär, tõstja ja maadleja
• Ilmar Mändmets, põllumajandusjuht ja riigitegelane
• Jaan Sihver, Mõisaküla kooli rajaja
• Adalberts Bubenko, Läti käija

Vaata ka

• Mõisaküla tee
• Mõisaküla alevivolinike loend 1934
• Mõisaküla linnavolinike loend 1939
• Mõisaküla lipp
• Mõisaküla postijaam
• OÜ Mõisaküla Masinatehas
• Mõisaküla vapp

Viited

Kirjandus

• Mõisaküla tulevik tume. Vaba Maa, 10. veebruar 1936, nr 33, lk 8.
• Mõisaküla linnale otsitakse nime. Uus Eesti, 26. september 1938, nr 264, lk 7.
• Kogu linna rahvas linnale nime otsima. Uus Eesti, 29. september 1938, nr 267, lk 2.

Välislingid

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Mõisaküla

Vikisõnastiku artikkel: Mõisaküla

• Mõisaküla linna koduleht
• "Vaikus raudtee ääres" Sakala, 6. november 2007
• Eesti väikseimas linnas elab alla tuhande inimese, EPL, 15. jaanuar 2009
• Mõisaküla markidest Eesti Filatelistide Ühingu Rootsis kodulehel
• Marko Suurmägi "Palgalangus räsib enim pisilinna" Sakala, 9. mai 2009
• "«Sakala» usutleb Mõisaküla kandidaate" Sakala, 30. spetember 2009 (lühiintervjuud linnavolikogu kandidaatidega)
• 18 korterit, kuus tühjad. Milline on väikelinna elu pooltühjas majas?, Eesti Päevaleht, 7. november 2013