Uusaeg

Uusaeg, ka modernsus (inglise keeles modernity, modern times) on ajalooperiood umbes 1500 kuni umbes 1914/1918, seega suurtest maadeavastustest ja renessansist Esimese maailmasõjani.

Uusaega on periodiseeritud mitut moodi. Uusaja alguseks on loetud:

  • aastat 1453, mil türklased (Osmanite riik) vallutasid Konstantinoopoli;
  • aastat 1492, mil Christoph Kolumbus avastas Ameerika;
  • aastat 1494, mil algasid Itaalia sõjad;
  • aastat 1500 kui üldistatud daatumit, mida seostatakse suurte maadeavastustega, renessansi ja humanismi algusega ning territoriaalriikluse ja absolutismi kujunemisega;
  • aastat 1517, mil Martin Luther algatas reformatsiooni;
  • aastat 1529, mil Saksamaa palgasõdurid vallutasid ja rüüstasid Rooma (Sacco di Roma);
  • aastat 1648, mil Vestfaali rahuga lõppes Kolmekümneaastane sõda.

Marksistlikus ajalookäsitluses on uusaeg seostatud kapitalistliku ühiskondlik-majandusliku formatsiooniga. Selle kontseptsiooni kohaselt algas uusaeg siis, kui kapitalism saavutas võidu feodalismi üle. Uusaja algust dateeritakse marksismis Inglise revolutsiooniga (16401660).

Uusaja lõpuks loetakse Esimese maailmasõja algust või lõppu (1914/1918). Marksistlikus ajalookirjutuses peetakse selleks Vene oktoobrirevolutsiooni (1917).

Sama perioodi on jaotatud ka varauusajaks ja "päris" uusajaks, mille piir on umbkaudu 1800. aastal (sageli tõmmatakse piir 1789., Prantsuse revolutsiooni algusaastaga).

Uusaja alus on matemaatiline loodusteadus, millest lähtub masinlik tehnika. Uusaja maailmapilt on süsteem, mis on allutatud kalkuleerivale majandamisele ja ratsionaalsele, objektiveerivale teadmisele. Tehnika muutis ümbruse ressursiks ja suuremahuliseks tarvitamisobjektiks.

Eesti uusaeg

 Pikemalt artiklis Eesti uusaeg

Eestis on uusaja alguseks (keskaja lõpuks) peetud kas 1520.–1530. aastatel siiamaile jõudnud reformatsiooni või aastatel 1558–1583 kestnud Liivi sõda, enam küll viimast. Uusaja lõpuks on pakutud ärkamisaja, 20. sajandi või Esimese maailmasõja algust.

Ajalooperioodid