Richard Kuhn

Richard Johann Kuhn (3. detsember 1900 Viin, Austria-Ungari – 1. august 1967 Heidelberg, Saksamaa) oli austria-saksa biokeemik, kes 1938. aastal pälvis oma töö eest vitamiinide ja karotenoidide alal Nobeli keemiaauhinna.

Richard Kuhn

Hariduse ja tööga seotut

Enne Döblingeri Gümnaasiumisse (Viin) õppima asumist oli Kuhn koduõppes. Teda õpetas õpetajaharidusega ema Angelika Rodler Kuhn.[1]

  • 1922. aastal kaitses Kuhn Müncheni Ülikoolis väitekirjaga "On the specifity of enzymes in carbhydrate metabolism" filosoofiadoktori kraadi.[1]

Ta töötas ka Heidelbergi Ülikoolis biokeemia professorina ja Kaiser Wilhelm Meditsiiniuuringute Instituudi (hilisem nimetus Max Plancki Instituut) direktorina.

Panus orgaanilise keemia arendamisse

Ta uuris looduslike karotenoididega seonduvat, avastas ja koostas 8 karotenoidi struktuuri (ingl carotenoids)ning hiljem sünteesis neid. Ta avastas, et karotenoid on vajalik teatud vetikate viljastumisel (ingl k fertilization). Tema ja ta kaastöötajad eraldasid karotenoide mitmesugustest looduslikest allikatest, näiteks safranist, kibuvitsamarjadest, krookustest, palmiõlist, lobster shellsist ja inimese emakoogist.[2]

Vitamiinid

Enam-vähem samal ajal Paul Karreriga (1935) teatas ta B2-vitamiini struktuuri kindlaks määramisest. Ta eraldas ligi 1 grammi riboflaviini 5300 liitrist kooritud piimast (ingl k skim milk), ühtlasi oli ta esimene, kes nimetatud vitamiini eraldas.[2]

  • 1939. aastal eraldas ta ja sünteesis koos kaastöötajate G. Wendthi ja Otto Westphaliga B6-vitamiini.[2][5]
  • 1943. aastal avastas ta esimese riboflaviini antagonisti ehk antivitamiini dichloro-D-ribofalvin.[2]

Lisaks uuris ta aminohappeid, valke, ensüüme, vitamiine, flaviine (sh inimese rinnapiimas sisalduvat laktoflaviini), mitmeid alkaloide, glükosiide ja paljusid teisi molekule.

  • 1943. aastast alates uuris ta närvigaase ja leiutas närvigaasi soman (tänapäeval klassifitseeritud keemiarelvaks);
  • 1948. aastast oli ta väljaande Justus Liebigs Annalen der Chemie toimetaja.

Eraelulist

  • 1928. aastal abiellus Richard Kuhn Daisy Hartmanniga, neil sündis 6 last.[1]

Poliitika

Kriitikat on pälvinud tema koostöö Kolmanda riigi valitsusega.

Tunnustus

Viited

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 Melville L. Wolfrom, R. Stuart Tipson, Advances in carbohydrate chem & biochem, Volume 24, Academic Press, lk 1–8, 1969 Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 11.07.2013)
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Laylin K. James, Nobel Laureates in Chemistry, 1901–1992, lk 250–252, 1994, American Chemical Society and Chemical Heritange Foundation, Google´i raamatu veebiversioon (vaadatud 11.07.2013)
  3. ↑ Paul György, Perspectives in nutrition, The American Journal of Clinical Nutrition 24: OCTOBER 1971, pp. 1250–1256. Printed in U.S.A., Developments leading to the metabolic role of vitamin B6,[1]
  4. ↑ Wilhelm Friedrich, Vitamins, lk 408, 1988, ISBN 3-11-010244-7, Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 12.07.2013)
  5. ↑ http://www.britannica.com/EBchecked/topic/324454/Richard-Kuhn
  6. ↑ http://dictionary.reference.com/browse/richard+kuhn

