Lepieli maakond

Lepieli maakond
valgevene keeles Лепельскі павет
vene keeles Лепельский уезд
Pindala: 3900 km²
Elanikke: 1 567 000 (1897)
Rahvastikutihedus: 402 in/km²
maakonnalinn: Lepiel

Lepieli maakond (valgevene keeles Лепельскі павет; vene keeles Лепельский уезд) oli Venemaa Keisririigi ja Valgevene NSV Vitebski kubermangu haldusüksus.

Ajalugu

Sealsed maad läksid Venemaa koosseisu teise Poola jagamise järel. Maakond rajati 1793. aastal endise Polotski vojevoodkonna aladele. Alghselt oli see Polotski asehaldurkonna koosseisus. See likvideeriti aastal 1796 (samal aastal kui asehaldurkondki) ja moodustati taas aastal 1802. Aastal 1923 nimetati maakond ümber Botšeikovo maakonnaks, ühtlasi läks osa selle alasid üle Senno maakonna koosseisu. Maakond likvideeriti 20. juunil 1924. See piirnes läänes Vilno kubermanguga, põhjas Drissa maakonnaga, kirdes Polotski maakonnaga, lõunas aga Mogiljovi ja Minski kubermanguga. Maakonna pindala oli 3900 km²

Aastal 1897 elas maakonnas 156 700 inimest. Elanikest moodustasid enamiku valgevenelased (82%), juute oli 11,6%, poolakaid 4% ja venelasi 1,7^[1]

Aastal 1913 oli maakonna territooriumil üks linn (Lepiel), 13 alevit ja 27 valda.

Haldusjaotus

Venemaa keisririigi koosseisus jagunes maakond valdadeks (vene keeles Волость). Maakonna keskuseks oli maakonnalinn (Lepiel, lisaks oli maakonnas aastal 1913 veel 13 alevit ja 27 valda.

Alevid olid aastal 1906: Arechaŭna, Babyničy, Pietuchoŭščyna, Hryckaŭščyna, Sciapaniki, Sialco, Čubatyja, Bačejkava, Biešankovičy, Varoničy, Zaskarki, Vietryna, Kubličy, Sielišča, Pyšna, Uła, Ušačy, Kamień ja Čašniki. Popovštšina ja Soroki aleveid tänapäeval ei eksisteeri.^[2]

27 valda maakonna koosseisus olid:

Viited