Merab Mamardašvili

Merab Mamardašvili (gruusia მერაბ მამარდაშვილი; vene Мераб Константинович Мамардашвили; 15. september 1930 Gori – 25. november 1990 Moskva, Vnukovo lennujaam) oli gruusia filosoof.

Elulugu

Mamardašvili sündis Goris sõjaväelase perekonnas.

Aastal 1952 asutas ta koos Boriss Grušini, Aleksandr Zinovjevi ja Georgi Štšedrovitskiga Moskva loogikaringi (hilisem Moskva metodoloogiaring või Moskva metodoloogiakoolkond).

Aastal 1955 lõpetas ta Moskva Riikliku Ülikooli filosoofiateaduskonna.

Ta töötas Moskvas, Prahas ajakirja Voprosõ Mira i Sotsializma juures (19611966) ja Gruusias (1980. aastast).

Mamardašvili filosofeerimist on nimetatud sokraatiliseks, sest ta kirjutas väga vähe, kuid pidas väga palju loenguid, sealhulgas Descartesist, Kantist, Marcel Proustist ja teadvusest, sealhulgas Moskvas, Doni-äärses Rostovis, Thbilisis, Riias, Vilniuses, Prantsusmaal, Saksamaal ja USA-s. Tema hilisperioodi tööd jäid ideoloogilistel põhjustel avaldamata (ja suurelt jaolt ka kirjutamata). Pärast tema surma on avaldatud hulk tema loengute üleskirjutusi.

Lapsepõlv ja noorpõlv

Merab Mamardašvili sündis 1930. aastal Gruusias Gori linnas. 1934. aastal asus perekond elama Venemaale, sest isa Konstantin Nikolajevitš saadeti õppima Leningradi sõjaväe poliitilisse akadeemiasse. Ta lõpetas selle 1938. Perekond kolis Kiievisse ning sealt Vinnõtsjasse, kus Merab läks esimesse klassi.

Aastal 1941 läks isa rindele ning Merab koos ema Ksenija Platonovna Garsevanišviliga läks elama Thbilisisse. Ta õppis Thbilisi 14. keskkoolis ning lõpetas selle 1949 kuldmedaliga.

Ta õppis Moskva Riikliku Ülikooli filosoofiateaduskonnas, kus sõbrunes Ernst Neizvestnõiga. Neljandal kursusel kukkus ta sotsialismi poliitilise ökonoomia eksamil läbi. Ajalehes Moskovski Universitet 6. jaanuari 1953. aasta numbris kirjutatakse: "Viiemees Mamardašvili ei suutnud õigesti orienteeruda talumajapidamise kahese loomuse küsimuses." Juba ülikoolis õppimise ajal huvitas teda inimteadvus.

Septembris 1953 kaitses Evald Iljenkov väitekirja "Abstraktse ja konkreetse dialektika K. Marxi "Kapitalis"". Mais 1954 toimus Iljenkovi ja Korovikovi "Gnoseoloogiliste teeside arutelu", millega seoses kujunes lõplikult välja Moskva loogiline ring ("dialektiliste stankovistide" ring), kuhu kuulusid Aleksandr Zinovjev, Boriss Grušin, Georgi Štšedrovitski ja Merab Mamardašvili.

Mälestuse jäädvustamine

2001. aastal avati Thbilisis tema mälestussammas. Selle sündmusega kaasnesid tänavakokkupõrked.

Filosoofia definitsioon

Mamardašvili rõhutas, et on "reaalne filosoofia" ja on filosoofilised süsteemid. Reaalne filosoofia on need allpool toodud definitsioonides loetletud probleemid, millega filosoofia tegeleb.

Filosoofia on:

  • akt, mis seisneb selle teadasaamises, mis tegelikult on; filosoofia on meie elu osa, meie võime kindlaks teha, mis tegelikult on, sealhulgas selle suhtes, mida me tunneme. Teiste sõnadega, filosoofia võimaldab meil mõista, millised on meie tunded pärast seda, kui me oleme kindlaks teinud, mida meie tunded tegelikult tähendavad (loengutest Proustist)
  • üks inimese enesekonstrueerimise tööriistu. Inimene on Mamardašvili järgi looduseväline, looduseülene olemus. Olemus, mis ei taandu teadaolevatele loodusjõududele, mida ei saa väljendada teadaolevate loodusjõudude terminites. Peamine seisneb selles, et inimene areneb iseenesest, talle ei ole arenemiseks tarvis mitte mingit loodust. Loodus on tema tegevuse ese;
  • olemisõpetus: See on seletus sellele, miks maailm on niisugunbe, miks on olesas inimene, miks on olemas just niisugune suhe inimese ja maailma vahel;
  • mõtlemisõpetus. Mamardašvili jaoks ei ole õieti olemisel ja mõtlemisel vahet. Et inimene on mõtlev olend ja olemine on see, kus mõtlev olend viibib ja tegutseb, siis ei ole mingit vahet, olemine ongi mõtleva inimese olemasolu;
  • õpetus olemise saladusest. Olemise peamine saladus on Mamardašvili järgi südametunnistus, eetiliste suhete olemasolu. Hea ja kurja eristus moodustab filosoofia tuuma;
  • õpetus vabadusest ja vabaduse tingimustest;
  • hügieen, millest tuleb kinni pidada mitteteadmisega tegelemisel, viis, mis võimaldab inimesel teda ümbritseva kolossaalse mitteteadmise tingimustes mitte hulluks minna;
  • läbielamise masin, mis selgitab tähendust;
  • õpetus igavestest probleemidest. Filosoofia aine on filosoofia.

Teosed

  • Процессы анализа и синтеза (Analüüsi ja sünteesi protsessid). – Вопросы философии, 1958, nr 2, lk 50–63.
  • Некоторые вопросы исследования истории философии как истории познания (Mõned filosoofia ajaloo kui tunnetuse ajaloo uurimise küsimused). – Вопросы философии, 1959, nr 12.
  • Исторический метод в «Истории философии» Гегеля (Ajalooline meetod Hegeli "Filosoofia ajaloos"). – Вести истории мировой культуры, 1960, nr 3.
  • К проблеме метода истории философии: (Критика исходных принципов историко-философской концепции К. Ясперса) (Filosoofia ajaloo meetodi probleemist: (K. Jaspersi filosoofia ajaloo kontseptsiooni lähteprintsiipide kriitika). – Вопросы философии, 1965, nr 6.
  • Категория социального бытия и метод его анализа в экзистенциализме Сартра (Sotsiaalse olemise kategooria ja selle analüüsi meetod Sartre'i eksistentsialismis). – Современный экзистенциализм: Критические очерки, Moskva 1966, alajaotus 2: Французский экзистенциализм, lk 149–204.
  • Формы и содержание мышления (К критике гегелевского учения о формах познания) (Mõtlemise vormid ja sisu (Hegeli tunnetusvormide õpetuse kriitikast) [1], Moskva: Высшая школа 1968, 191 lk.
  • Три беседы по метатеории сознания: Краткое введение в учение виджнянавады (Kolm vestlust teadvuse metateooriast: Lühike sissejuhatus vidžnjaanavaada õpetusse). – Труды по знаковым системам, Tartu 1971, kd 5. (Ученые записки Тартуского государственного университета. Выпуск 289). Vestluskaaslane Aleksandr Pjatigorski.
  • Классика и современность: Две эпохи в развитии буржуазной философии (Klassika ja nüüdisaeg: Kaks ajastut kodanliku filosoofia arengus). M. K. Mamardašvili, E. J. Solovjov, V. S. Švõrjov. – Философия в современном мире: Философия и наука: Критические очерки буржуазной философии, Moskva 1972.
  • Наука и ценности — бесконечное и конечное (Teadus ja väärtused – lõpmatu ja lõplik). Sõnavõtt ajakirja Voprosõ Filosofii ümarlauas teemal "Teadus, eetika ja humanism" 14.–15. märtsil 1973. – Вопросы философии, 1973, nr 8.
  • Обязательность формы (Vormi kohustuslikkus). Sõnavõtt ajakirja Voprosõ Filosofii ümarlauas teemal "Teaduse ja kunsti vastastikune toime teaduslik-tehnilise revolutsiooni tingimustes". – Вопросы философии, 1976, nr 12.
  • Проблема объективного метода в психологии (Objektiivse meetodi probleem psühholoogias). V. P. Zintšenko, M. K. Mamardašvili. – Вопросы философии, 1977, nr 7, lk 109–125. Ümbertrükk: Постнеклассическая психология, 2004, nr 1, lk 45–71.
  • Современная европейская философия (XX век) (Tänapäeva euroopa filosoofia). (1979; loengud). – Логос, 1992, nr 2.
  • "Klassikaline ja mitteklassikaline ratsionaalsuse ideaal" ("Классический и неклассический идеалы рациональности"; 1984)

Teosed eesti keeles

  • "Mõte kultuuris" (esseistlik artikkel). Vene keelest (ajakirjast Философские Науки 1989, nr. 11) lühendatult ja adapteeritult tõlkinud Andres Herkel – Vikerkaar 1990, nr. 7, lk. 65–69