Ada Yonath

Ada Yonath
Ada Yonath külastamas Teadusajaloo Instituuti Philadelphias 2013. aastal
Sündinud

Ada Lifshitz
22. juuni 1939 (84-aastane)

Jeruusalemm, Iisrael
Elukoht Jeruusalemm, Iisrael
Kodakondsus Iisrael
Haridus Tichon Hadashi keskkool
Alma mater

Jeruusalemma Heebrea Ülikool (BA), (MSc)

Weizmanni teadusinstituut (PhD)
Lapsed Hagit Yonath
Teadlaskarjäär
Tegevusalad

biokeemia
biofüüsika
molekulaarbioloogia

kristallograafia
Tuntumad tööd krüo-biokristallograafia
Doktoritöö juhendaja Wolfie Traub
Tunnustus

Harvey auhind (2002)

Nobeli keemiaauhind (2009)

Ada E. Yonath (heebrea keeles עדה יונת; sündinud 22. juunil 1939)[1] on Iisraelist pärit teadlane. Tema erialad on biofüüsika, biokeemia ja molekulaarbioloogia. Yonath on tuntud ribosoomi struktuuri visualiseerimise ja kristallograafias uute tehnikate väljatöötamise eest.[2]

Ribosoomi talitluse ja struktuuri uurimise eest pälvis Yonath 2009. aastal Nobeli keemiaauhinna. Auhinda jagas USA teadlaste Venkatraman Ramakrishnani ja Thomas A. Steitziga.[3] Ta on esimene naine Iisraelist, kes on pälvinud Nobeli auhinna[4] ning ühtlasi esimene naine Lähis-Idast, kes on saanud Nobeli auhinna reaalteadustes.[5]

Ta on Helen ja Milton A. Kimmelmani biomolekulaarse struktuuri ja assamblee keskuse direktor; keskus kuulub Weizmanni teadusinstituudi alluvusse.[6]

Noorus

Ada Lifshitz sündis 22. juunil 1939 Jeruusalemmas Guela kvartalis. Tema vanemad olid Poolas sündinud sionistid, kes immigreerusid Palestiinasse 1933. aastal. Isa, Hillel Lifshitz, oli rabi nagu tema isa ja vanaisa, kes pidas toidupoodi nende naabruskonnas. Ema, Esther Lifshitz, aitas oma abikaasat poega ning kasvatas Adat ja tema õde Nuritit. Pere jagas neljatoalist korterit veel kahe perega. [7]

Yonath’i lasteaiaõpetaja nägi temas potentsiaali teiste ainete õppimiseks peale majapidamise. Õpetaja andis talle lisatunde peale kooli, sest paremad õppeasutused olid teistes piirkondades ning transport sinna oli liiga ohtlik. Lapsepõlves oli tema inspiratsiooniks Marie Curie.[8]

Hilleli tervis halvenes Palestiinasse kolimisel kliimamuutuse tõttu ning suri 42-aastaselt 1950. aastal. Pere sattus rahalistesse raskustesse, seetõttu pidi Yonath palju kodus abistama ning raha teenima. Lisaks majapidamistöödele ja lapsehoidmisele andis ta koolitusi noorematele lastele.[9] Esther kolis lastega Tel Avivi, et olla oma õdede läheduses.[7]

Yonath õppis Tichoni Hadashi keskkoolis[7], mis oli riigi kõige kallim kool. Terve kooliaja vältel jätkas ta tööl käimist. Keemialabori puhastamise eest sai ta sooritada laboris eksperimente.[8] Yonath ei olnud rahul kooli õppekavaga, sest soovis alati rohkem õppida. Seetõttu täiendaski enda teadmisi kooli raamatukogus.[9]

Yonath läbis kohustusliku ajateenistuse meditsiiniüksuses.[3]

Kõrgharidus ja teadustöö algus

Jeruusalemma Heebrea Ülikool
Massachusettsi Tehnoloogiainstituut

Yonath astus 1959. aastal Jeruusalemma Heebrea Ülikooli ja hakkas õppima keemiat. Teiseks õppeaastaks otsustas, et teda huvitavad eeskätt biofüüsika ja -keemia, kuid õppekava käsitles biokeemiat vähe. Bakalaureuseõppe keemias lõpetas 1962. aastal.[10] Magistrikraadi biokeemias sai samas ülikoolis, lõpetades 1964. aastal.[3][11]

