Katariina käik

Kaart

Katariina käik on Tallinna vanalinnas Vene tänavat ja Müürivahe tänavat ühendav^[1] jalakäijate tee. Käik sai nime aastal 1996.

Käik kulgeb Vene tänava hoonete 12 ja 14 vahelt kuni Müürivahe tänav 35 hooneni.

Katariina käik, 1974. aastal
Katariina käik, 2007. aastal
Vaade Katariina käigule Vene tänava poolt, 2018. aastal
Vaade Katariina käigule Müürivahe tänava poolt, 2018. aastal

Tallinna Püha Katariina kiriku hauaplaadid Katariina käigus

Keskaegsete matusekommete kohaselt maeti väärikaid isikuid kirikutesse ja nende hauakohad märgistati mälestuseks hauaplaatidega. Katariina kiriku põrand oli suurel määral kaetud suurte hauakivide ja plaatidega^[2].

Domiiniklaste Katariina kirik ning Püha Katariina klooster suleti Tallinna magistraadi poolt usupuhastuse tuleku alul (1525) ning mungad aeti linnast välja.

Kloostri krunt ja hoonete varemed asuvad praegu peaasjalikult uue 1841–1845 ehitatud katoliku Tallinna Peeter-Pauli katedraali, ning Vene tänava ja Müürivahe tänava kinnistutel.

Keskaegse kiriku lääneossa püstitas suurkaupmees Andreas Koch 1874. aastal aida, kui linn 1874. aastal ala talle müüs, kasutades kloostrikiriku hauakive põrandaks. 1882. aastal omandas parun Arthur Girard de Soucanton nendest kividest hulga paremini säilinuid (Isand Adolfi hauakivi († 1330), Diderick Bocholt, Lodovicus de Holte († 1437)) ja püstitas nad algselt oma Rocca al Mare suvemõisa tee äärel (n.n. Via Appia)^[2]. Ülejäänutest hauakividest osad (Hinricus Cocus († 1385), Johan Oldendorp († 1448), Tidemanus de Hereke († 1488), Hans Verlink († 1470), Hans Fient († 1425)) olid juba enne teist maailmasõda, endise Katariina kiriku õhtupoolse Koch'i aida lõunapoolsel küljel püstitatud ja klambrite abil seina külge kinnitatud.

Bremenite aadlivapp keskel ja kahe tekstiribaga servadel hauaplaadi säilinud katked^[4]
Diderick Bocholti vapikilbi ja peremärgiga, evangelistisümbolitega ning gooti minuskelkirjaga hauaplaat^[5]

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Katariina käik

Vaata ka

Viited

↑ Tänava-ja muude kohanimede andmine ning muutmine kesklinnas, Tallinna Linnavalitsus 12.04.1996 määrus number 26
↑ ^2,0 ^2,1 Olaf Sild, Tallinna linna ja ta ligema ümbruskonna vanust hauakivest., Usuteadusline Ajakiri, IV aastakäik, November 1929, nr 1
↑ 2002 Adolfi (?) hauaplaat, 14. saj. (paas) kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 15.04.2021)
↑ 2003 Bremeni hauaplaat, 15. saj. (paas) kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 15.04.2021)
↑ 2004 Bucholti (ka Bocholti), 15. saj. hauaplaat (paas) kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 15.04.2021)