Luhanski oblast

Luhanski oblast
ukraina Луганська область (Luhanska oblast)
Luhanski oblasti lipp Luhanski oblasti vapp
Pindala: 26 684 km²
Elanikke: 2 167 802 (1.01.2018)[1]
Rahvastikutihedus: 81,2 in/km²
Keskus: Luhansk (de jure) Sjevjerodonetsk (de facto)
Ametlikud keeled: ukraina

Luhanski oblast on 1. järgu haldusüksus Ukraina idaosas.

Oblast moodustati 1938. aastal, kui tema ala eraldati vanast Donetski oblastist. Kuni 1958. aastani ja aastail 1970–1990 kandis ta nime Vorošilovgradi oblast.

2014. aasta kevadest alates on oblasti lõunaosa Venemaa toetatud mässuliste valduses, kes on oblasti piires välja kuulutanud tunnustamata Luhanski Rahvavabariigi. Oblasti valitsusasutused viidi ajutiselt Luhanskist Sjevjerodonetskisse kuni 2022. aastal Vene väed ka selle linna okupeerisid ning septembri lõpus kogu oblasti annekteerisid.

Loodus

Oblasti pinnamood on valdavalt tasandikuline. Lõunas ulatub Donetski kõrgustik 367 meetrini. Kliima on mõõdukalt mandriline. Jaanuari keskmine temperatuur jääb –6...–8 °C ja juuli oma 21...23 °C vahele, sademeid on kuni 450 mm aastas. Luhanski oblast asub stepi levialal.

Peamiseks maavaraks on kivisüsi.

Majandus

Tegemist on olulise rasketööstuspiirkonnaga, kus juhtivateks majandusharudeks söetööstus, metallurgia, masinaehitus (transpordi- ja kaevandusmasinaehitus, metallurgia ja keemiatööstuse sisseseade), keemiatööstus, naftakeemia.

Transport

Oblasti ala läbivad mitmed olulised magistraalid: Harkivit Volgogradiga ühendavad raud- ja maantee, maantee Moskvast Rostovisse Doni ääres.

Luhanski oblasti kaudu tuleb Ukrainasse torujuhtmeid pidi maagaas Stavropolist ja Orenburgist, nafta Volga-äärsetest piirkondadest ning Põhja-Kaukaasiast.

Haldusjaotus

Oblast jaguneb halduslikult 8 rajooniks, millest vaid 4 on keskvalitsuse kontrolli all:

• Altševski rajoon (Алчевський район), keskus Altševsk;
• Dovžanski rajoon (Довжанський район), keskus Dovžansk (Sverdlovsk);
• Luhanski rajoon (Луганський район), keskus Luhansk;
• Rovenkõ rajoon (Ровеньківський район), keskus Rovenkõ;
• Štšastja rajoon (Щастинський район), keskus Novoaidar;
• Sjevjerodonetski rajoon (Сєвєродонецький район), keskus Sjevjerodonetsk;
• Starobilski rajoon (Старобільський район), keskus Starobilsk;
• Svatove rajoon (Сватівський район), keskus Svatove.

2020. aastani jagunes 18 rajooniks ja 14 oblastilise alluvusega linnaks:

• Antratsõti rajoon
• Bilokurakõne rajoon
• Bilovodski rajoon
• Dovžanski rajoon
• Krasnodoni rajoon
• Kreminna rajoon
• Lutuhõne rajoon
• Markivka rajoon
• Milove rajoon
• Novoaidari rajoon
• Novopskovi rajoon
• Perevalski rajoon
• Popasna rajoon
• Slovjanoserbski rajoon
• Stanõtsja Luhanska rajoon
• Starobilski rajoon
• Svatove rajoon
• Trojitske rajoon

Rahvastik

Peamiselt kaevanduslinnade rohkuse tõttu ulatub linnarahvastiku osakaal oblastis üle 85%.

Suuremad linnad:

• Luhansk 445 900 elanikku (2004)
• Sjevjerodonetsk 111 900
• Altševsk 112 100
• Lõssõtšansk 110 500
• Krasnõi Lutš 87 300
• Stahhanov 80 900
• Dovžansk 67 900
• Antratsõt 60 300
• Rubižne 60 200
• Brjanka 51 400
• Rovenkõ 51 300
• Krasnodon 49 400

Rahvuslik koosseis

Oblasti elanikest on ukrainlasi 58%, venelasi 39% ning valgevenelasi 2%. Neile järgnevad arvukuselt tatarlased ja armeenlased.

Ukraina 2001. aasta rahvaloenduse andmetel pidas Luhanski oblasti elanikest emakeeleks vene keelt 68,84% ja ukraina keelt 30,01%.^[2]

Viited

Välislingid

• Oblasti administratsioon
• 11. oktoober 2014. Ukrajinska Pravda. На Луганщине стреляют. Жертвы - среди военных и мирных жителей (vene keeles)
• 15. oktoober 2014. Infovastupanu. В Луганской области появилась "Казацкая народная республика" - ИС (vene keeles)
• 16. oktoober 2014. Liga Novosti. Автодорога Бахмутовка-Луганск закрыта из-за боевых действий - ОГА (vene keeles)
• 16. oktoober 2014. Liga Novosti. Порошенко подписал закон об особом статусе Донбасса (vene keeles)