Doktoriõppes oli ta Rehovotis paiknevas Weizmanni instituudis röntgenkristallograafia erialal. Yonath kaalus proteiini uurimist röntgenkristallograafia abil, kuid sel ajal oli see tehnika veel algusfaasis. Professor Wolfie Traub soovitas seetõttu kiudude uurimist röntgenkristallograafiaga. Yonath õppis selle meetodiga kollageeni struktuuri. Koostööd tegi Efraim Katziri ja tema rühmaga, kelle tööks oli proovide ettevalmistamine.[10] 1968. aastal tegi lõputöö sellel teemal ning tema juhendajaks oli Wolfie Traub.[12][13]

Järeldoktorina oli Yonath Melloni instituudis 1969. aastal Pittsburghis. Seal keskendus ta lihaste uurimisele.[10] Järeldoktorantuuri jätkas Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis 1970. aastal.[11] Selle ajal õppis tegema proteiini kolmedimensioonilist analüüsi röntgenkristallograafia abil koos F. Albert Cottoni rühmaga. See tähendas suurt pööret Yonathi akadeemilises karjääris. Abiks olid head suhted William Lipscombiga Harvardi Ülikoolist, kes oli 1976. aasta Nobeli keemiaauhinna laureaat.[14] Yonath oli kaalunud Lipscombi juurde tööle tulekut juba kollageenide uurimise ajal, kuid seda ei juhtunud.

Karjäär ja avastused

Ada Yonath Weizmanni Teadusinstituudis

1970. aastal naasis ta Weizmanni Instituuti, kus asutas kristallograafia laboratooriumi, mis oli ligi kümme aastat Iisraeli ainus.[7] Algas tema koostöö professor Michel Raveliga ja ka Paul Sigleriga, kes tuli Iisraeli pooleteiseks aastaks. Neil olid head suhted Chicago rühmaga ning Yonath veetis hiljem seal oma akadeemilise puhkuse. Läks pool kümnendit enne, kui tulemusi hakati tootma. Sel perioodil avaldasid teadustöid lihtsatel struktuuridel nagu trikliiniline lüsosoom.[15][16] Yonath oli külalisprofessor Chicago Ülikooli endises biokeemia ja teoreetilise keemia osakonnas 1977–1978.[17] Üritasid kasvatada vajalikke kristalle, aga ei õnnestunud. Sellel aastal kohtus ta Kanadas professori H. G. Wittmanniga Max Plancki Instituudist. Nad diskuteerisid ribosoomi teemadel, Wittmann oli huvitatud koostööst ning hiljem Yonath läkski Berliini.[16]

Berliini Max Plancki Instituuti jõudis ta 1979. aasta novembris. Ta oli seal rühmajuht koos Heinz-Günter Wittmanniga. Yonath tegi ettepaneku proovida ribosoomi kristalliseerimist, kohapealsed teadlased olid toetavad. Kahe kuu pärast naasis ta Iisraeli. Pärast kolme-nelja kuud olid neil mikrokristallid, mis andsid nõrku, kuid lubavaid mustreid. Neli aastat läks, et saada normaalne difraktsiooni muster.[18] 1980. aastal tuli välja nende teadustöö sellel teemal.[19] 1986–2004 oli ta uurimisrühma juht Max Plancki Instituudis DESYis Hamburgis. Paralleelselt tegi ta teadustööd Weizmanni Teadusinstituudis. Yonathi enda sõnade kohaselt oli see raske ja aeganõudev, kuid vajalik, sest Hamburgis sai võtta mõõtusid, mida lihtsalt ei olnud võimalik teha Iisraelis.[20]

Ribosoom

Thermus thermophilus'e ribosoomi alljaotuse 30S molekulaarstruktuur. Proteiinid on sinised ja RNA üks kiud on oranž.

