Viirpuu

Viirpuu
Tömbilehine viirpuu (Crataegus laevigata). Otto Wilhelm Thomé illustratsioon (1885)
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae
Hõimkond	Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts	Roosilaadsed Rosales
Sugukond	Roosõielised Rosaceae
Perekond	Viirpuu Crataegus Tourn. ex L.
Tüüpliik
Harilik viirpuu (Crataegus rhipidophylla) Gand.

Viirpuu (Crataegus L.) on roosõieliste sugukonda kuuluv puittaimede perekond.

Viirpuu on väga liigirohke perekond kuni 1500 liigiga.^[1] Eesti kodumaiseid liike on R. Cinovskise (1971) järgi üheksa, neist sagedasim on harilik viirpuu, mis on tavaline Saaremaal. Üldse kasvatatakse Eestis üle 60 liigi viirpuid.^[2]

2017. aastal oli viirpuu aasta puu.^[3]

Kirjeldus

Viirpuud kasvavad enamasti 5–15 meetri kõrguseks. Noortel puudel on sile hall tüvi, millele vanadel puudel tekivad madalad pikisuunalised rõmed ja nende vahele kitsad seljakud. Viirpuu on hästi äratuntav okstel asuvate astelde järgi. Terava otsaga asteldeks muundunud lühivõrsed asuvad nii tüvel kui okstel ja on tavaliselt 1–3 cm pikad, ehkki mõõdetud on ka 11,5 cm pikkune astel.

Lehed paiknevad okstel vahelduvalt. Enamiku liikide lehed on hõlmised või saagja servaga. Abilehed püsivad paljudel liikidel sügiseni. Mõnel liigil on lehed pehmed ja tuhmid, teistel nahkjad ja läikivad.

Õied on koondunud sarikasse või kännasesse. Kroonlehed on valged, harvem roosad või punased. Tupplehed püsivad ka valminud viljadel. Viirpuu õied lõhnavad ebameeldivalt.

Vili näeb välja nagu mari, kuid on botaanilises mõttes õunvili. Maitselt on viljad läägemagusad kuni mõrkjad, osal liikidel lihakad, hapukad ja maitsvad. Värvuselt on vili kollane, punane või must. Vili sisaldab 1–5 kõva seemet, mis meenutavad ploomide ja virsikute luuvilju. Viirpuud kuuluvadki ploomide ja virsikutega samasse roosõieliste alamsugukonda.

Levila

Viirpuud on pärit Euraasia ja Põhja-Ameerika idaosa parasvöötmest, peamiselt 30. ja 60. põhjalaiuse vahelt. Tänapäeval kasvatatakse neid ilupuudena peaaegu kõikjal. Euroopas kasvatatavate Ameerikast pärit liikide hulka kuuluvad kannus-viirpuu, pehme viirpuu, põim-viirpuu, täpiline viirpuu ja kollane viirpuu.

Ökoloogia

Viirpuud pakuvad toitu ja peavarju paljudele lindudele ja imetajatele ning nende õied on tähtsad paljudele nektarist toituvatele putukatele. Mesilased külastavad neid meeleldi, aga palju mett sealt ei saa. Paljude liblikate röövikud toituvad viirpuulehtedest. Talvel on viirpuumarjad oluline toiduallikas eriti rästastele ja siidisabadele: need linnud söövad viirpuuvilju suurel hulgal ja levitavad nende seemneid, mis lähevad pärast linnu seedekulgla läbimist idanema.

Kasutamine

Viirpuid hakati Euroopas kasvatama juba 18. sajandil ja Venemaale jõudsid nad 19. sajandil. Viirpuud taluvad nii külma talve kui ka põuda, nad ei ole pinnase suhtes nõudlikud ja on kaunid kogu vegetatsiooniperioodi jooksul tänu arvukatele lehtedele. Tömbilehisest viirpuust on tänu tema roosadele või punastele õitele aretatud kultivare. Sügisel muutuvad lehed oranžideks või punasteks.

