George Orwell

George Orwell
Sünniaeg Eric Arthur Blair
25. juuni 1903
Surmaaeg 21. jaanuar 1950 (46-aastaselt)
London
Amet kirjanik
Teosed 1984
Abikaasa(d) Eileen O'Shaughnessy
Autogramm
[muuda Wikidatas]

George Orwell (pseudonüüm, sündinud Eric Arthur Blair, 25. juuni 1903 Bihari provints Briti Indias – 21. jaanuar 1950 London) oli inglise kirjanik.

Kirjanikunime Orwell võttis ta Orwelli jõe järgi East Anglias.[1]

Elukäik ja looming

Georg Orwell õppis Etoni kolledžis. Aastail 1922–1928 teenis ta Birmas Briti impeeriumipolitseis, kust lahkus protestiks koloniaalvägivalla vastu ("Birma päevad", 1934). Birmas kujunes temast veendunud kolonialismivastane.

Järgmised kaks aastat elas ta Pariisi vaestekvartaleis ja siirdus siis Inglismaale õpetajaks ("Pariisi ja Londoni heidikud", 1933). Hiljem töötas ta raamatukaupluses ja lähenes töölisliikumisele ("Tee Wigani kaile", 1937).

18. juulil 1936 puhkes Hispaania kodusõda. 15. detsembril 1936 sõitis Orwell umbes 25-liikmelise brittide rühma koosseisus Katalooniasse ning astus 30. detsembril Barcelonas trotskistliku P. O. U. M.-i antifašistlikusse miilitsasse. 1937. aasta jaanuari alguses saadeti Orwell Alcubierresse rindele ja kuu lõpus viidi ta kapralina üle Aragóni rindele Sõltumatu Tööerakonna väekontingenti, mis oli Inglismaalt saabunud ja mis kuulus P. O. U. M.-i miilitsavägede koosseisu. Aprillis läks Orwell Barcelonasse ja tahtis astuda internatsionaalsesse brigaadi, et pääseda Madridi rindele. Kuid 3.–7. maini 1937 Barcelonas olnud stalinistide arveteõiendamised anarhistide, anarhosündikalistide, vasakpoolsete kommunistide jt vasakparteidega süvendasid tema senist tõrksust stalinismi vastu ning edaspidi sai temast riigikommunismi vaenlane.

10. mail 1937 läks George Orwell alamleitnandina P. O. U. M.-i väesalka tagasi. 20. mail tabas falangistide snaiper lasuga Orwelli kõri ja kuni 14. juunini 1937 oli Orwell ravil. Kui ta rindele oma vabastamisdokumentide järele läks, kuulutas stalinistide mõju alla sattunud Hispaania valitsus P. O. U. M.-i illegaalseks. Orwell varjas end Barcelonas politsei eest ja 23. juunil 1937 õnnestus tal koos abikaasa Eileen O'Shaughnessyga üle piiri Prantsusmaale põgeneda ("Kummardus Katalooniale", 1938).

Teise maailmasõja ajal teenis ta Kodukaitses ja töötas BBC-s. 1943 asus ta tööle vasakpoolse ajalehe Tribune toimetuses ning kirjutas regulaarselt poliitika- ja kirjanduskommentaare. Orwell oli tähelepanuväärne publitsist ja esseist, kuid eriti tuntud on ta romaanidega "Loomade farm" (allegooria Nõukogude Liidu kohta, 1945) ja "1984" (totalitarismi kujutav düstoopia, 1949), mis on kirjutatud Jevgeni Zamjatini eeskujul ja millest on tehtud ka film. Hiljem oli Orwell ajalehe The Observer kaastööline. The Observer'i erikorrespondendina reisis ta Prantsusmaal ja Lääne-Saksamaal.

George Orwelli tervis halvenes 1940. aastate teisel poolel ja 21. jaanuaril 1950 suri ta kopsutuberkuloosi tüsistusena tekkinud kopsuverejooksu tõttu.[2][3]

Tsitaadid

"Kui ma oleksin olukorrast pisut paremini aru saanud, oleksin tõenäoliselt ühinenud anarhistidega." (Kirjast sõber Jack Commonile, oktoober 1937).

"Iga rida, mille ma alates 1936. aastast olen kirjutanud, on kirjutatud otseselt või kaudselt totalitarismi vastu ja demokraatliku sotsialismi poolt, nagu mina seda mõistan." (1946).

