Viru väljak

Viru väljak on väljak Tallinna kesklinnas. Seal ristuvad Pärnu maantee, Narva maantee ja Mere puiestee ning Vana-Viru ja Viru tänav.

Väljakul asub ringtee (Viru ring). Seda läbivad kõik Tallinna trammiliinid.

Väljaku nimevariandid

• Kuni 1939. aastani Vene turg (vene keeles Русскій рынокъ, Вшивый рынок; saksa keeles Russischer Markt, Läusemarkt), mil Tallinna linnavolikogu poolt^[1] nimetati Viru väljakuks. Rahva seas kutsuti ka Täituruks.
• 1939–1940 nimetati väljakut Viru väljakuks.
• 1941–1944 Saksa okupatsiooni ajal 1941–1944 Wierländischer Platz 'Virumaa väljak'.
• 1949^[2]–1960 Stalini väljak
• 1960–1970 Keskväljak.
• Alates septembrist 1970 kannab väljak taas Viru väljaku nime.^[3]

Ehitised ja rajatised Viru väljaku piirkonnas

• Metro Plaza (endine Rotermanni kaubamaja hoone, kus aastatel 1872–1917 tegutses Tallinna Aleksander I Gümnaasium^[4] ja seejärel Tallinna Linna I Tütarlaste Gümnaasium, Tallinna III Gümnaasium, III Reaalkool, Tallinna III keskkool^[5] ja Eritööstuskool nr 49. Uue hoone ehitamisel säilitati hoone Mere puiestee poolne välissein, mida kasutatakse kaetud jalgtänava piirdena), Viru väljak 2 (algselt Narva maantee 1)
• Nordic Hotel Forum (2007), Viru väljak 3
• Viru hotell (1972) ja Café Amigo, Viru väljak 4
• Viru Keskus (2003), Viru väljak 4/6
• Viru Keskuse bussiterminal, Viru väljak 6
• Pritsimaja, Vana-Viru tänav 14. Ehitati aastatel 1871–1872, arhitekt Ferdinand Kordes. Kultuurimälestis nr 1244.^[6]
• Tammsaare park

Ajalugu

13. sajandi alguses ulatus Tallinna lahe rannajoon praeguse Viru ringini, kuid 14. sajandi alguseks oli meri nüüdse Viru väljaku kohalt taandunud. Viru väljaku piirkond oli toona savivõtukohaks ning selle järgi nimetati praegust väljaku idaküljel asuvat Viru tänavat veel 17. sajandi keskel saksa keeles lemstrate, leystrate ehk Savi tänavaks.

Tallinna linnamüüri Viru väravatest kagu pool väljaspool linna kaitserajatiste piire asunud aladel kujunes 1700–1710 rajatud Uue poolbastioni ja Strömbergi reduudi vahelise alale praegusest Sokos Hotell Virust edela poole lai lage ala, mille kirdepoolses osas oli heinamaa, edela poole asus linna puuhoov ja voorimeeste peatuskoht – Vene turg.

Aastatel 1849–1850 ehitati turu põhjaküljele arhitekt I. Jefimovi projekti järgi kahekorruseline Christian Abraham Rotermannile kuulunud kivihoone (Rotermanni kaubamaja), mille teisel korrusel asusid eluruumid ja esimesel korrusel kauplused. Maja juurde, idapoolsesse ossa, kujunes turg, kus kaubitsesid lähedalasuvate juurviljaaedade peamiselt venelastest omanikud.

1871. aastal müüdi kaubamaja hoone Tallinna linnale, kauplused ja hoones asunud korterid ehitati ümber, trepid lammutati ja 31. mail 1871 alustas hoones tegevust Aleksandri Poeglaste Gümnaasium.

1872. aastal valmis väljaku loodenurgas, kinnistul Narva väravate ees, kaupmees K. A. Johanseni kahekorruseline puithoone, krundile ehitati ka teenijatemaja, abihoone ja jääkelder. Projekteerijaks oli Karl Hippius. Hiljem ostis krundi koos hoonetega proviisor Hugo Oppermann, kes rajas esimesele korrusele apteegi (Oppermanni apteek, Vana-Viru tänav 15).

1873. aastal valmis Vene turu lääneküljel arhitekt Ferdinand Kodrese projekti järgi Tallinna Linna Vabatahtliku Tuletõrje Seltsi pritsimaja, millele 1922. aastal insener Georg Hellat projekteeris hoone Vana-Viru tänava poole kahekorruselise juurdeehitise.

• 
  Viru väljaku piirkond circa 1835
• 
  Tsirkusehoone, Vene turu ja Uue turu vahelisel alal
• 
  Vene turg. Foto: Heinrich Tiidermann
• 
  Vene turg ja Tallinna linna kaart, 1914

Aastatel 1887–1888 ehitati väljakule arhitekt Konstantin Nymani projekti järgi Aleksander Nevski kabel. Selle pidulik nurgakivipanek oli 14. septembril 1887 (vkj). See pühitseti 14. novembril 1888 (vkj) Birkõs 17. oktoobril 1888 (vkj) toimunud raudteeõnnetuse ning keiser Aleksander III ja tema perekonna pääsemise mälestuseks. Kabel allus kuni 1894. aastani Tallinna Issanda Muutmise peakirikule, hiljem Kuremäe kloostri Tallinna abikloostrile. Kabel lammutati 1920. aastate alguses.