1980. aastatel arvati, et teati kõike ribosoomist, mida on võimalik õppida. Kõik teadsid, mida ribosoomid tegid, aga keegi ei teadnud kuidas. Teoretiseeriti, et see on võimatu ribosoomide suuruse ja dünaamilisuse tõttu. Yonath uskus teisiti.

Tema arvates oli ribosoomide kiire lagunemine, mis võib omakorda põhjustada struktuurilisi muutusi, peamiseks põhjuseks, miks nendest ei saanud kristalli teha. Juhtus lugema artiklit jääkarude taliuinakust. Suur osa nende ribosoomidest on aktiivsed stressirohketes olukordades (taliuinak). Seetõttu otsis ribosoome, mis oleksid väga robustsed ning tulevad ekstreemsetest keskkondadest nagu Surnumerelt. Edasi otsis protseduure, mis pikendaks nende rakendatavust.[21]

Ribosoomi uurimisel töötas Yonath välja uudse krüobiokristallograafia menetluse, kus kristall pannakse ekstreemselt madalatesse temperatuuridesse, −185 kraadi, et minimerida kristallilise struktuuri lagunemist röntgenikiire all. Seda tehnikat kasutatakse nüüd laboratooriumites üle maailma. Tänu abivahendite arengule oli võimalik teha esimene elektroontiheduse kaart ribosoomi väikesest alajaotusest.[3] 2000. ja 2001. aastal avaldas esimesed teadustööd kolmemõõtmelistest bakteriaalsete ribosoomide alljaotuste struktuuridest.[22][23]

2009. aastal pälvis ta Nobeli keemiaauhinna ribosoomide struktuuride kaardistamise eest.

Akadeemilised ametikohad kodumaal

  • 1970–1974 – teadlane, keemia osakond, Weizmanni Teadusinstituut
  • 1971–1977 – konsultant Avatud Ülikoolis ja lektor Tel Avivi ja Ben-Guriyyoni Ülikoolides
  • 1974–1983 – vanemteadur, struktuurikeemia osakond, Weizmanni Teadusinstituut
  • 1984–1988 – abiprofessor, struktuurikeemia osakond, Weizmanni Teadusinstituut
  • 1988 ja edasi – professor, struktuuribioloogia osakond, Weizmanni Teadusinstituut
  • 1988 ja edasi – Mazari Keskuse Struktuuribioloogia osakonna direktor, Weizmanni Teadusinstituut
  • 1989 ja edasi – Kimmelmani Biomolekulaarse Ettevalmistuse Keskuse direktor, Weizmanni Teadusinstituut
  • 1989 ja edasi – Martin A. Kimmelmani eesistuja, Weizmanni Teadusinstituut
  • 1989–1990 – struktuurikeemia osakonna juhataja, Weizmanni Teadusinstituut
  • 1992–1994 – struktuuribioloogia osakonna juhataja, Weizmanni Teadusinstituut[11]

Akadeemilised ametikohad välismaal

Isiklikku

Yonath oli abielus. Tema tütar Hagit Yonath on lektor ja töötab arstina Sheba meditsiinikeskuses.[24] Yonath peab oma suurimaks saavutuseks ribosoomide olemuse seletamist lapselapse lasteaiarühmas. Dr Rauchama Marton, kes tegeleb okupatsioonivastase aktivismiga, on Yonathi nõbu.[7][25]

Yonath kasvas üles usklikus naabruskonnas koos usklike vanematega, kuid pole ise kunagi usklik olnud. Esther, Yonathi ema, taganes ka usust.[26]