Astelde tõttu kasutatakse viirpuid, näiteks üheemakast viirpuud, laialdaselt hekitaimena. Neist saab suurepärase heki: kauni ja praktiliselt läbitungimatu.

Kasvatamine

Esimesel paaril eluaastal kasvavad viirpuud aeglaselt. Aastane kõrguskasv ei ületa paarikümmet sentimeetrit. Seejärel kasv kiireneb ja võib ulatuda 40–60, erandlikult 80 sentimeetrini aastas. Niimoodi kasvab ta kuuenda kuni kaheksanda eluaastani, seejärel kõrguskasv aeglustub uuesti. Õied ilmuvad 10–15 aasta vanuselt, samal ajal algab viljakandvus. Viirpuu elab 2–3, erandjuhtudel 4 sajandit vanaks^[viide?].

Paljundamine

Viirpuid saab paljundada pistokstest. Hästi õnnestub ka loodusest toodud noorte taimede ja juurevõsude ümberistutamine. Seemnest paljundamiseks tuleb seemneid eelnevalt stratifitseerida ehk külmaga töödelda, et matkida talveperioodi. Seemnete idanevust saab suurendada, kui neid enne jahutamist toatemperatuuril kuivatada. Viirpuid saab pookida, sealhulgas teist liiki viirpuudele.

Liike

Viirpuuliikide taksonoomia ei ole lõplikult välja kujunenud. Minevikus eraldas mõni allikas viirpuud tuhandesse liiki, millest paljud olid apomiktilised pisiliigid. Tänapäeval on üldine seisukoht, et viirpuuliikide mõistlik arv on paarisaja kandis, aga täpse liikideks jaotamise ja liikide piiritlemise alal on veel palju tööd teha. Üldiselt tunnustatud liikide hulka kuuluvad järgmised:

Crataegus aemula
Crataegus aestivalis
Crataegus alemanniensis – saksa viirpuu
Crataegus altaica – altai viirpuu
Crataegus ambigua
Crataegus ambitiosa
Crataegus anamesa
Crataegus ancisa
Crataegus annosa
Crataegus anomala – eris-viirpuu
Crataegus apiifolia
Crataegus apiomorpha
Crataegus aprica
Crataegus arborea
Crataegus arcana
Crataegus arkansana – arkansase viirpuu
Crataegus arnoldiana – Arnoldi viirpuu
Crataegus ater
Crataegus atrocarpa – tumedaviljaline viirpuu
Crataegus austromontana
Crataegus azarolus – õun-viirpuu
Crataegus basilica – ülik-viirpuu
Crataegus beata – külluslik viirpuu
Crataegus berberifolia
Crataegus biltmoreana
Crataegus boyntonii
Crataegus brachyacantha
Crataegus bretschneideri – Bretschneideri viirpuu
Crataegus brunetiana – Brunet' viirpuu
Crataegus calpodendron – viltjas viirpuu ehk pirnviljaline viirpuu
Crataegus canadensis – kanada viirpuu
Crataegus canbyi
Crataegus caucasica – kaukaasia viirpuu
Crataegus champlainensis – šamplääni viirpuu
Crataegus chlorosarca – sahhalini viirpuu
Crataegus chrysocarpa – tulipunane viirpuu
Crataegus coccinea – sarlakpunane viirpuu
Crataegus coccinioides – kansase viirpuu
Crataegus collina – küngas-viirpuu
Crataegus columbiana – kolumbia viirpuu
Crataegus compta – ehis-viirpuu
Crataegus crus-galli – kannus-viirpuu
Crataegus cuneata
Crataegus cupulifera
Crataegus dahurica – dauuria viirpuu
Crataegus douglasii – Douglasi viirpuu
Crataegus dsungarica – Almatõ viirpuu
Crataegus ellwangeriana
Crataegus elliptica – elliptiline viirpuu
Crataegus ellwangeriana – Ellwangeri viirpuu
Crataegus elongata – piklik viirpuu
Crataegus erythropoda
Crataegus faxonii – Faxoni viirpuu
Crataegus fecunda – missuuri viirpuu
Crataegus flabellata – lehvik-viirpuu
Crataegus flava – kollane viirpuu
Crataegus fontanesiana – Desfontaines'i viirpuu
Crataegus gracilior – pehmekarvane viirpuu
Crataegus grayana – Gray viirpuu ehk tara-viirpuu
Crataegus harbisonii
Crataegus heldreichii
Crataegus heterophylla
Crataegus hissarica – hissari viirpuu
Crataegus holmesiana – Holmesi viirpuu ehk punane viirpuu
Crataegus hupehensis
Crataegus insularis – saar-viirpuu
Crataegus intermixta – segu-viirpuu
Crataegus intricata – põim-viirpuu
Crataegus iracunda
Crataegus irrasa – teravsaagjas viirpuu
Crataegus jackii – Jacki viirpuu
Crataegus jezoana – hokkaido viirpuu
Crataegus jonesae – Jonesi viirpuu
Crataegus kansuensis – kansu viirpuu
Crataegus korolkowii – Korolkovi viirpuu
Crataegus laciniata – ida-viirpuu
Crataegus laevigata – tömbilehine viirpuu
Crataegus lanuginosa – villane viirpuu
Crataegus lepida
Crataegus levis – sile viirpuu
Crataegus lindmanii – Lindmani viirpuu
Crataegus lobulata – hõlmine viirpuu
Crataegus lucorum – salu-viirpuu
Crataegus macracantha – pikaastlaline viirpuu ehk astel-viirpuu
Crataegus macrosperma – suureseemneline viirpuu
Crataegus marshallii
Crataegus maximowiczii – Maximowiczi viirpuu
Crataegus mercerensis
Crataegus mexicana
Crataegus microphylla – väikeselehine viirpuu
Crataegus mollis – pehme viirpuu
Crataegus monogyna – üheemakane viirpuu
Crataegus nigra – must viirpuu
Crataegus nitida – helkiv viirpuu
Crataegus okanaganensis
Crataegus opulens – viljakas viirpuu
Crataegus orientalis
Crataegus orientobaltica – balti viirpuu
Crataegus ovalis – munajas viirpuu
Crataegus oxyacantha
Crataegus palmstruchii – lääne-viirpuu
Crataegus pedicellata – raag-viirpuu ehk ontario viirpuu
Crataegus pensylvanica – pensilvaania viirpuu
Crataegus pentagyna – viieemakaline viirpuu
Crataegus peregrina – võõr-viirpuu
Crataegus phaenopyrum – südajas viirpuu
Crataegus phippsii
Crataegus pinnatifida – sulglõhine viirpuu ehk sulghõlmine viirpuu
Crataegus pruinosa – härm-viirpuu
Crataegus pulcherrima
Crataegus punctata – täpiline viirpuu
Crataegus putnamiana
Crataegus rhipidophylla – harilik viirpuu
Crataegus rivularis – oja-viirpuu
Crataegus saligna
Crataegus sanguinea – verev viirpuu
Crataegus sargentii
Crataegus scabrida
Crataegus scabrifolia
Crataegus songarica – džungaaria viirpuu
Crataegus spathulata
Crataegus subborealis – skandinaavia viirpuu
Crataegus submollis – karvane viirpuu
Crataegus succulenta – lihakas viirpuu ehk nahkjalehine viirpuu
Crataegus tanacetifolia – reinvars-viirpuu
Crataegus tracyi
Crataegus triflora
Crataegus uniflora
Crataegus viridis – roheline viirpuu
Crataegus visenda
Crataegus vulsa
Crataegus wattiana
Crataegus wilsonii – Wilsoni viirpuu

Viited

↑ Endel Laas. "Viirpuud eestis, nende kasvatamine ja kasutamine". 1998, Atlex, Tartu. Lk 4.
↑ Viirpuu bio.edu.ee
↑ "2017 on viirpuu aasta". loodusajakiri.ee. 29. detsember 2016. Vaadatud 12.3.2017