Vene turu ja Uue turu vahelisel alal (1896. aastal kaotati turg vanalinnas Tallinna raekoja ees ja toodi Virumäe edelaosasse, kuhu 1899. aastal ehitati kapitaalne paekivist turuhoone) hakkasid pärast 1896. aastat tegutsema ajutistes hoonetes mitmesugused lõbustusasutused: Peterburi Scipio Ciniselli tsirkuse hoone (arh. Erwin Bernhard) – suur puidust rotund, mis põles maha 1881./1882. aastal –, mehaaniliste liikuvate figuuride teater, kus näidati vahakujude kollektsioone, loomatopiseid, elusuuruses inimese mudeleid jne.

1902. aastal viidi Vene turult minema vanakraamiturg ehk "täika" Väikese Rannavärava juurde, mis ulatus Suure Rannavärava bastioni juures asunud Margareeta aiani,^[7] 1909. aastal aga toodi sinna üle seni Harju värava juures tegutsenud Heinaturg. Küttepuude, heinte, vilja ja puunõudega kaubitsejad täitsid platsi idakülje peaaegu Suur-Tartu maanteeni.

Ajaloolisest Vene turust, mis asus osalt Pritsimaja ja Viru vahel ja osalt Viru hotelli kohal, on säilinud väljaku kahe külje hoonestus – pritsimaja ja Rotermanni kaubamaja, kahe ülejäänud külje hoonestus hävis 1944. aasta märtsipommitamises.

Narva maantee alguses praeguse Sokos Hotell Viru asukohal (Narva maantee 4) tegutses aastatel 1917–1929 Kohvik Linden^[8] ja asus aastatel 1929–1944 Tallinna Kunstimuuseum, hotell Room (Narva mnt 20) jt hooned, mis hävinesid 1944. aasta märtsipommitamisel.

• 
  Vene turg, Jaani tänav ja Viru tänava algus 1930–1940
• 
  Vaade Viruvärava mäelt Vene turule, 1930–1940. Taamal Narva maantee alguse hooned
• 
  Vene turg, paremal Aleksandri gümnaasiumi hoone, vasakul Aleksander Nevski õigeusu kabel. (1898–1903)
• 
  Vaade Vene turule ja Narva maanteele 1928. aastal IX üldlaulupeo rongkäiguga

1930. aastatel asus turu põhjapoolsel küljel liiniautobusside lõpp-peatus. Väljaku Narva maantee alguses, praeguse Sokos Hotell Viru asukohal (Narva maantee 4), asus 20. sajandi esimesel poolel Tallinna Kunstimuuseum, mis hävines 1944. aasta märtsipommitamises.

1945. aastal toimunud üleliidulise arhitektuurivõistluse järel projekteerisid Otto Keppe, Voldemar Meigas ja Harald Arman Tallinna uue generaalplaani kohaselt väljaku alale Keskväljaku.

Aastatel 1950–1959 asus Stalini väljakul maaliinide bussijaam (umbkaudu praeguse Radisson BLU Hotel Tallinn kohal) ja selle taga, praeguse Kaubamaja tänava ja Rävala puiestee ristil, tsirkusetelk.

Väljaku idaküljele ehitati 1975. aastal Teenindusmaja, aga lõplikud mõõtmed sai väljak siis, kui lammutati Narva maanteel asunud 1909. aastal ehitatud neljakorruseline paekivist hoone (Narva maantee 4), mis oli ehitatud koolihooneks (Beljajeva erakool), kus aastatel 1923–1931 tegutses I Vene eragümnaasium, kuid kus lõpuks asus Punane Rist ja lastepolikliinik ja lõunaküljele ehitati aastatel 1970–1972 Viru hotell ning Narva maantee alguses tegutsenud bensiinijaama kohale ehitati Tallinna Postimaja. Viru hotelli, Teenindusmaja ja Tallinna Kaubamaja vana hoone vahel paiknes marsruuttaksode peatus.

2002. aasta suvel hakati Viru hotelli külje alla, Narva maantee ja Laikmaa tänava nurgale, parkla asemele rajama uut kaubanduskeskust Viru Keskust, mis valmis 2004. aastal.

Viited

Välislingid

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Viru väljak

• Linda Järve, Viru väljak neelab 1,7 miljardit krooni. Õhtuleht, 23. aprill 1999
• Jüri Muttika, Tallinna kaks südant. Eesti Ekspress, 4. mai 2006
• Robert Nerman, Viru väljaku ilme on sajandite jooksul aina muutunud. Postimees, 15. detsember 2006