Ülo Sooster

Ülo Ilmar Sooster (17. oktoober 1924 Ühtri, Hiiumaa – 25. oktoober 1970 Moskva) oli eesti modernistlik kunstnik.

Elulugu

Ülo Sooster sündis Hiiumaal Ühtri külas Pendi talus^[1]. Ühtri algkooli (1936) ja Kärdla reaalkooli (1936–1939) lõpetamise järel õppis Sooster aastail 1939–1940 Tallinna Prantsuse Lütseumis. 1943. aastal astus ta Kõrgemasse Kunstikooli Pallas, kuid juba aasta pärast võeti ta Saksa armeesse. Aastail 1944–1949 jätkusid ta kunstiõpingud juba Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis.^[2]

Sõjajärgse Tartu kunstnike seltskonnas oli Sooster vaieldamatult üks andekamaid. Koos kunstnike Henn Roode, Esther Roode, Heldur Viirese ja Valdur Ohakaga mõeldi muutunud oludes võimaluse üle Nõukogude Liidust põgeneda. Riigivastaste plaanide ja mõtete eest saadeti Sooster koos mitme kaaslasega kuueks aastaks Karaganda vangilaagrisse.

Sarnane saatus viis teda kokku oma tulevase abikaasa, juuditar Lidia Serhiga, kellega Sooster abiellus 1956. aastal. Eestisse tagasitulemine ei osutunud kergeks. Kuna Hiiumaale neid elama ei lubatud, siirduti naise kodukohta Moskvasse. Sooster töötas Moskvas vabakutselise kunstnikuna ja raamatuillustraatorina, peamiselt kirjastuse Знание (Znanije) ja ajakirja Знание – сила (Znanije – sila) juures.^[2]

Kuulus 1960. aasta rühmitisse.

Ülo Sooster leiti surnult oma ateljeest. Tema surma asjaolud jäid segaseks. Sooster suri 25. oktoobril 1970 Moskvas ja maeti 28. mail 1971 Tallinna Metsakalmistule^[3].

Looming

Aastad 1958–1962 olid kunstnikule eriti viljakad. Just siis ilmusid Soosteri loomingusse muna kujund, aga ka Hiiumaad meenutavad kadakad ja kalad. 1960. aastatel hakkas Sooster katsetama täiesti abstraktsete kujunditega. Samas oli perioode, mil valmisid peaasjalikult vaid portreed või naise ja mehe suhteid kujutavad erootilised joonistused. See oli aeg, mil Sooster kuulus Moskva underground-kunsti tipptegijate hulka. Ta esines Moskva avangardistide kurikuulsal näitusel Moskva Maneežis detsembris 1962, sai näitust külastanud NSV Liidu partei- ja valitsusjuhi Nikita Hruštšovi raevuka kriitika osaliseks (koos Vladimir Jankilevski ja Boriss Žutovskiga) ning kaotas töö. 1960. aastatel tõusis Sooster Moskva avangardi ideeliseks juhiks.^[2]

Tema esimene isikunäitus toimus postuumselt 1971. aastal Tartu Kunstimuuseumis.

Teoseid

• "Punased munad". 1960–1961. Õli. 34 x 49 cm.
• "Silm munas". 1962. Õli. 75 × 109,5 cm.

Isiklikku

Ülo Soosteri poeg Tenno-Pent Sooster on samuti kunstnik.

Ülo Soosteri onutütar oli keraamik Mall Valk.

Ülo Soosteri õde on tõlkija Tiiu Relve.

Viited

Kirjandus

• Ilja Kabakov. Ülo Soosteri piltidest: subjektiivseid märkmeid. Tallinn, 1996. ISBN 5-89920-122-3
• Lidia Sooster. Minu Sooster. 2000 ISBN 9985-834-34-8
• Olev Remsu. Ülo Sooster ja teised sretenskilased. Postimees, Arter, 31, okt 2020,

Välislingid

• Ülo Soosteri teoseid veebisaidil artnet