Tunnustus

  • 1974 – Somekh Zacksi auhind väljapaistava saavutuse eest biokeemias
  • 1990 – Kolthofi auhind suurepärase uuringu eest keemias (Haifa)
  • 2000 – Kilby Rahvusvaheline auhind (USA)
  • 2002 – Iisraeli auhind
  • 2002 – Harvey auhind
  • 2004 – Massry auhind
  • 2004 – Paul Karreri kuldmedal
  • 2005 – Louisa Gross Horwitzi auhind
  • 2006 – Wolfi auhind keemias koos George Feheriga
  • 2006 – Rothschildi auhind
  • 2006 – EMET-i Kunsti, Teaduse ja Kultuuri auhind koos professor Peter Lavie (meditsiin) ja professor Eli Keshetega (bioloogia)
  • 2007 – Paul Ehrlichi ja Ludwig Darmstaedteri preemia koos Harry Polleriga
  • 2008 – L'Oréal-UNESCO auhind naisteadlastele
  • 2008 – Albert Einsteini Maailmaauhind Teaduses
  • 2009 – Nobeli keemiaauhind koos Venkatraman Ramakrishnani ja Thomas A. Steitziga
  • 2010 – Wilhelm Exneri medal
  • 2011 – Marie Curie medal, mis anti Poola Keemia Seltsi poolt
  • 2014 – 18. oktoobril nimetati ta paavsti Franciscuse poolt Paavstliku Teaduste Akadeemia liikmeks.
  • 2015 – sai De La Salle Ülikooli (Manila, Filipiinid), Joseph Fourier' ülikooli (Grenoble, Prantsusmaa), Lodzi Ülikooli (Lodz, Poola) ja Warwicki Ülikooli (Inglismaal) audoktoriks
  • 2018 – sai Carnegie Melloni Ülikooli audoktor
  • 2020 – valiti Kuningliku Seltsi välisliikmeks

Ada Yonath on Riikliku Teaduste Akadeemia, Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia, Iisraeli Teaduste ja Humanitaarainete Akadeemia, Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia ja Euroopa Molekulaarbioloogia Organisatsiooni liige.

