Huuksi mõis
Huuksi mõis (saksa keeles Hukas) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Järva valda Järva maakonnas.
Ajalugu
Berend Johann von Uexküll (1648–1687) eraldas 17. sajandil Huuksi mõisa oma Päinurme mõisast. Pärast tema surma läks mõis Otto Constantin von Uexküllile (1672–1718) ja 1727. aastal tema väimehele Otto Friedrich von Budbergile.
Budbergide kätte jäi mõis 1789. aastani, mil selle 44 000 rubla eest ostis Johann Ernst von Maydell.
1816. aastal ostis mõisa 165 000 rubla eest Johann Christoph Engelbrecht von Grünewaldt.
1852 ostis mõisa Lokuta mõisnik August Rausch von Traubenberg, kelle poeg Thure Rausch von Traubenberg oli Uukse[1] mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist.
Mõisakompleks
Esinduslik mõisahoone ehitati mitmes järgus 18.–20. sajandil. Hoone oli keskelt kahe- ja otstest ühekorruseline. Fassaadi keskosal oli sammastele toetuv katusealune ja tagaküljel graniidist terrass.
Peahoone sai tugevalt kahjustada teises maailmasõjas ning lagunes järgnenud aastakümneil varemeiks. Nüüd on hoonest alles ainult vasakpoolse otsa müürid.
Säilinud on mõni ümberehitatud kõrvalhoone ja ülejäänud kõrvalhoonete varemed, samuti võsastunud park.
Vaata ka
Viited
- ↑ Uuemad sõnumid. Uute kreisisaadikute valimine, Uukse parun Thure Rausch von Traubenberg, Eesti Postimees ehk Näddalaleht: ma- ja linnarahvale, nr. 5, 31 jaanuar 1902
Kirjandus
Välislingid
- Huuksi mõisast Eesti mõisaportaalis
- Eesti Ajalooarhiivi Kinnistute register: Huuksi mõis (Peetri khk)
Kirik: Peetri
Mõisad: Ammuta mõis | Aru mõis (Aru) | Aru mõis (Arrohof) | Aru mõis (Arro) | Ataste mõis | Enari mõis | Esna mõis | Huuksi mõis | Kodasema mõis | Koigi mõis | Koordi mõis | Köisi mõis | Küti mõis | Lähevere mõis | Müüsleri mõis | Olli mõis | Palasi mõis | Palu mõis | Peetri kirikumõis | Prandi mõis | Põhjaka mõis | Päinurme mõis | Sargvere mõis | Silmsi mõis | Suur-Öötla mõis | Viisu mõis | Vodja mõis | Väike-Kareda mõis | Väike-Öötla mõis