Jüri Parijõgi

Jüri Parijõgi. Giulia Landonio tušijoonistus

Jüri Parijõgi (kuni 25. aprillini 1935 Parinbak, ka Parinbach; 2. september 1892 Kunda-Malla vald – 9. juuli 1941 Tartu) oli eesti noorsookirjanik ja pedagoog.

Ta õppis Kunda vallakoolis, 1905–1909 Rakvere linnakoolis ja 1929–1931 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas. Jüri Parijõgi oli alates 22. septembrist 1934 üliõpilaste seltsi Raimla liige ja alates 16. maist 1936 vilistlane.

Alates 1910. aastast töötas õpetajana. Osales 1915–1917 I maailmasõjas ja 1919–1920 Vabadussõjas (alamleitnant, 1920). Viidi 1941. aasta 7. juuli öösel kodust ülekuulamisele. Hukkus NKVD massimõrva ohvrina Tartu vanglas.

Tegevus pedagoogina

Osales 1910. aastal Rakvere linnakooli pedagoogikakursustel ja seejärel töötas õpetajana: aastail 1910–1915 Rakvere lähedal Kaarli vallakoolis, 1920–1921 Rakvere 1. Algkoolis, 1921–1923 Rakvere Õpetajate Seminari Harjutuskoolis. 1923. aastal sai Rakvere Õpetajate Seminari Harjutuskooli direktoriks ja hakkas propageerima üldõpetuse metoodikat.

1929. aastal asus elama Tartusse, kus töötas aastail 1929–1930 Tartu 3. Algkoolis õpetajana ja 1931–1940 Tartu 4. Algkooli juhatajana. 1940–1941 oli Parijõgi Tartu Õpetajate Seminari direktor.

Ta oli Akadeemilise Pedagoogika Seltsi üks asutajaid ja juhatuse liige. Koostas üldainete ja koduloo õppekavu, avaldas metoodikaraamatuid ja õpikuid.

Looming

Kirjandusega tegeles 1912. aastast. Kirjutanud peamiselt jutte ja ühe muinasjutukogu. Tema teostes ilmneb lapse hingeelu sügav mõistmine ja isikupärane jutustamisstiil.[viide?] Avaldanud ka ajaloo- ja emakeeleõpikuid.

Teosed

Jutukogud

  • "Semendivabrik" (1926; ka "Tsemendivabrik"[1])
  • "Laevapoisi päevilt" (1927)
  • "Jaksuküla poisid" (1930)
  • "Jõulud! Jõulud!" (1930)
  • "Suuskadel Vallastesse" (1932)
  • "Meie Eku" (1937)
  • "Kulbult Atlandile" (1939)
  • "Teotahtelised poisid" (1942)

Matkakirjeldused

  • "Kevad kutsub" (1929)
  • "Soome" (1929)
  • "Alutaguse metsades" (1937)

Muinasjutukogu

  • "Külaliste leib ja teisi eesti muinasjutte" (1937)

Jutustused

  • "Teraspoiss" (1937)

Artiklid

  • Murdeealiste poiste kirjanduslikud ainevallad ja käsitluslaad. – Eesti Kirjandus nr.1/1939

Isiklikku

Jüri Parijõe poeg Endel Parijõgi on Eesti majandusteadlane.

Viited

  1. ↑ "Järjejutt. Jüri Parijõgi "Tsemendivabrik", 3". Vikerraadio. ERR. 6. september 2017. Vaadatud 6. septembril 2017.

Kirjandus

  • "Jüri Parijõgi". Kirjandusnimestik, koostajad Anu Kehman, Tiia Suls, Reet Krusteni saatesõna. Eesti Lasteraamatukogu, Tallinn 1992, 99 lk
  • ""Sellele teekonnale ei vajata midagi..." Noorsookirjaniku Jüri Parijõe abikaasa jutustab oma mehe arreteerimisest" – Postimees 8.01.1944, nr 5, lk 4; loetav ka digiteeritud ajalehtede aadressil
  • Reet Krusten, "Jüri Parijõe elu ja loomingu teedel" – Keel ja Kirjandus 1960, nr 5, lk 281–294 ja nr 6, lk 327–339; ka Reet Krusteni kriitikakogumikus "Raamatute keskel", Eesti Raamat, Tallinn 1979, lk 7–39
  • Eesti kirjanduse ajalugu, IV köide, 2. raamat, Eesti Raamat, Tallinn 1984, lk 434–440 ja bibliograafia lk 447, ülevaate autor Reet Krusten
  • Riho Lahi, "Kohtumised", Eesti Raamat, Tallinn 1988, lk 78–93
  • Rutt Hinrikus, "Jüri Parijõgi, kirjanik ja õpetaja" – Kultuur ja Elu 1992, nr 8, lk 47–51
  • Reet Krusten, "Jüri Parijõe viimane eluaasta" – Keel ja Kirjandus 1992, nr 9, lk 513–518
  • Maie Kalda, ""Semendivabrik" ei olnud lastekirjandus" – Looming 1992, nr 9, lk 1269–72 ja Maie Kalda raamatus "Mis mees ta on", Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Tallinn 2000, lk 284–296
  • Malle Reidolv, "Lehekülgi Jüri Parijôe elust ja tegevusest" – Haridus 1997/oktoober, nr 5, lk 61–63
  • Malle Reidolv, "Vähetuntud lehekülgi Jüri Parijôe elust ja tegevusest" – Kuma I, Tartu Õpetajate Seminar, Tartu 1998, lk 15–23
  • Jaanika Palm, "Jüri Parijõgi Eesti lastekirjanduse teoreetikuna" (peatükk valmivast uurimusest "Eesti lastekirjanduse teooria ja kriitika ajalugu") – almanahh "Nukits", Eesti Lastekirjanduse Teabekeskus, Tallinn 2002, lk 40–43
  • Reet Krusten, "Hea kirjanik vajab paremat mälestamist" – Tartu Postimees 3. 9. 2002, lk 2
  • Ago Marksoo, "Rannapoisi pihtimus Jüri Parijõe juubelil" – Virumaa Teataja 6. 9. 2002
  • Valdo Einmann, "Jüri Parijõe mälestus vajaks jäädvustamist" – Virumaa Teataja 31. 1. 2006
  • Ilmar Palli, "Isa ütles emale, et sellisele teele pole tal midagi tarvis" – Maaleht 14. 5. 2009

Välislingid

Vikitekstides on artikliga seotud alliktekste: Autor:Jüri Parijõgi
Tsitaadid Vikitsitaatides: Jüri Parijõgi
  • Jüri Parijõgi Eesti biograafilises andmebaasis ISIK