Viited

  1. ↑ Prof. Ada Yonath. (i.a.). Kasutatud 28.01.2021, https://cms.education.gov.il/EducationCMS/Units/PrasIsrael/Tashsab/AdaYonat/KorotHaimPropesorAdaYonat.html
  2. ↑ Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia koduleht. (2021). Kasutatud 28.01.2021, https://www.amacad.org/person/ada-yonath
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 Ada E. Yonath – Biographical. (i.a). Nobelprize.org. Kasutatud 28.01.2021, https://www.nobelprize.org/prizes/chemistry/2009/yonath/biographical/
  4. ↑ Siegel, J. ja Lappin, Y. (2009). Nobel Prize winner 'happy, shocked'. Jerusalem Post, 7. oktoober. Kasutatud 28.01.2021, [1]
  5. ↑ Klenke, K. (2011). Women in Leadership: Contextual Dynamics and Boundaries (lk 191). Emerald Group Publishing. ISBN: 978-0-85724-561-8.
  6. ↑ Weizmanni Teadusinstituudi koduleht. (i.a.). Kasutatud 28.01.2021, [2])
  7. ↑ 7,0 7,1 7,2 7,3 7,4 Siegel-Itzkovich, J. Former ‘village fool’ takes the prize. Jerusalem Post, 8. märts 2008. Kasutatud 28.01.2021, https://web.archive.org/web/20120117223623/http://fr.jpost.com/servlet/Satellite?cid=1204546432149&pagename=JPost%2FJPArticle%2FShowFull
  8. ↑ 8,0 8,1 Nolan, C. (2018). Ada E. Yonath: “The challenge of science is like climbing Mount Everest”. unesco.org. Kasutatud 28.01.2021, https://en.unesco.org/courier/2018-1/ada-e-yonath-challenge-science-climbing-mount-everest
  9. ↑ 9,0 9,1 Hargittai, I. ja Hargittai, M. (2006). Candid Science VI: More Conversations with Famous Scientists (lk 390–391). Imperial College Press. ISBN 978-1-86094-885-5
  10. ↑ 10,0 10,1 10,2 Hargittai, I. ja Hargittai, M. (2006). Candid Science VI: More Conversations with Famous Scientists (lk 391). Imperial College Press. ISBN 978-1-86094-885-5
  11. ↑ 11,0 11,1 11,2 11,3 Ada Yonath – Curriculum Vitae Jan 2021. (2021). Kasutatud 28.01.2021, http://www.weizmann.ac.il/csb/Pages/Yonath/CV-AY.pdf
  12. ↑ Traub, Wolfie; Yonath, Ada (1966). "Polymers of Tripeptides as Collagen Models .I. X-RAY Studies of Poly (L-PROLYL-GLYCYL-L-PROLINE) and related Polytripeptides". Journal of Molecular Biology. 16 (2): 404–14. doi:10.1016/S0022-2836(66)80182-1. PMID 5954171.
  13. ↑ Yonath, Ada; Traub, Wolfie (1969). "Polymers of Tripeptides as Collagen Models .4. Structure Analysis of Poly (L-PROLYL-GLYCYL-L-PROLINE)". Journal of Molecular Biology. 43 (3): 461–77. doi:10.1016/0022-2836(69)90352-0. PMID 5401228.
  14. ↑ Harrison, S.; Herschbach, D.; Hol, E. ja Jacobsen, E. (2013). William Nunn Lipscomb Jr. Harvard Gazette, 4. juuni. Kasutatud 28.01.2021, https://news.harvard.edu/gazette/story/2013/06/william-nunn-lipscomb-jr/
  15. ↑ Yonath, A.; Sielecki, A.; Moult, J. ja Traub, W. (1977). Crystallographic studies of protein denaturation of renaturation. 1. Effects of denaturants on volume and x-ray pattern of crosslinked triclinic lysozyme crystals. Biochemistry 1977, 16, 7, 1413–1417. https://doi.org/10.1021/bi00626a027
  16. ↑ 16,0 16,1 Hargittai, I. ja Hargittai, M. (2006). Candid Science VI: More Conversations with Famous Scientists (lk 392). Imperial College Press. ISBN 978-1-86094-885-5
  17. ↑ Koppes, S. ja McGregor, S. (2009). New chemistry Nobelist was UChicago visiting prof, conducted research at Argonne. Chicago Ülikooli koduleht, 8. oktoober. Kasutatud 28.01.2021, https://web.archive.org/web/20100610040216/http://news.uchicago.edu/news.php?asset_id=1729
  18. ↑ Hargittai, I. ja Hargittai, M. (2006). Candid Science VI: More Conversations with Famous Scientists (lk 392–393). Imperial College Press. ISBN 978-1-86094-885-5
  19. ↑ Yonath, A.; Saper, M.A.; Makowski, I.; Müssig, J.; Piefke, J.; Bartunik, H.D.; Bartels, K.S. ja Wittmann, H.G. (1980). Characterization of single crystals of the large ribosomal particles from Bacillus stearothermophilus. DOI: 10.1016/0022-2836(86)90342-6
  20. ↑ Hargittai, I. ja Hargittai, M. (2006). Candid Science VI: More Conversations with Famous Scientists (lk 393). Imperial College Press. ISBN 978-1-86094-885-5
  21. ↑ Beale, R. (2014)‘I consider science a luxury’: In Conversation with Ada Yonath. theconversation.com, 20. august. Kasutatud 29.01.2021, https://theconversation.com/i-consider-science-a-luxury-in-conversation-with-ada-yonath-30621
  22. ↑ Harms, J.; Schluenzen, F.; Zarivach, R.; Bashan, A.; Gat, S.; Agmon, I.; Bartels, H.; Franceschi, F. ja Yonath, A. (2001). High resolution structure of the large ribosomal subunit from a mesophilic eubacterium. DOI: 10.1016/s0092-8674(01)00546-3
  23. ↑ Yonath, A. (2002). High-resolution structures of large ribosomal subunits from mesophilic eubacteria and halophilic archaea at various functional States. DOI: 10.2174/1389203023380828
  24. ↑ Ilani, O. (i.a). Israel's Prof. Ada Yonath wins Nobel Prize for Chemistry. Haaretz.com. Kasutatud 28.01.2021, [3]
  25. ↑ Hargittai, I. ja Hargittai, M. (2006). Candid Science VI: More Conversations with Famous Scientists (lk 391). Imperial College Press. ISBN 978-1-86094-885-5
  26. ↑ Hargittai, I. ja Hargittai, M. (2006). Candid Science VI: More Conversations with Famous Scientists (lk 400–401). Imperial College Press. ISBN 978-1-86094-885-5