Raamatud

Eesti keeles ilmunud

Inglise keeles ilmunud

  • "Down and Out in Paris and London" (1933)
  • "Burmese Days" (1934)
  • "A Clergyman's Daughter" (1935)
  • "Keep the Aspidistra Flying" (1936)
  • "The Road to Wigan Pier" (1937)
  • "Homage to Catalonia" (1938)
  • "Coming Up for Air" (1939)
  • "Animal Farm" (1945)
  • "Nineteen Eighty-Four" (1949)

Raamatud George Orwelli kohta

  • Crick, Bernard. "George Orwell: A Life". Penguin. 1982. ISBN 0-14-005856-7
  • Azurmendi, Joxe. "George Orwell. 1984: Reality exists in the human mind", Jakin, 32: 87–103. 1984.
  • Smith, D. & Mosher, M. "Orwell for Beginners". 1984. London: Writers and Readers Publishing Cooperative.
  • Flynn, Nigel. "George Orwell". The Rourke Corporation, Inc. 1990. ISBN 0-86593-018-X
  • Shelden, Michael. "Orwell: The Authorized Biography". HarperCollins. 1991. ISBN 0-06-016709-2
  • West, W. J. "The Larger Evils". Edinburgh: Canongate Press. 1992. ISBN 0-86241-382-6 (Nineteen Eighty-Four – The truth behind the satire.)
  • Newsinger, John. "Orwell's Politics". Macmillan. 1999. ISBN 0-333-68287-4
  • Bowker, Gordon. "George Orwell". Little Brown. 2003. ISBN 0-316-86115-4
  • Taylor, D. J. "Orwell: The Life". Henry Holt and Company. 2003. ISBN 0-8050-7473-2
  • Hitchens, Christopher. "Why Orwell Matters". Basic Books. 2003. ISBN 0-465-03049-1
  • Larkin, Emma. "Finding George Orwell in Burma" New York: Penguin Group. 2005. ISBN 1-59420-052-1
  • Richard Rees. George Orwell: Fugitive from the Camp of Victory. London, Secker & Warburg, 1961)

Esseed

  • "A Hanging" (1931)
  • "Shooting an Elephant" (1936)
  • "Charles Dickens" (1939)
  • "Boys' Weeklies" (1940)
  • "Inside the Whale" (1940)
  • "The Lion and The Unicorn: Socialism and the English Genius" (1941)
  • "Wells, Hitler and the World State" (1941)
  • "The Art of Donald McGill" (1941)
  • "Looking Back on the Spanish War" (1943)
  • "W. B. Yeats" (1943)
  • "Benefit of Clergy: Some notes on Salvador Dali" (1944)
  • "Arthur Koestler" (1944)
  • "Notes on Nationalism" (1945)
  • "How the Poor Die" (1946)
  • "Politics vs. Literature: An Examination of Gulliver's Travels" (1946)
  • "Politics and the English Language" (1946)
  • "Second Thoughts on James Burnham" (1946)
  • "Decline of the English Murder" (1946)
  • "Some Thoughts on the Common Toad" (1946)
  • "A Good Word for the Vicar of Bray" (1946)
  • "In Defence of P. G. Wodehouse" (1946)
  • "Why I Write" (1946)
  • "The Prevention of Literature" (1946)
  • "Such, Such Were the Joys" (1946)
  • "Lear, Tolstoy and the Fool" (1947)
  • "Reflections on Gandhi" (1949)
  • "Bookshop Memories" (1936)
  • "The Moon Under Water" (1946)

Poeemid

  • "Romance" (1925)
  • "A Little Poem" (1936)

Orwelli looming eesti raadiotes

  • "Loomade farm" Nõmme Raadio Meediapangas
  • "1984" Nõmme Raadio Meediapangas

Orwelli looming eesti teatris

Viited

  1. ↑ George Orwell, Encyclopædia Britannica.
  2. ↑ Bastian H (2004). Down and almost out in Scotland: George Orwell, tuberculosis and getting streptomycin in 1948., JLL Bulletin: Commentaries on the history of treatment evaluation
  3. ↑ John J. Ross, Tuberculosis, Bronchiectasis, and Infertility: What Ailed George Orwell?, Clin Infect Dis. (2005) 41 (11): 1599–1603., doi: 10.1086/497838

Välislingid

Tsitaadid Vikitsitaatides: George Orwell
  • George Orwelli romaanidel põhinevad mängufilmid (ingliskeelne)
  • George Orwell Ulmekirjanduse BAASis
  • "Remembering George Orwell" (ingliskeelne)
  • Kalle Kurg.""1984". Maailma vaevane helin." Helilooja Mihkel Keremi multidimensioonilisest teosest George Orwelli romaani "1984" motiividel. – Teater. Muusika. Kino 4, 2020. [1]