Peetri kihelkond

Peetri kihelkond ka Järva-Peetri kihelkond (lühend Pee; saksa keeles Kirchspiel St. Petri in Jerwen) oli ajalooline kihelkond Järvamaal ja Eestimaa kubermangu Järva kreisis.

Piirkonna ajalugu

Peetri kirikukihelkond moodustati 13. sajandil tõenäoliselt varasema muinaskihelkonna kohale.

13. ja 14. sajandi vahetusel rajati kihelkonda Järva-Peetri kirik.

Peetri kihelkonna mõisad

Ataste mõis (Alexanderhof) – Aruküla mõisa kõrvalmõis
Ammuta mõis (Ammuta) – Pähu mõisa kõrvalmõis
Aru mõis (Aru) – rüütlimõis
Aru mõis (Arrohof) – poolmõis
Aru mõis (Arro) – Koigi mõisa karjamõis
Enari mõis (Ennarm) – rüütlimõis
Esna mõis (Orrisaar) – rüütlimõis, Küti kõrvalmõisaga
Huuksi mõis (Hukas) – rüütlimõis
Kodasema mõis (Koddasem) – rüütlimõis
Koigi mõis (Koik) – rüütlimõis
Koordi mõis (Kirrisaar) – rüütlimõis
Köisi mõis (Keis) – rüütlimõis
Küti mõis (Kütti) – Esna mõisa kõrvalmõis
Lähevere mõis (Lehhewer) – Päinurme mõisa karjamõis
Müüsleri mõis (Seinigal, Senegall) – rüütlimõis
Olli mõis (Olli) – Viisu mõisa karjamõis
Palasi mõis (Pallas) – Päinurme mõisa karjamõis
Suur-Palu mõis (Pallo) – rüütlimõis
Peetri kirikumõis (St. Petri) – kirikumõis rüütlimõisa staatuses
Prandi mõis (Brandten, Kardina) – rüütlimõis
Põhjaka mõis (Pohjack) – rüütlimõis
Päinurme mõis (Assik) – rüütlimõis
Sargvere mõis (Sarkfer) – rüütlimõis
Silmsi mõis (Silms) – rüütlimõis
Suur-Öötla mõis (Gross-Oethel) – rüütlimõis
Viisu mõis (Wieso) – rüütlimõis, Olli karjamõisa ja Korba poolmõisaga
Vodja mõis (Wodja) – rüütlimõis, Aru karjamõisaga ja Lasputre poolmõisaga
Väike-Kareda mõis (Essensberg) – rüütlimõis
Väike-Öötla mõis (Klein-Oethel) – rüütlimõis^[1]
Korba poolmõis (Korba), eraldati Silmsi mõisast 1822. aastal^[2].

Peetri kihelkonna mõisavallad

Peetri kihelkonnas 19. sajandi algul moodustatud mõisavallad:

Aru mõisavald (Gemeinde Aru)
Esna mõisavald (Gemeinde Orrisaar)
Huuksi mõisavald (Gemeinde Hukas)
Kodasema mõisavald (Gemeinde Koddasem)
Koigi mõisavald (Gemeinde Koik)
Koordi mõisavald (Gemeinde Kirrisaar)
Köisi mõisavald (Gemeinde Keis)
Müüsleri mõisavald (Gemeinde Seinigal)
Palu mõisavald (Gemeinde Pallo)
Peetri mõisavald (Gemeinde St. Petri)
Prandi mõisavald (Gemeinde Brandten)
Põhjaka mõisavald (Gemeinde Pohjack)
Päinurme mõisavald (Gemeinde Assik)
Sargvere mõisavald (Gemeinde Sarkfer)
Silmsi mõisavald (Gemeinde Silms)
Suur-Öötla mõisavald (Gemeinde Gross-Oethel)
Vaali mõisavald(Gemeinde Wahlhof)
Viisu mõisavald (Gemeinde Wieso)
Vodja mõisavald (Gemeinde Wodja)
Väike-Kareda mõisavald (Gemeinde Essensberg)
Väike-Öötla mõisavald (Gemeinde Klein-Oethel)

Peetri kihelkonna vallad alates 1866^[3]

Esna vald (Orrisaar) – 1916 nimetati ümber Ruusa vallaks
Koigi vald (Koik)
Huuksi vald (Hukas) – 1892 liideti Koigi vallaga
Kodasema vald (Koddasem) – 1892 liideti Esna vallaga
Koordi vald (Kirrisaar) – 1893 liideti Esna vallaga
Müüsleri vald (Seinigal) – 1892 liideti Esna vallaga
Palu vald (Pallo) – 1892 liideti Sargavere vallaga
Prandi vald (Brandten) – 1892 liideti Sargavere vallaga
Päinurme-Vaali vald (Assik mit Wahlhof) – 1875 eraldati eraldi valdadeks
Sargvere vald (Sarkfer) – 1906 liideti Paide kihelkonna Mäo vallaga^[küsitav]
Silmsi vald (Silms) – 1892 liideti Koigi vallaga
Viisu vald (Wieso) – 1893 liideti Esna vallaga
Vodja vald (Wodja mit Arrohof) – 1892 liideti Esna vallaga
Väike-Kareda – Köisi vald (Essensberg-Keis) – 1892 liideti Koigi vallaga
Öötla vald (Oethel) – 1892 liideti Esna vallaga

1875 moodustatud vallad

Päinurme vald (Assik) – 1892 liideti Koigi vallaga
Vaali vald (Wahlhof) – 1893 liideti Koeru kihelkonna Udeva-Norra vallaga

Kihelkonna alad tänapäeval

Nüüdisajal jäävad kihelkonna maad Järva maakonda.

Viited

↑ Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk lk. 92-93.
↑ Märt Uustalu, Poolmõisatest ja nende omanikest Eesti- ja Liivimaal, Tallinna Ülikool
↑ Peetri kihelkond, Eesti Ajalooarhiiv

Kirjandus

Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 513–517.
Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk lk. 92-93.
Rudolf Stokeby. Ajalooline traditsioon Peetri kihelkonnast 1929. a. Eesti Kirjandusmuuseum. 2008.