Välislingid

  • Ada E. Yonathi elulugu Nobeli auhinna kodulehel Nobelprize.org
  • Weizmanni Teadusinstituut, Ada E. Yonathi koduleht
  • Louisa Gross Horwitzi auhind
  • Euroopa Molekulaarbioloogia Organisatsiooni koduleht
1901–1925
1901 Hoff • 1902 Fischer • 1903 Arrhenius • 1904 Ramsay • 1905 Baeyer • 1906 Moissan • 1907 Buchner • 1908 Rutherford • 1909 Ostwald • 1910 Wallach • 1911 M. Curie • 1912 Grignard, Sabatier • 1913 Werner • 1914 Richards • 1915 Willstätter • 1916 • 1917 • 1918 Haber • 1919 • 1920 Nernst • 1921 Soddy • 1922 Aston • 1923 Pregl • 1924 • 1925 Zsigmondy
Nobel
1926–1950
1926 Svedberg • 1927 Wieland • 1928 Windaus • 1929 Harden, Euler-Chelpin • 1930 Fischer • 1931 Bosch, Bergius • 1932 Langmuir • 1933 • 1934 Urey • 1935 F. Joliot-Curie, I. Joliot-Curie • 1936 Debye • 1937 Haworth, Karrer • 1938 Kuhn • 1939 Butenandt, Ružička • 1940 • 1941 • 1942 • 1943 Hevesy • 1944 Hahn • 1945 Virtanen • 1946 Sumner, Northrop, Stanley • 1947 Robinson • 1948 Tiselius • 1949 Giauque • 1950 Diels, Alder
1951–1975
1951 McMillan, Seaborg • 1952 Martin, Synge • 1953 Staudinger • 1954 Pauling • 1955 Vigneaud • 1956 Hinshelwood, Semjonov • 1957 Todd • 1958 Sanger • 1959 Heyrovský • 1960 Libby • 1961 Calvin • 1962 Perutz, Kendrew • 1963 Ziegler, Natta • 1964 Hodgkin • 1965 Woodward • 1966 Mulliken • 1967 Eigen, Norrish, Porter • 1968 Onsager • 1969 Barton, Hassel • 1970 Leloir • 1971 Herzberg • 1972 Anfinsen, Moore, Stein • 1973 Fischer, Wilkinson • 1974 Flory • 1975 Cornforth, Prelog
1976–2000
1976 Lipscomb • 1977 Prigogine • 1978 Mitchell • 1979 Brown, Wittig • 1980 Berg, Gilbert, Sanger • 1981 Fukui, Hoffmann • 1982 Klug • 1983 Taube • 1984 Merrifield • 1985 Hauptman, Karle • 1986 Herschbach, Lee, Polanyi • 1987 Cram, Lehn, Pedersen • 1988 Deisenhofer, Huber, Michel • 1989 Altman, Cech • 1990 Corey • 1991 Ernst • 1992 Marcus • 1993 Mullis, Smith • 1994 Olah • 1995 Crutzen, Molina, Rowland • 1996 Curl, Kroto, Smalley • 1997 Boyer, Walker, Skou • 1998 Kohn, Pople • 1999 Zewail • 2000 Heeger, MacDiarmid, Shirakawa
2001–...
2001 Knowles, Noyori, Sharpless • 2002 Fenn, Tanaka, Wüthrich • 2003 Agre, MacKinnon • 2004 Ciechanover, Hershko, Rose • 2005 Grubbs, Schrock, Chauvin • 2006 Kornberg • 2007 Ertl • 2008 Shimomura, Chalfie, Tsien • 2009 Ramakrishnan, Steitz, Yonath • 2010 Heck, Negishi, Suzuki • 2011 Shechtman • 2012 Lefkowitz, Kobilka • 2013 Karplus, Levitt, Warshel • 2014 Betzig, Hell, Moerner • 2015 Lindahl, Modrich, Sancar • 2016 Feringa, Sauvage, Stoddart • 2017 Dubochet, Frank, Henderson • 2018 Arnold, Smith, Winter • 2019 Goodenough, Whittingham, Yoshino • 2020 Charpentier, Doudna • 2021 List, MacMillan • 2022 Bertozzi, Sharpless, Meldal • 2023 Jekimov, Bawendi, Brus