Kirjandus

  • Florian Schmaltz, Kampfstoff-Forschung im Nationalsozialismus: Zur Kooperation von Kaiser-Wilhelm-Instituten Militär und Industrie, Band II, Google'i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 15.07.2013)
1901–1925
1901 Hoff • 1902 Fischer • 1903 Arrhenius • 1904 Ramsay • 1905 Baeyer • 1906 Moissan • 1907 Buchner • 1908 Rutherford • 1909 Ostwald • 1910 Wallach • 1911 M. Curie • 1912 Grignard, Sabatier • 1913 Werner • 1914 Richards • 1915 Willstätter • 1916 • 1917 • 1918 Haber • 1919 • 1920 Nernst • 1921 Soddy • 1922 Aston • 1923 Pregl • 1924 • 1925 Zsigmondy
Nobel
1926–1950
1926 Svedberg • 1927 Wieland • 1928 Windaus • 1929 Harden, Euler-Chelpin • 1930 Fischer • 1931 Bosch, Bergius • 1932 Langmuir • 1933 • 1934 Urey • 1935 F. Joliot-Curie, I. Joliot-Curie • 1936 Debye • 1937 Haworth, Karrer • 1938 Kuhn • 1939 Butenandt, Ružička • 1940 • 1941 • 1942 • 1943 Hevesy • 1944 Hahn • 1945 Virtanen • 1946 Sumner, Northrop, Stanley • 1947 Robinson • 1948 Tiselius • 1949 Giauque • 1950 Diels, Alder
1951–1975
1951 McMillan, Seaborg • 1952 Martin, Synge • 1953 Staudinger • 1954 Pauling • 1955 Vigneaud • 1956 Hinshelwood, Semjonov • 1957 Todd • 1958 Sanger • 1959 Heyrovský • 1960 Libby • 1961 Calvin • 1962 Perutz, Kendrew • 1963 Ziegler, Natta • 1964 Hodgkin • 1965 Woodward • 1966 Mulliken • 1967 Eigen, Norrish, Porter • 1968 Onsager • 1969 Barton, Hassel • 1970 Leloir • 1971 Herzberg • 1972 Anfinsen, Moore, Stein • 1973 Fischer, Wilkinson • 1974 Flory • 1975 Cornforth, Prelog
1976–2000
1976 Lipscomb • 1977 Prigogine • 1978 Mitchell • 1979 Brown, Wittig • 1980 Berg, Gilbert, Sanger • 1981 Fukui, Hoffmann • 1982 Klug • 1983 Taube • 1984 Merrifield • 1985 Hauptman, Karle • 1986 Herschbach, Lee, Polanyi • 1987 Cram, Lehn, Pedersen • 1988 Deisenhofer, Huber, Michel • 1989 Altman, Cech • 1990 Corey • 1991 Ernst • 1992 Marcus • 1993 Mullis, Smith • 1994 Olah • 1995 Crutzen, Molina, Rowland • 1996 Curl, Kroto, Smalley • 1997 Boyer, Walker, Skou • 1998 Kohn, Pople • 1999 Zewail • 2000 Heeger, MacDiarmid, Shirakawa
2001–...
2001 Knowles, Noyori, Sharpless • 2002 Fenn, Tanaka, Wüthrich • 2003 Agre, MacKinnon • 2004 Ciechanover, Hershko, Rose • 2005 Grubbs, Schrock, Chauvin • 2006 Kornberg • 2007 Ertl • 2008 Shimomura, Chalfie, Tsien • 2009 Ramakrishnan, Steitz, Yonath • 2010 Heck, Negishi, Suzuki • 2011 Shechtman • 2012 Lefkowitz, Kobilka • 2013 Karplus, Levitt, Warshel • 2014 Betzig, Hell, Moerner • 2015 Lindahl, Modrich, Sancar • 2016 Feringa, Sauvage, Stoddart • 2017 Dubochet, Frank, Henderson • 2018 Arnold, Smith, Winter • 2019 Goodenough, Whittingham, Yoshino • 2020 Charpentier, Doudna • 2021 List, MacMillan • 2022 Bertozzi, Sharpless, Meldal • 2023 Jekimov, Bawendi, Brus